Tärklis

Allikas: Vikipeedia
Tärklis
Üldised omadused
Keemiline valem C6H10O5
Füüsikalised omadused
Molaarmass 162,14 g/mol
Sulamistemperatuur 473,15 K (200 °C)
Tihedus 550–700 kg/m³
Toksikoloogilised andmed LD50: 6600 mg/kg (hiirtel, kõhukelmesiseselt)[1]
Kasutatakse SI-süsteemi ühikuid. Kui pole teisiti öeldud, eeldatakse normaaltingimusi.
Amüloosi struktuur. Amüloos on vees lahustuv tärklis
Amülopektiini struktuur. See on vees lahustumatu tärklis

Tärklis (ladina keeles Amylum) on orgaaniline aine, makromolekul, ka polüsahhariid. Tärklis on tooraine mitmele tööstusharule (paberitööstus, toiduainetetööstus, alkoholitööstus, ravimitööstus jt). Tärklis on söödav toiduaine (ka toidulisaaine) ja loomakasvatustes kasutatav söödamaterjal. Tärklist loetakse taastuvaks tooraineks.

Mõisted[muuda | muuda lähteteksti]

Ainsuslik mõiste "tärklis" ei tähenda mingit kindlat keemilist ühendit, vaid tähistab üldmõistet. Seega oleks korrektne nimetus "tärklised", viimane pole aga pika ainsusetraditsiooni tõttu kasutusel.[2]

Taimedes[muuda | muuda lähteteksti]

Tärklis on taimede glükoosivaru. Ta koosneb kahest glükoosi polümeerist: amüloosist ja amülopektiinist (enamasti on nende suhe 20:80 või 30:70). Looduslikult leidub teda väga paljudes taimedes. Taimedes jaotub tärklis ebaühtlaselt. Taimed tarbivad tärklist erinevatel arenguetappidel ja seetõttu varieerub tema sisaldus taimes nii liigiti kui ka indiviiditi suuresti nii juurtes, lehtedes, vartes, risoomides, mugulates, õites, viljades ja seemnetes.

Keemilised omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Looduslik tärklis talub halvasti nii termilist kui ka mehaanilist töötlust.

Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs (reageerib veega), mille kiirendamiseks kasutatakse katalüsaatorina väävelhapet. Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganismis ensüümide (fermentide) toimel.

Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber.

Tööstusliku töötluse tulemusel muutuvad tärklise lahustuvus, veesiduvus, plastilisus, venivus, geelistusvõime jpt omadused.

Kasutamine toiduainena[muuda | muuda lähteteksti]

Toiduainetetööstustes[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis modifitseeritud tärklis

Toiduainetööstused ja toitlustusettevõtted kasutavad toidulisaainetena keemiliselt (alused, happed, soolad), ensümaatiliselt või füüsikaliselt töödeldud tärkliseid. Töödeldud (modifitseeritud) tärklisevorme on palju ja neid tähistatakse toiduainete pakenditel paljudes riikides koodidega E1400–E1450.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. detsember 2013. Vaadatud 30. novembril 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  2. Tohver, V. (1977). Üldine biokeemia. Tallinn, Valgus. Lk 62

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]