Pjotr Tšaikovski

Allikas: Vikipeedia
Pjotr Tšaikovski (1888; autor Charles Reutlinger)
Tšaikovski signatuur

Pjotr Iljitš Tšaikovski (vene Пётр Ильич Чайкoвский; 7. mai (vana kalendri järgi 25. aprill) 1840 Votkinsk6. november (25. oktoober) 1893 Peterburi) oli vene romantistlik helilooja. Ta oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist.

Kuigi tal olid head muusikalised eeldused, sai ta hariduse töötamaks avalikus teenistuses. Muusikahariduseks ja -karjääriks olid tolle aja Venemaal vähesed võimalused. Ta astus Peterburi konservatooriumi kohe, kui see avati. Seal sai ta formaalse lääneliku muusikahariduse, mis oli kaugel tolle aja vene rahvuslikust muusikast, mida esindas näiteks Võimas rühm. Tšaikovski püüdis siiski ühendada alates lapsepõlvest kogetud rahvuslikku muusikat ja õpitud põhimõtteid, mis olid iseloomulikud lääne muusika meloodiatele ja harmooniatele. Ta oli esimene vene helilooja, kelle muusikal oli püsiv rahvusvaheline mõju. Sellele aitas kaasa tema tegutsemine külalisdirigendina Euroopas ja USA-s. Publiku seas oli Tšaikovski muusika alati populaarne, kriitikud aga heitsid kohati ette, et tema muusika ei ole piisavalt venelik ja pakub mujal Euroopas huvi vaid oma läänelike elementide tõttu.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tšaikovski perekond 1848. aastal, Pjotr on vasakpoolseim
Noor Pjotr Tšaikovski (1874)

Tšaikovski sündis 7. mail 1840 Udmurtias Votkinskis haritlaste perekonnas. Tema isa Ilja Petrovitš Tšaikovski oli mäeinsener ja töötas Votkinski tehases juhtival ametikohal.[1] Helilooja ema, Aleksandra Andrejevna (neiupõlvenimi d'Assier), oli Ilja Tšaikovski teine abikaasa kolmest, mehest 18 aastat noorem[1] ning isa poolt prantslanna.[2][3] Helilooja vanavanaisa oli olnud Ukraina kasakas perekonnanimega Tšaika, millest järeltulijate venepärane nimi tulenes.

Tšaikovski oli kuuelapselise pere teine laps. Aastal 1838 sündis pere vanim laps Nikolai, 1842 helilooja õde Aleksandra, seejärel Ippolit. Aastal 1850 sündisid perre kaksikud pojad Anatoli ja Modest. Anatoli oli aastail 1891–1892 Eestimaa asekuberner ja Modest oli tuntud näitekirjanik, tõlkija ja teatrikriitik. Ta kirjutas libretod Tšaikovski ooperitele "Padaemand" ja "Jolanthe".[4] Hilisemas elus oli helilooja kõige lähedasem õe Aleksandra ja tolle perekonnaga.[5]

Muusika oli selles peres aukohal. Tšaikovski ema mängis klaverit ja laulis, õhtuid veedeti kohalikke rahvamuusikuid kuulates.

1844. aastal võeti perre tööle 22-aastane prantsuse guvernant Fanny Dürbach.[6][7] Alguses arvati, et nelja ja poole aastane Pjotr on liiga noor, et koos vanema vennaga õppima asuda, kuid ta veenis Dürbachi vastupidises.[8] Kuueaastaselt oskas Pjotr prantsuse ja saksa keelt.[9] Viieaastaselt hakkas ta klaverit mängima.

Aastal 1849 läks Tšaikovskite perekond elama Alapajevskisse ja seejärel 1850. aastal Peterburi.

Aastatel 18501859 õppis ta Peterburi õigusteaduskoolis ning õppis klaverit Carl Friedrich Karelli käe all. 1854. aastal suri ta ema, Tšaikovski oli siis kõigest 14-aastane.[4]

Pärast kooli lõpetamist asus Tšaikovski tööle Justiitsministeeriumis titulaarnõunikuna.[4] Töö kõrvalt õppis ta Vene muusikaühingu juures klaverit[4] (juhendaja Rudolf Küdinger) ja külastas tihti ooperiteatrit.

1862. aastal astus Tšaikovski Peterburi Konservatooriumi ning lõpetas selle 1865. Algul püüdis ta kooli kõrvalt tegeleda ka ametniku ülesannetega, kuid 1863. aastal otsustas lõplikult muusika kasuks. Konservatooriumis õppis ta kompositsiooni Anton Rubinšteini ja Nikolai Zaremba juhendusel.[4]

Aastal 1866 alustas ta Nikolai Rubinšteini kutsel tööd harmooniaõppejõuna vastavatud Moskva Konservatooriumis, kus töötas 1878. aastani. Tema käe all õppis mitusada noort muusikut, kellest ehk tuntuim oli Sergei Tanejev, kellele Tšaikovski pühendas sümfooniateose "Francesca da Rimini".[4]

1867 suvel viibis 27-aastane helilooja Haapsalus. Seal kirjutas ta klaveritsükli "Mälestusi Haapsalust" (Souvenir de Hapsal).

