Edvard Grieg

Allikas: Vikipeedia
Edvard Grieg
Grieg 1888. aastal
Grieg 1888. aastal
Info
Sünniaeg 15. juuni 1843
Bergen, Norra
Surmaaeg 4. september 1907
Bergen, Norra
Stiil(id) Romantiline muusika
Amet(id) helilooja, pianist

Edvard Hagerup Grieg (15. juuni 1843 Bergen4. september 1907 Bergen) oli norra helilooja ja pianist, keda peetakse romantismiajastu juhtivateks heliloojateks. Grieg kasutas oma muusikas palju norra rahvamuusika elemente, pälvides seega Norra muusikale rahvusvahelise kuulsuse ja aidates edendada rahvuslikku identiteeti, sarnaselt Jean Sibeliusele Soomes ja Antonín Dvořákile Boheemias.

Biograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Edvard Griegi vanemad, Gesine ja Alexander

Edvard Hagerup Grieg sündis Norras Bergenis, 15. juunil 1843. Tema vanemad olid Alexander Grieg (1806–1975), Bergeni kaupmees ja asekonsul; ja Gesine Judithe Hagerup (1814–1875), muusikaõpetaja ja Edvard Hagerupi tütar. Perekonnanimi Grieg (algselt Greig) pärineb Šotimaalt. Griegi vanavanaisa põgenes Šotimaalt pärast 1746. aasta Cullodeni lahingut, liikus seejärel palju ringi ja jäi püsivalt Norrasse umbes 1770. aastal, hakates Bergenis äri ajama.

Griegi kasvatati musikaalses keskkonnas. Tema ema oli tema esimene klaveriõpetaja ja õpetas ta 6-aastaselt klaverit mängima, 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega.

1858. aasta suvel kohtus Grieg silmapaistva Norra viiuldaja Ole Bulliga, kes oli ühtlasi perekonnasõber – Bulli vend oli abielus Griegi tädiga. Bull märkas 15-aastase Griegi andekust ja veenis tema vanemaid, et nad saadaksid poja Leipzigi konservatooriumi, mille klaveriosakonda juhatas Ignaz Moscheles.

Grieg astuski konservatooriumisse, õppides seal klaverit, muusikateooriat ja kompositsiooni ning nautis Leipzigis kontserte. Talle oli konservatooriumiõpingute jooksul vastumeelt sealne distsipliin. Erandiks oli orelitund, mis oli klaveriõpilastele kohustuslik aine.

1860. aasta kevadel elas Grieg üle eluohtliku tuberkuloosi. See tähendas aga, et ta pidi terve ülejäänud elu elama kahjustunud vasaku kopsuga. Ta põdes tihti erinevaid hingamisteede nakkuseid, mis viisid lõpuks kopsu- ja südamepuudulikkuseni. Oma halva tervise tõttu oli Grieg tihti ravil spaades ja sanatooriumides nii Norras kui ka välismaal. Paljudest tema arstidest said hiljem tema head sõbrad.

Edvard ja Nina Griegi pulmapilt

1861. tegi Grieg oma debüüdi kontsertpianistina Karlshamnis Rootsis. 1862. aastal lõpetas Grieg õpingud Leipzigis ja andis esimese kontserdi oma kodulinnas Bergenis, kus oli kavas Beethoveni klaverisonaat nr. 8. Pärast edukaid klaverikontserte kodumaal, siirdus Grieg 1863. aastal Kopenhaagenisse, kus ta viisistas mitmeid Hans Christian Anderseni luuletusi, ja jäi sinna kolmeks aastaks. Seal kohtus ta Taani heliloojate J. P. E. Hartmanni ja Niels Gadega, kuid ka Norra helilooja Rikard Nordraakiga, kellest sai Griegi hea sõber ja inspiratsiooniallikas, õhutades teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Pärast Nordraaki surma 1866. aastal kirjutas Grieg tema auks "Leinamarsi Nordraaki mälestuseks". Pärast seda pühendus Grieg täielikult norra rahvusmuusikale.

1866. aastal oli Grieg Christiania Filharmooniaühingu juht ning osales 1867. aastal Norra Muusikaakadeemia asutamises.

11. juunil 1867 abiellus Grieg oma nõo Nina Hagerupiga ja nad asusid elama Christianiasse (Oslo). Järgmisel aastal sündis nende ainus laps, Alexandra. Seejärel veetis pere meeldiva suve Taanis Søllerøcis, kus Edvard koges erilist loomingulist puhangut, mille tulemusel sündis klaverikontsert a-moll (op. 16). Klaverikontserti esmaettekande tegi Edmund Neupert 3. aprillil 1869 Kopenhaagenis, kus Grieg ise ei saanud kohal viibida. Edvardi ja Nina tütar Alexandra suri 1869. aastal meningiiti.

Grieg andis kontserte mitmetes Euroopa riikides, nagu Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa ja Inglismaa.Vaatamata oma üldisele kuulsusele, ei loetud teda kodumaal keskpärasest heliloojast kõrgemaks.

1868. aastal kirjutas ungari helilooja Frerenc Liszt, kes polnud Griegi kordagi kohanud, tema kohta kiidukirja Norra haridusministeeriumile, kus rääkis Griegi andekusest, kirjeldades muuhulgas seda, kui hästi talle meeldis norra helilooja 1. viiulisonaat (Op. 8). Selle abil sai Grieg reisistipendiumi, et sõita Lisztiga kohtuma. See sai teoks 1870. aastal Roomas. Liszti toetus avas Griegi jaoks seni suletud uksi ning julgustas teda edasi kirjutama.

Aastatel 1871–1880 töötas Grieg aktiivselt loomingu ja norra rahvusmuusika kallal ning dirigeeris koore, juhtides ka kuni aastani 1880 oma rajatud muusikaühingut.

1880–1882 oli Grieg Bergeni Filharmoonia Orkestri muusikajuht.

Aastal 1885 rajas ta Bergenisse Troldhaugeni-nimelise ehitise, kus praegu asub temanimeline majamuuseum.

1903. aastal mängis Grieg Pariisis oma klaverimuusikat üheksale grammofoniplaadile (78 pööret minutis). Kõik need ajaloolised plaadid on vinüül- või CD-plaatidel uuesti välja antud ning näitavad vaatamata piiratud salvestuskvaliteedile helilooja kõrget kunstilist taset pianistina. Samuti mängis ta muusikat sisse Welte-Mignon isemängiva klaveri jaoks ning seegi on tänaseni täielikult säilinud ja kuulatav.

Helilooja suri Bergenis südameatakki.

Grieg on valitud ka Oxfordi ja Cambridge'i Ülikooli audoktoriks.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Grieg on kirjutanud 140 soololaulu, klaverisonaate ja -kontserte ning kammermuusikat. Griegi looming on läbi põimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter, südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, üleküllates neid soojade rütmide ja fantaasiaga.

Klaverile[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Klaverikontsert a-moll" (1868)

Klaveritsüklid

  1. "Lüürilised palad"
  2. "Albumilehed"
  3. "Humoreskid"

Orkestriteosed[muuda | muuda lähteteksti]

Soolopalad ja muud teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Pildid rahva elust"
  • "Norra tantsud"
  • "Pulmapäev Troldhaugenis"
  • "Mööda kaljusid ja fjorde"
  • "Trollide rongkäik"
  • Süit "Peer Gynt"
  • "Sigurd Jorsalfal"