Romantism (muusika)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Muusika ajalugu
Esiaja muusika
Vanaaja muusika
Keskaja muusika
Renessanssmuusika
Barokkmuusika
Klassitsism
Klassikaline muusika
Romantism
Nüüdismuusika

Romantism on muusikastiil, mida iseloomustab romantismi avaldumine muusikas.

Klassitsismi üleminek romantismi[muuda | muuda lähteteksti]

Klassitsismi ja romantismi ajastu muusika vahel ei ole nii selget üleminekujoont nagu näiteks baroki ja klassitsismi vahel. Romantilisi jooni võib leida juba Haydni "tormi ja tungi" perioodi teostes. Mozartil esineb romantilisi jooni ooperis "Don Giovanni". Ka Beethoveni hilist loomingut on sisu tõttu nimetatud romantiliseks, kuigi vorm järgis veel klassitsistlikke põhimõtteid.

19. sajandil kasutati enamasti samu väljendusvahendeid, vorme ja esituskoosseise, mis olid käibel viini klassikute ajal. Muusikaajaloos on seetõttu nimetatud 18. sajandi keskpaiga ja 19. sajandi lõpu vahelist perioodi klassikalis-romantiliseks, milles võib eristada klassitsistlikku ja romantilist etappi. Üleminekuperiood nende vahel jääb 19. sajandi esimesse veerandisse.

Romantismi peamised tunnusjooned[muuda | muuda lähteteksti]

Romantismi peamisteks tunnusjoonteks on:

Romantism avardas muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele žanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi ("Undine"), fantastilis-olustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tell"), heroilis-romantilisi ("Norma"), lüürilis-psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust", "Tristan ja Isolde"). Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkisid uued vormid, vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale: rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks.

Muusikainstrumentide areng[muuda | muuda lähteteksti]

1835. aastal patenteeris Johann Gottfried Moritz tuuba. Saksofoni patenteeris Adolphe Sax 1846. aastal.

Romantismi heliloojad[muuda | muuda lähteteksti]

Saksa romantikud[muuda | muuda lähteteksti]

Itaalia romantikud[muuda | muuda lähteteksti]

Prantsuse romantikud[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvusliku-romantilise suuna esindajad[muuda | muuda lähteteksti]

Ballett taaselustus Prantsusmaal 1830. aastatel koos romantismiga.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]