Aleksandr Glazunov

Allikas: Vikipeedia
Aleksandr Glazunov
Ilja Repini maal Glazunovist aastast 1887
Ilja Repini maal Glazunovist aastast 1887
Informatsioon
Sünniaeg 10. august 1865
Peterburi, Venemaa Keisririik
Surmaaeg 21. märts 1936
Pariis, Prantsusmaa
Stiil(id) Romantiline muusika
Amet(id) helilooja, muusikapedagoog, dirigent

Aleksandr Konstantinovitš Glazunov (10. august 1865 Peterburi21. märts 1936 Pariis) oli vene hilisromantismi helilooja, muusikapedagoog ja dirigent.

Glazunov jäi noore mehena silma Mili Balakirevile, kes suunas ta õppima Nikolai Rimski-Korsakovi juurde. Klaverimänguga hakkas Glazunov tegelema üheksa- ja komponeerimisega 11-aastaselt. Aastatel 1905–1928 oli ta Peterburi konservatooriumi rektor, siis lahkus ta Nõukogude Liidust ega naasnud enam kunagi. Glazunovi tuntuim õpilane Peterburis oli Dmitri Šostakovitš. Alates 1928. aastast vahetas Glazunov tihti elukohti, resideerudes nii Euroopa eri paigus kui ka Ameerika Ühendriikides.

Tallinna Konservatoorium valis Glazunovi 1935. aastal oma auprofessoriks, võttes arvesse, et Peterburi konservatooriumis oli ta mitme Eesti helilooja (sh Juhan Aaviku ja Artur Lemba) õpetajaks ning paaril korral käis ka Eestis oma helitöid juhatamas.[1]

Glazunov suri 1936. aastal Pariisis.

Glazunovi tuntud teoste hulka kuuluvad tema üheksa sümfooniat, millest viimane jäi lõpetamata. Seejuures kirjutas ta oma Esimene sümfoonia 1881. aastal, mil helilooja oli vaid 16-aastane. Veel on ta tuntud oma instrumentaalkontsertide, eriti Saksofonikontserdi, kolme balleti ja kammermuusika poolest.

1897. aastal dirigeeris Glazunov Sergei Rahmaninovi Esimese sümfoonia esiettekannet, mis ebaõnnestus ja põhjustas Rahmaninovile kolmeaastase depressiooni, mille jooksul ei kirjutanud ta ühtegi teost. Vähemalt Rahmaninovi abikaasa sõnul oli läbikukkumise põhjuseks Glazunovi alkoholijoobes dirigeerimine.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Juhan Aavik. Aleksander Konstantinovič Glasunov †. Muusikaleht nr 3, 1936

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]