1868. aastal tutvus ta Võimsa rühma liikmetega ning tegutses ka muusikakriitikuna.

Aastal 1877 abiellus ta Antonina Miljukovaga; abielu oli heliloojale katastroofiline. Pikas lahutusprotsessis halvenes Tšaikovski vaimne tervis ning arstid soovitasid tal minna välismaale.

Tšaikovskit toetas rahaliselt helilooja suur austaja, metseen Nadežda von Meck, kelle annetuste abil oli Tšaikovskil võimalik reisida ja pühenduda suuresti oma loomingulisele tegevusele.

Euroopa reisidel dirigeeris ta koore nii Berliinis, Pariisis kui ka Londonis. Reisidel peatus ta pikemalt Itaalias ja Šveitsis, kus tutvus ka kaasaegsete heliloojatega, näiteks Griegi ja Saint-Saënsiga.

1884. aastal tunnustas keiser Aleksander III teda eluaegse pensioniga.

Tšaikovski majamuuseum Klinis

1885. aastal pöördus ta tagasi kodumaale ja asus elama Klini. Seal asub ka helilooja majamuuseum.

1893. aastal kihlus Tšaikovski salaja Maria Kobjakoga[10].

Pjotr Tšaikovski suri 1893. aastal Sankt-Peterburgis koolerasse. Tšaikovski surma tegeliku põhjuse kohta on mitu versiooni. Näiteks on muu hulgas arvatud, et ta tegi enesetapu või et ta mürgitati. Tema surma kõige reaalsemaks põhjuseks peetakse praegu arseenimürgitust, ehkki seda ei suudeta enne kindlalt tõestada, kui avatakse Tšaikovski haud ja analüüsitakse tema säilmeid.

Tšaikovski haud Tihvini kalmistul

Matusetalitus toimus Kaasani katedraalis ja oli äärmiselt rahvarohke. Pjotr Tšaikovski on maetud Peterburi Aleksander Nevski kloostri Tihvini kalmistule.[4]

Ta oli Cambridge'i Ülikooli audoktor.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Tšaikovski on kirjutanud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse.

Balletid[muuda | muuda lähteteksti]

Ooperid[muuda | muuda lähteteksti]

Sümfooniad[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1. sümfoonia g-moll "Talveunelmad"
  • 4. sümfoonia f-moll
  • 5. sümfoonia e-moll
  • 6. sümfoonia h-moll "Pateetiline"

Klaveripalade tsükkel "Aastaajad"[muuda | muuda lähteteksti]

Klaveripalade tsükkel "Aastaajad" op. 37b on kirjutatud aastal 1876. Osad:

Jaanuar. Kamina ääres (ka Kolde ääres, Kamina ees)
Veebruar. Karneval (ka Vastlad)
Märts. Lõokese laul (ka Lõoke)
Aprill. Lumikelluke
Mai. Valged ööd
Juuni. Barkarool
Juuli. Niitja laul
August. Viljalõikus
September. Jaht
Oktoober. Sügislaul
November. Troika
Detsember. Jõulud

Klaverikontserdid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Klaverikontsert nr 1 b-moll

Viiulikontsert[muuda | muuda lähteteksti]

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Randla tänav Pelgurannas Tallinnas on kandnud aastatel 19531995 Pjotr Tšaikovski nime.

Moskva Konservatoorium kannab tänapäeval nime Moskva Riiklik Tšaikovski nimeline Konservatoorium, konservatooriumi hoone ees asub ka helilooja mälestusmärk.

Tema järgi sai nime Tšaikovski linn Permi krais.

Haapsalus asub Pjotr Tšaikovski mälestuspink.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Jossif Kunin. Tšaikovski. 1963, lk 15
  2. Poznansky, Alexander, Tchaikovsky Through Others' Eyes. (Bloomington: Indiana Univ. Press, 1999). ISBN 0-253-33545-0
  3. Holden, 5.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 Pjotr Tšaikovski biograafia ja looming (vene keeles)
  5. Holden, 43.
  6. Brown, David, Tchaikovsky: The Early Years, 1840–1874 (New York: W.W. Norton & Company, 1978). ISBN 0-393-07535-4. lk 22
  7. Holden, 7.
  8. Holden, 7.
  9. Wiley, Roland John, "Tchaikovsky, Pyotr Ilyich." In The New Grove Dictionary of Music and Musicians, Second Edition (London: Macmillan, 2001), 29 vols., ed. Sadie, Stanley. ISBN 1-56159-239-0. lk 6.
  10. Tšaikovski süda jäi Eestisse. Esmaspäev, 16. oktoober 1933, nr. 42, lk. 5

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]