Toiduainetööstus
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (November 2020) |
Toiduainetööstus (ka toiduainetetööstus) on töötleva tööstuse haru, mis tegeleb põllumajanduse, jahinduse ja kalanduse saaduste töötlemisega toiduaineteks.
Toiduainetööstuse harud on toiduainete- ja joogitootmine.
Toiduainete tootmisega tegelevad majandusharud on liha-, kala- (sh vähilaadsete ja limuste töötlemine), puuvilja-, köögivilja-, taimse õli, loomse õli, loomse rasva, piima-, jahu-, tangainete, pagaritoodete, makaronitoodete ning valmis loomasööda tootmine.
Joogitootmiseks loetakse alkoholivabade jookide, mineraalvee, kääritatud (õlu, vein) ja destilleeritud alkoholijookide tootmist.
Oma valdkonna esimesed toidutööstusettevõtted Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
1762 – asutati AS Leibur eelkäija, Eesti vanim pagaritööstusettevõte. Tegemist oli Tallinna vanalinnas Julius Valentin Jaekschi asutatud pagaritöökojaga.
1800 – rajati Eesti vanima järjepidevalt tegutseva õlletehase − A. Le Coqi – otsesteks eelkäijateks olevad Tartu B. J. Hesse (1800) ja J. R. Schrammi (1826) õllevabrikud.
1850 – Rakveres asuv Maag Piimatööstuse tootmistsehh on Eesti vanim piimatööstus, asutamisaeg 1850, kui hakkas tööle Kunda mõisameierei (hilisem Linnuse tsehh, praeguseks suletud).[1]
1885 – Eesti esimene eksporttapamaja ja lihatööstus Kulina mõisas[2].
1898 – Vene tsaari käsul rajati kroonu viinaladu Tallinnas Tartu maanteel. Selles hoones asub tänini Liviko tootmiskorpus, mis on Eesti vanim pidevalt töös olnud alkohoolsete jookide tootja.[3]
1921 – asutati Kalevi kommivabriku tuntuim eelkäija, šokolaadi- ja kompvekivabrik Kawe. Tolleaegse Eesti suurima kondiitrivabriku Kawe toodang oli hästi tuntud kodumaal ja mitmel pool mujalgi.[4]
Toiduainetööstus Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis tegutseb 726 toiduainetööstuse ettevõtet (2018). Siin on hõivatud umbes 3% tööealistest inimestest.[5]
Valdkonna ettevõtted moodustavad kõigi Eesti ettevõtete[6]:
- arvust 0,9%;
- töötajate arvust 3,4%;
- müügitulust 3%;
- toodetud lisandväärtusest 3,1%.
2019. aastal toiduainetööstuse ettevõtete käive oli 2,1 mld eurot, 2018. aastaga võrreldes kasvas ta 7,4% võrra. Suurim käibe osatähtsus oli piimatööstusel (20%), sellele järgnesid lihatööstus (17%) ja karastusjookide tootmine (12%). Summaarne kasum oli 72 mln eurot (+1,3% 2018. aastaga võrreldes), sellest 41% kuulus karastusjookide tootmisele, 14% piimatööstusele ja 10% leivatööstusele.[5] 20% ettevõtetel ulatub müügitulu üle 1 miljoni euro. Umbes 35% müügitulust tuleb ekspordist.[6]
Toiduainetööstuse tootmise maht oli 1,7 miljardit eurot, millest umbes kolmandik läks ekspordile. Ekspordi maksumus oli hinnanguliselt 1,1 miljardit eurot, millest 20% oli teraviljad ning 19% piim ja piimatooted. 45% ekspordist läks Soomesse, Lätti ja Leedusse. 10% ekspordist läks Saudi Araabiasse.[5]
Sektorit iseloomustavad näitajad[muuda | muuda lähteteksti]
| Aastastatistika | Kvartalistatistika,
lühiajastatistika | |
|---|---|---|
| Näitaja | 2018[7] | 2020 III kvartal[8] |
| Ettevõtete arvu muutus | –1,5% | |
| Müügitulu muutus | +2,1% | +2,9% |
| Töötajate arvu muutus | –0,8% | –1,3% |
| Makstud tööjõukulude muutus | +6,6% | –1,1% |
| Ärikasumi muutus | +3,8% | |
| Ärikasumi osakaal müügitulus ehk kogurentaablus | 4,3% | |
| Hinnanguline keskmine brutopalk (kuus) | 1208 € | |
| Hinnanguline keskmine müügitulu töötaja kohta (kuus) | 15 987 € |
2019. aasta 10 edukamat toiduainetööstuse ettevõtet [5][muuda | muuda lähteteksti]
