Maantee
|
See artikkel räägib teeliigist; küla kohta vaata artiklit Maantee küla |
Maantee on asulatevaheline maismaatee sõidukite (sealhulgas liikurmasinate) ning jalakäijate liiklemiseks.[1]
Omandivormid, haldamine ja vastutus[muuda | muuda lähteteksti]
Omandivormi järgi jaotuvad maanteed Eestis riigi-, valla- ja eramaanteedeks, sellest tulenevalt vastutab tee haldamise ning hoolduse eest ka vastav omanik – riigimaanteed Transpordiamet, vallamaanteed kohalik omavalitsusüksus ja eramaanteed eraomanik. Sealjuures on riigimaanteedel tagatud talihooldus täies ulatuses, valla- ja eramaanteel vastavalt kohaliku omavalitsuse määratud ulatusele.
Tee omanik või haldaja vastutab rajatise seisukorra eest ning on kohustatud puuduste põhjustatud kahjude korral liiklejatele kahju hüvitama.[1]
Kategooriad[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti riigimaanteed on jagatud talituslikult neli liiki:
Kõigile maanteedele on omistatud unikaalne teenumber. Kui kahel teel on üks ühine lõik, kuulub see lõik üldjuhul väiksemat numbrit omava tee juurde. Riigimaanteedele numbri määratlemisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest:
- põhimaanteed ja tugimaanteed – tee numbrid vahemikus 1 – 100
- kõrvalmaanteed XX101 – XX999, kus XX on maakonna kood
- rambid ja ühendusteed XX01 – XX99, kus XX on maakonna kood
Mitut maakonda läbivale kõrvalmaanteele numbri määratlemisel lähtutakse selle maakonna koodist, kust tee algab. Antud kõrvalmaantee numbris sisalduv maakonna kood jääb muutumatuks kogu maantee ulatuses.
Teenumbrid maakonniti:
- 11xxx – Harjumaa
- 12xxx – Hiiumaa
- 13xxx – Ida-Virumaa
- 14xxx – Jõgevamaa
- 15xxx – Järvamaa
- 16xxx – Läänemaa
- 17xxx – Lääne-Virumaa
- 18xxx – Põlvamaa
- 19xxx – Pärnumaa
- 20xxx – Raplamaa
- 21xxx – Saaremaa
- 22xxx – Tartumaa
- 23xxx – Valgamaa
- 24xxx – Viljandimaa
- 25xxx – Võrumaa
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Veel 1930ndatel oli enamik Eesti teedest katteta pinnasteed, mis tegi need vihmase ilma korral ka hobuvankritele pea läbitamatuks. Probleemi üritati lahendada vankrite standardiseerimise ja selle kaudu roobaste vähendamisega.[2] Samas oli pärast Esimest maailmasõda kasvanud veoautode kasutamine plahvatuslikult, kuna sõiduk oli sõjas oma väärtust kinnitanud – veoautodega toimunud transport ja selle tagamiseks korraldatud teehooldus näitasid, et autotransport võib konkureerida rongiveoga.[3]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Maantee |
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 "Eesti Vabariigi maanteeseadus". Riigiteataja. Vaadatud 05.04.2021.
- ↑ Kupits, Annika. "Maanteede Valitsuse katse kaitsta teid: mudel-taluvankri lugu". Maanteemuuseum. Vaadatud 05.04.2021.
- ↑ Seene, Andres. "Kuidas valitseda autotransporti". Maanteemuuseum. Vaadatud 05.04.2021.