B5-vitamiin

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Vitamiin B5)
Pantoteenhappe struktuurvalem

B5-vitamiin ehk pantoteenhape ehk antidermatiitne vitamiin on vesilahustuv termolabiilne vitamiin.

Inimorganismis on aktiivne pantoteenhappe D(+)vorm, mille baasil sünteesitakse inimorganismi metabolismis keskne koensüüm A.

Saamine ja depood[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimene saab B5-vitamiini nii taimsest kui ka loomsest toidust. Taimse ja loomse toidu koosseisus on B5-vitamiin koensüümina A ja fosfopantoteiinina, mille hüdrolüüs peensooles annab vaba pantoteenhappe. See imendub peensoolest naatrium-sõltuvalt.

Imendumist soodustavad biotiin ehk H-vitamiin, foolhape ja kaltsium. Imendumist võivad häirida liigne alkohol ja kohv.

Allikad: maks, pärm, munad, piim, kaunviljad, täisteraviljatooted, tomat.

Biofunktsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pantoteenhape kuulub inimorganismi keskse koensüümi koensüüm A koostisse ning on sel moel vajalik süsivesikute, lipiidide, aminohapete ja nukleiinhapete metabolismis osalevate ensüümide tööks.

Defitsiit[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pantoteenhape on looduses väga laialt levinud ja seepärast tema defitsiiti normaalse toitumise ja tervislike eluviiside korral ei esine. Kestev ja rohke alkoholi ja kohvi tarbimine ning kestev väga äärmuslik toitumine võib mõningase puuduse tekitada.

Defitsiidi esmatunnused:

  • nõrkus,
  • oksendamine,
  • väsimus.

Pikemaajalise kestva defitsiidi puhul võivad ilmneda:

  • dermatiidid,
  • juuste depigmentatsioon,
  • põletustunne jalgades (burning feet syndrome),
  • pellagrasarnased nähud (naha sümmeetriline laigulisus ja jäikus),
  • hüpoglükeemia,
  • krambid.

Üldiselt on pantoteenhappedefitsiiti raske hinnata, sest teiste B-rühma vitamiinide defitsiidi sümptomid maskeerivad neid.

Manustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

RDA (ehk B5-vitamiini soovitatav ööpäevane kogus):

  • meestel 5–10 mg
  • naistel 4–9 mg
  • lastel 3–7 mg
  • rasedatel 5–10 mg
  • imetavatel emadel 6–11 mg

B5-vitamiini lisatarbimine on kindlasti vajalik pikaaegse defitsiidi tunnuste ilmnemisel. Neil, kes tarbivad kestvalt ülemäära palju alkoholi ja kohvi, on selle vitamiini lisatarbimine õigustatud. Selle oskuslik ja adekvaatne manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne ka alkoholismi, depressiooni, tuberkuloosi, aneemia ja muude haiguste puhul.

Pantoteenhapet peaks kindlasti manustama koos tiamiini, niatsiini, B6-vitamiini, C-vitamiini, foolhappe, biotiini ja kaltsiumiga.

Ülemanustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Päevase ohutu koguannuse ülempiir pantoteenhappe korduval manustamisel on 300–400 mg, ühekordse koguannuse ohutu ülempiir 500 mg. Kuigi toksilisust ei ole pantoteenhappe puhul kunagi täheldatud, ei tohiks neid piire kindlasti ületada.

Ajaloolist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. DONALD R. DAVIS, MARVIN L. HACKERT, LESTER J. REED, Biographical Memoirs, Vol 91, National Academy of Sciences The National Academies, Waschington D.C, ROGER JOHN WILLIAMS, lk 318-328, 2009, Veebiversioon (vaadatud 1.08.2013)
  2. Gerald F. Combs, Jr.,The Vitamins, 3 ed, lk 23, 2008, Elsevier Academic Press, ISBN: 978-0-12-183493-7, Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 01.08.2013) (inglise keeles)