| Koht | Ettevõte | Käive mln eurot |
Kasum mln eurot |
|---|---|---|---|
| 1 | Santa Maria AS | 37,13 | 4,62 |
| 2 | Kulinaaria OÜ | 22,87 | 4,19 |
| 3 | Balti Veski AS | 3,86 | 1,29 |
| 4 | Orkla Eesti AS | 84,07 | 7,65 |
| 5 | Altepark OÜ | 3,23 | 0,22 |
| 6 | Tartu Mill AS | 45,08 | 4,68 |
| 7 | Eesti Kalapüügiühistu Tuü | 5,87 | 0,31 |
| 8 | Japs M.V.M. AS | 13,47 | 0,50 |
| 9 | Euroleib AS | 2,86 | 0,17 |
| 10 | Lameleib OÜ | 0,79 | 0,12 |
Toiduainetööstuse (v.a joogitootmine) suurimad ettevõtted müügitulu alusel (TOP 7)[9]:[muuda | muuda lähteteksti]
| Ettevõte | Põhitegevusala | Asutatud[10] | Müügitulu 2020 (IV kvartal) | Töötajate arv (2020 IV kvartal) | Suurim omanik[10] | Omanike (suurima) koduriik[10] | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 | AS HKScan Estonia | Liha töötlemine ja säilitamine | 1890 | 61 585 689 € | 1130 | HKScan Oyj | Soome |
| 2 | Orkla Eesti AS ehk Kalevi Kommivabrik | Kakao, šokolaadi ja suhkrukondiitritoodete tootmine | 1921 | 37 175 088 € | 526 | Orkla Group | Norra |
| 3 | Valio Eesti AS | Piima töötlemine | 1992 | 37 015 009 € | 485 | Valio Oy | Soome |
| 4 | Aktsiaselts Farmi Piimatööstus | Piima töötlemine | 1850 | 22 513 152 € | 194 | Maag Grupp | Eesti |
| 5 | AS Scanola Baltic ehk Olivia | Õli ja rasva tootmine | 1999 | 21 818 982 € | 44 | Danish Agro grupp | Taani |
| 6 | Tere AS | Piima töötlemine | 1893 | 19 523 950 € | 307 | Maag Grupp | Eesti |
| 7 | AS Salutaguse Pärmitehas | Mujal liigitamata toiduainete tootmine | 1930 | 18 158 987 € | 156 | Lallemand Inc | Kanada |
Joogitootmise suurimad ettevõtted müügitulu alusel (TOP 6)[9][muuda | muuda lähteteksti]
| Ettevõte | Põhitegevusala | Asutatud[10] | Müügitulu 2020 (IV kvartal) | Töötajate arv (2020 IV kvartal) | Suurim omanik[10] | Omanike (suurima) koduriik[10] | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 | aktsiaselts A. Le Coq | Õlletootmine | 1800 | 28 350 419 € | 351 | Olvi Oyj | Soome |
| 2 | Aktsiaselts Liviko | Kange alkoholi tootmine | 1898 | 24 396 871 € | 177 | OÜ NG Investeeringud | Eesti |
| 3 | Saku Õlletehase Aktsiaselts | Õlletootmine | 1820 | 23 630 705 € | 284 | Garlsberg grupp | Taani |
| 4 | Altia Eesti AS | Kange alkoholi tootmine | 1991 | 7 879 496 € | 58 | Altia Oyj | Soome |
| 5 | OÜ Koch | Kange alkoholi tootmine | 2009 | 2 724 350 € | 17 | Eesti | |
| 6 | aktsiaselts Värska Vesi | Alkoholivaba joogi tootmine | 1973 | 2 118 243 € | 76 | Emphora Holding OÜ | Eesti |
Eesti toiduainetööstus[11] võrreldes teiste Euroopa Liidu (EL) riikide toiduainetööstusega[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti toiduainetööstuse ettevõtete toodangu koondmüügitulu on Euroopa Liidu riikide võrdluses üks väiksemaid. Arvestades ka Euroopa Liidu riikide pindala ja rahvaarvu, siis see on ka igati mõistetav. Eesti toiduainetöötuse sektor oli 2018. aastal suurem (sektori koondmüügitulu alusel) vaid Luksemburgi ja Küprose vastavatest sektoritest (Malta ei ole vastavat statistikat avaldanud). Meist vaid 1,7% suurem on Läti toiduainetööstus.[12]
Mikroettevõtete osakaal[12][muuda | muuda lähteteksti]
| Riik | Mikroettevõtete osakaal 2018 | Muutus perioodil 2015–2018 |
|---|---|---|
| Eesti | 71% | 66% → 71% |
| EL keskmine | 76% | 75% → 76% |
| Läti | 74% | |
| Leedu | 75% | |
| Soome | 77% | |
| Rootsi | 83% |
Võrreldes Euroopa Liidu riikide töötleva tööstuse ettevõtetega on Eestis keskmisest vähem mikroettevõtteid (ettevõtteid, kus on töötajaid alla kümne). Kõige väiksem on mikroettevõtete osakaal Euroopa Liidus Saksamaal ja kõige suurem Sloveenias.
