Pirn

Pirn on pirnipuu perekonda kuuluvate liikide vili.

Levik

Pirnipuu perekonda kuulub veidi üle 20 liigi. Neist umbes pooled kasvavad looduslikult Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Väike-Aasias, teine pool aga Kesk- ja Ida-Aasias. Perekonda kuuluvad ka kodustatud ja laialdaselt kultiveeritavad harilik pirnipuu (Pyrus communis) ja liiv-pirnipuu (Pyrus pyrifolia). Esimene neist on pehmete viljadega hübriidne liik, mida looduses ei leidu, kuid mida kultiveeritakse viljade saamiseks Euroopas, USA-s, Kanadas, Argentinas, Tšiilis, Lõuna-Aafrikas jm. Kõvade viljadega liiv-pirnipuud kultiveeritakse Hiinas, Indias, Jaapanis, Austraalias, Uus-Meremaal, USA-s jm.^[1]

Botaaniline iseloomustus

Botaaniliselt on pirn õunvili. Hariliku pirnipuu sortide viljad on pirinikujulised, liiv-pirnipuu omad aga pigem ümarad, õunakujulised. Nagu õunalgi, moodustub pirni söödav lihakas viljaliha hüpantiumist (õiepõhja servadest). Viljaliha sisaldab rohkelt puitunud seintega kivisrakke (brahhiosklereiide). Seemned on tavaliselt kahekaupa viies õõnsuses^[2]. Ühe pirni mass 60–300 grammi ja rohkemgi, keskmine mass on 150–180 g^[3]. Südamiku, seemnete ja kesta massi osakaal pirni kogumassist on 10%^[4]. Pirni värvus võib sõltuvalt sordist olla roheline, kollane, punane, pruunikas vms.

Ajalugu

Inimesed on pirne söönud juba tuhandeid aastaid. Algselt söödi looduslikke pirne. Arheoloogid on ligi 10 000 aasta vanused pirniseemned leidnud Šveitsi Alpidest Robenhauseni lähedalt. Sumerlaste kirjalikud allikad (umbes aastast 2750 eKr) kirjeldavad pirnide kasutamist meditsiinis kuuma mähise komponendina.^[5]

Kultivarid

Kuigi maailmas tuntakse üle 3000 pirnikultivari^[6], kasvatatakse maailmas põhiliselt umbes 20–25 hariliku pirni ja 10–20 liiv-pirnipuu või tema hübriidide kultivari. Euroopa kultivaridest on olulised Lääne-Euroopas, eriti Prantsusmaal aretatud sordid. Aasia sordid on aretatud Hiinas ja Jaapanis. Maailma kõige rohkem kasvatatav kultivar on 'Bartlet', mis moodustab 75% USA pirnitoodangust.^[2]

Pirnide tootmine maailmas

2011. aastal toodeti maailmas 23,95 miljonit tonni pirne. Pirnipuuistandike kogupindala oli 1,62 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul on tootmismaht ligi kolmekordistunud. Peaaegu kogu juurdekasv on tulnud Hiina arvelt, kus tootmismaht on 1969. aasta 0,64 miljonilt tonnilt tõusnud 2011. aastaks 15,94 miljoni tonnini.^[7]

Suurimad tootjad 2011. aastal^[7]
Riik	Toodang, tonnides	Osakaal, %
Hiina	15 945 013	66,6
Itaalia	926 542	3,9
USA	876 086	3,7
Argentina	691 270	2,9
Hispaania	502 234	2,1
Türgi	386 382	1,6
LAV	350 527	1,5
Holland	336 000	1,4
India	334 774	1,4
Jaapan	312 800	1,3
Maailm kokku	23 952 157	100

Eksport ja import

Lõviosa toodetud pirnidest tarbitakse ja töödeldakse tootjariigis. Vaid ligi 12% maailma kogutoodangust läheb ekspordiks. 2008. aastal olid suurimad pirnide eksportijad Argentina (464,9 tuhat tonni), Hiina (446,7), Holland (312,2), Belgia (231,8), USA (169,2), LAV (165,7), Hispaania (155,7), Itaalia (136,1) ja Tšiili (133,3). Suurimad importijad olid aga Venemaa (382,0), Holland (176,5), Saksamaa (160,8), Brasiilia (139,8), Suurbritannia (138,3), Prantsusmaa (131,8), Itaalia (125,8), Mehhiko (87,5) ja Indoneesia (86,7).^[8]

Kasutamine

Pirne süüakse põhiliselt värskelt, harvem kuivatatult ja konservitult. Pirne kasutatakse mitmesuguste toitude, pagaritoodete, veinide, siidri, siirupite, mahlade, kompottide jm valmistamisel.^[3]

Väikeses koguses omandab inimese organism pirne suurepäraselt. Pirnid korrastavad seedimist. Dieettoitudes on sageli pirnid tähtsal kohal, eriti diabeetikute toitumises.

