César Franck

Allikas: Vikipeedia
César Franck oreli taga
César Franck

César-Auguste-Jean-Guillaume-Hubert Franck (10. detsember 1822 Liége8. november 1890) oli prantsuse organist, pianist, helilooja ja muusikapedagoog.

Elu[muuda | redigeeri lähteteksti]

César Franck sündis 10. detsembril 1822. aastal Liége'is, mis kuni 1830. aastani oli Hollandi Kuningriigi koosseisus. Pärast 1830. aastat läks Liége Belgia Valloonia koosseisu.

César Francki isa oli Nicholas-Joseph Franck ja ema Marie-Catherine-Barbe Frings Franck.

Juba varases lapsepõlves ilmnesid Césaril nii kunsti kui ka muusika anded ja oskused. Ta astus Liége'i konservatooriumi, kus õppis klaverit, orelit ja harmooniat. 1834. aastal toimus tema esimene kontsert. 1835. aastal kolis César koos oma isa ja vennaga Pariisi, kus algul võttis eratunde Anton Reichalt ja Pierre Zimmermannilt, kes mõlemad olid Pariisi Konservatooriumi õppejõud. Oktoobris 1837 jätkas Franck juba konservatooriumi õpilasena Pierre Zimmermanni juures. 1838. aastal sai ta klaverieksamil I preemia. Franck hakkas õppima ka orelit Francois Benois' juures. 1840. aastal sai ta I preemia kontrapunkti eksamil ning 1841. aastal I preemia orelieksamil. 22. aprillil 1842 lõpetas Franck Pariisi Konservatooriumi.

22. jaanuaril 1858 sai ta organisti koha Sainte-Clotilde kirikus Pariisis, kuhu 11 kuud hiljem Aristide Cavaillé-Coll valmistas uue oreli. See orel on kauni kõlaga nagu paljud teisedki Cavaillé-Colli orelid ning Franck armastas väga sellel pillil mängida ja improviseerida. Teine organist ja helilooja Theodore Dubois oli samas kirikus koorijuht ja abiorganist, César Franck aga titulaarorganist. 1872. aasta veebruarist töötas Franck Pariisi Konservatooriumi oreliklassi õppejõuna. Ta esines tihti kontsertidega, improviseerides orelil. Paljud oma improvisatsioonid pani Franck kirja.

1890. aastal haigestus ta kopsupõletikku, mille tüsistuste tagajärjel suri 8. novembril 1890. aastal. Matusetalitus peeti Sainte-Clotilde kirikus, kus ta oli 32 aastat töötanud. Algul maeti Franck Montrouge'i kalmistule, kuid mõni aasta hiljem maeti tema säilmed ümber Montparnasse'i kalmistule.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

haua Franck, Paris

César Francki loomingus on levinud tsükliline vorm. Ta kirjutas teoseid orelile, klaverile, orkestrile, samuti kammermuusikat. Tema looming mõjutas hiljem tugevalt Liszti ja Wagnerit.

Tema teostest on tuntumad sümfooniline poeem "Le Chasseur maudit" (1883), Prelüüd, koraal ja fuuga klaverile (1884), Sümfoonilised variatsioonid klaverile ja orkestrile (1885), Sümfoonia d-moll (1866–1888), Klaverikvintett f-moll (1879), Sonaat viiulile ja klaverile A-duur (1886).

Laul "Panis Angelicus" oli algselt kirjutatud tenorile, orelile ja keelpillidele, kuid hiljem on sellest populaarsest teosest tehtud palju töötlusi erinevatele koosseisudele. Kõige tuntum nendest on seade koorile, orelile ja viiulile. Seda teost on tavaks laulda jõulukontsertidel.

César Franck improviseeris palju ja paljud oma improvisatsioonid pani ta ka kirja. Tulemuseks on 12 suurt oreliteost.

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ooperid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Stradella" (1841)
  • "Le Valet de ferme" (1851–53)
  • "Hulda" (1882–85)
  • "Ghiselle" (1889, lõpetamata)

Sümfooniline muusika[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Sümfoonilised poeemid:
    • "Ce qu'on entend sur la montagne" (1845–87)
    • "Rédemption" (sopranile, koorile ja orkestrile, 1872)
    • "Les Éolides" (1876)
    • "Le Chasseur maudit" (1882)
    • "Psyché" (koorile ja orkestrile, 1886–88)
    • "Les Djins" (klaverile ja orkestrile, 1884)
  • Sümfoonilised variatsioonid klaverile ja orkestrile (1885)
  • Sümfoonia d-moll (1886–88)

Koorimuusika[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Missad:
    • "Messe solennelle" (1858)
    • "Messe à trois voix" (1860)
  • "Ave Maria"
  • "Trois offertories"
  • "Ruth" (oratoorium)
  • "Pääsemine"
  • "Premier sourire de mai"
  • "Quae est ista" (1871)
  • "Panis Angelicus" (häälele, harfile, tšellole ja orelile, 1872)
  • "Les Béatitudes" (oratoorium, 1881)
  • "Rebecca" (kantaat, 1880–1881)

Oreli- või harmooniumimuusika[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Andantino g-moll (1857)
  • 44 pala orelile või harmooniumile (1858–1863)
  • 6 pala suurele orelile (1868)
  • "L'Organiste", 59 pala (1889–1890)
  • 3 koraali (1890)

Kammermuusika[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 4 klaveritriot (1840)
  • Klaverikvintett f-moll (1878–79)
  • Viiulisonaat A-duur (1886)
  • Keelpillikvartett D-duur (1889–90)

Klaverimuusika[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Trois petits riens
  • Prelüüd, koraal ja fuuga (1884)
  • Danse lente (1885)
  • Prelüüd, aaria ja finaal (1887)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]