Robert Burns

Allikas: Vikipeedia
Robert Burnsi tuntuim töö, kunstnik Alexander Nasmyth, 1787 (detail).

Robert Burns (25. jaanuar 1759 – 21. juuli 1796)[1][2] oli šoti luuletaja, Šotimaa rahvuspoeet.

Šoti keeles kirjutanud luuletajatest on Burns kõige tuntum, ehkki suur osa tema kirjutistest on inglise keeles või selle šoti murdes, mille lugejaskond oli (ja on) laiem kui šotikeelseil tekstidel. Oma ingliskeelsetes teostes on Burnsi poliitilised või sotsiaalsed kommentaarid tihti kõige otsekohesemad.

Burnsi peetakse üheks esimeste romantistlike kirjanike seast. Pärast surma inspireeris ta nii liberalismi kui ka sotsialismi rajajaid. Šotimaal ja välisšotlaste seas on ta tänini tähtis kultuuriline sümbol, tema mõju šoti kirjandusele on tugev. Burnsi mälestamine ja tema teoste ülistamine võttis 19.-20. sajandil peaaegu rahvusliku kultuse mõõtmed. 2009. aastal valiti ta Šoti telekanali STV korraldatud avalikul hääletusel suurimaks šotlaseks ("Greatest Scot").

Algupäraste teoste kõrval kogus Burns ka šoti rahvalaule, mida sageli kirjanduslikult kohandas. Tema luuletust (ja laulu) "Auld Lang Syne" lauldakse sageli aasta viimasel päeval ning "Scots Wha Hae" oli pikka aega Šotimaa mitteametlik rahvushümn. Burnsi tuntumate luuletuste seas on veel näiteks "Hiirele", "Tam o' Shanter" ja "Ae Fond Kiss".

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. O'Hagan, A: "The People's Poet", The Guardian, 19 January 2008.
  2. "Scotland's National Bard" - "Robert Burns 2008" Scottish Executive, 25. jaanuar 2008 (vaadatud 10. juunil 2009)