Värskete pirnide toiteväärtus ja biokeemiline koostis

Toitained^[4]
Toitained	Väärtus 100 g kohta
Vesi	83,71 g
Kalorsus	58 kcal
Süsivesikud	15,46 g
Fruktoos	6,23 g
Kiudained	3,1 g
Glükoos	2,76 g
Sahharoos	0,78 g
Valgud	0,38 g
Tuhk	0,33 g
Lipiidid	0,12 g
Tärklis	–

Toiteelemendid^[4]
Toiteelement	Väärtus 100 g kohta
Kaalium (K)	119,0 mg
Fosfor (P)	11,0 mg
Kaltsium (Ca)	9,0 mg
Magneesium (Mg)	7,0 mg
Naatrium (Na)	1,0 mg
Raud (Fe)	0,17 mg
Tsink (Zn)	0,10 mg
Vask (Cu)	0,08 mg
Mangaan (Mn)	0,05 mg
Fluoriid (F)	2,2 μg
Seleen (Se)	0,1 μg

Vitamiinid^[4]
Vitamiin	Väärtus 100 g kohta
A	1,0 μg
C	4,2 mg
B₁	12 μg
B₂	25 μg
B₃	157 μg
B₄	5,1 mg
B₅	48 μg
B₆	28 μg
E	0,12 mg
Luteiin+ zeaksantiin	45,0 μg
Folaadid	7,0 μg
K	4,5 μg

Erinevalt õuntest, millele annab hapu maitse õunhape, sisaldavad pirnid pirnhapet.

Vaata ka

Pirnisortide loend

Viited

↑ Jules Janick (2008). "The Pear in History, Literature, Popular Culture, and Art" (PDF) (inglise). West Lafayette, Indiana, USA: Purdue University. Vaadatud 28.02.2011.
1 2 "Pears - Pyrus communis, Pyrus pyrifolia". www.fruit-crops.com (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 29.04.2011. Vaadatud 28.02.2011.
1 2 "Pears – delicious, delectable and versatile". www.foodreference.com (inglise). Vaadatud 28.02.2011.
1 2 3 4 "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 28.02.2011.
↑ Sue Eland (2008). ""Pyrus communis"" (PDF) (inglise). Vaadatud 28.02.2011.
↑ "Pear Varieties". www.usapears.com (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 25.12.2010. Vaadatud 28.02.2011.
1 2 "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat3.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 10.09.2016. Vaadatud 23.11.2013.
↑ "Food and Agriculture Organization of the United Nations: Trade". faostat.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 20.01.2011. Vaadatud 28.02.2011.

Välislingid

The world's healthiest foods: "Pears"

[pears2-1] Jules Janick (2008). "The Pear in History, Literature, Popular Culture, and Art" (PDF) (inglise). West Lafayette, Indiana, USA: Purdue University. Vaadatud 28.02.2011.

[pears3-2] 1 2 "Pears - Pyrus communis, Pyrus pyrifolia". www.fruit-crops.com (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 29.04.2011. Vaadatud 28.02.2011.

[pears-3] 1 2 "Pears – delicious, delectable and versatile". www.foodreference.com (inglise). Vaadatud 28.02.2011.

[toit-4] 1 2 3 4 "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 28.02.2011.

[communis-5] Sue Eland (2008). ""Pyrus communis"" (PDF) (inglise). Vaadatud 28.02.2011.

[USA-6] "Pear Varieties". www.usapears.com (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 25.12.2010. Vaadatud 28.02.2011.

[fao-7] 1 2 "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat3.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 10.09.2016. Vaadatud 23.11.2013.

[fao3-8] "Food and Agriculture Organization of the United Nations: Trade". faostat.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 20.01.2011. Vaadatud 28.02.2011.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]