Üle 250 töötajaga ettevõtted (11 ettevõtet) moodustavad Eesti toiduainetööstuse ettevõtetest 1,5%, mis jääb samasse suurusjärku Euroopa Liidu riikide vastava keskmise näitajaga, mis on 1,2%.[12]
Müügitulu töötaja kohta[12][muuda | muuda lähteteksti]
| Riik | Müügitulu töötaja kohta 2018 | Muutus perioodil 2015–2018 |
|---|---|---|
| Eesti | 130 040 € | +13,1% |
| EL keskmine | 206 961 € | +2,6% |
| Läti | 83 636 € | |
| Leedu | 102 313 € | |
| Soome | ||
| Rootsi | 294 781 € |
Lisandväärtus töötaja kohta[12][muuda | muuda lähteteksti]
| Riik | Lisandväärtus töötaja kohta 2018 | Muutus perioodil 2015–2018 |
|---|---|---|
| Eesti | 28 872 € | + 17,5% |
| EL keskmine | 41 845 € | + 7,7% |
| Läti | 18 911 € | |
| Leedu | 21 531 € | |
| Soome | ||
| Rootsi | 66 355 € |
Personalikulud töötaja kohta[12][muuda | muuda lähteteksti]
| Riik | Personalikulud töötaja kohta 2018 | Muutus perioodil 2015–2018 |
|---|---|---|
| Eesti | 19 515 € | + 17% |
| EL keskmine | 24 535 € | + 10% |
| Läti | 12 613 € | |
| Leedu | 13 833 € | |
| Soome | ||
| Rootsi | 50 202€ |
Personalikulude suhe kaupade ja teenuste kogukuludesse[12][muuda | muuda lähteteksti]
| Riik | Personalikulude osakaal kogukuludes 2018 | Muutus perioodil 2015–2018 |
|---|---|---|
| Eesti | 16,6% | 16,3% → 16,6% |
| EL keskmine | 14,3% | 14,9% → 16,4% |
| Läti | 17,5% | |
| Leedu | 15,3% | |
| Soome | ||
| Rootsi | 19,4% |
Investeeringud töötaja kohta[12][muuda | muuda lähteteksti]
| Riik | Investeeringud töötaja kohta 2018. aastal | Muutus perioodil 2015–2018 |
|---|---|---|
| Eesti | 7216 € | + 31% |
| EL keskmine | 8702 € | + 18% |
| Läti | 3921 € | |
| Leedu | 5583 € | |
| Soome | ||
| Rootsi | 10 128 € |
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Eesti vanim piimatööstus". Histrodamus, 2010. Vaadatud 2.10.2020.
- ↑ "Indrek Klammer – Eesti põllunduse esitippjuht". Äripäev, 24. aprill 2013. Vaadatud 2.10.2020.
- ↑ "Viina ajalugu". delfi.ee, 7. oktoober 2014. Vaadatud 3.10.2020.
- ↑ "Magusatööstuse ajalugu". Orkla Eesti AS koduleht. Vaadatud 2.10.2020.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 ТОП производителей продуктов питания. Чем живёт пищепром? Деловые ведомости, 25.09.2020
- ↑ 6,0 6,1 Statistikaameti andmebaas 2018. a näitajad
- ↑ Algandmed Statistikaameti andmebaas, 2018.a võrreldes 2017. aastaga
- ↑ Algandmed teatmik.ee andmebaas, põhitegevusala alusel, 2020 III kvartalit on võrreldud 2019. a III kvartaliga.
- ↑ 9,0 9,1 algandmed teatmik.ee andmebaas
- ↑ 10,0 10,1 10,2 10,3 10,4 10,5 Ettevõtete koduleht
- ↑ EMTAK 2008 valdkonnad C10 ja C11 koos
- ↑ 12,0 12,1 12,2 12,3 12,4 12,5 12,6 12,7 Algandmed Eurostati andmebaas, aastastatistika 2018. a kohta. Ei sisalda enamasti Iirimaa, Kreeka, Suurbritannia, Malta, Prantsusmaa, Sloveenia ja Soome näitajaid, kui nende riikide näitajad vaatlemise hetkel puudusid.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti toiduainetööstust kajastavad materjalid Eesti Maaeluministeeriumi kodulehel
- Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
- Eesti Toiduainetööstuse Liit
- Eesti Õlletootjate Liit