Friedrich Schiller
Johann Christoph Friedrich von Schiller (10. november 1759 Württemberg – 9. mai 1805 Weimar) oli saksa luuletaja, filosoof, ajaloolane ja näitekirjanik.
Oma elu viimastel aastatel (1788–1805) oli tal lähedane sõprus Johann Wolfgang Goethega, kellega ta arutas paljusid esteetikaprobleeme – Schiller julgustas Goethet lõpetama enda alustatud skitse. Sõprusperioodi Goethega on nimetatud ka Weimari klassitsismiks. Koos Goethega valmis satiiriliste lühijuttude kogum "Kseeniad", kus nad mõlemad ründasid oma esteetiliste vaadete vaenlasi.
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Friedrich sündis sõjaväearsti peres. Ta õppis sõjaväeakadeemias õigus-, hiljem arstiteadust.
7. septembril 1802 tõsteti ta aadliseisusse.
Seosed Eestiga[muuda | muuda lähteteksti]
Puhtus asub Schilleri mälestussammas, mis on üks esimesi temale püstitatud mälestussambaid maailmas. Veel varasem Schilleri mälestussammas asus Helmes.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Franz Schiller, "Lääne-Euroopa uue aja kirjandusajalugu", I köide, Teaduslik Kirjandus, Tartu 1941, lk 167–191
- "XVIII sajandi väliskirjandus". Valgus, Tallinn 1973, lk 385–416 ja 431–433
- Peter Lahnstein, "Schilleri elu". Tõlkinud Vilma Jürisalu, Eesti Raamat, Tallinn 1992, 392 lk
- Claudia Pilling, Diana Schilling, Mirjam Springer, "Friedrich Schiller". Tõlkinud Maie Keek. Sari Klassikud. Kirjastus Ilo, Tallinn 2008, 152 lk
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Friedrich Schiller |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Friedrich Schiller |