Tuhk
Jump to navigation
Jump to search
Perekonnanime kohta vaata artiklit Tuhk (perekonnanimi).

Kivisöe põlemisel tekkinud tuhk
Tuhk on kütuste tulekindel jääk, mis tekib kütuse kui orgaanilise aine täielikul põlemisel selle mineraalosast.
Tuha sisaldus kivi- ja pruunsöes on 1–45%, põlevkivis 50–80%, turbas 2–30%, küttepuudes 0,5–2%, masuudis kuni 0,15%.
Samuti tekib tuhk nii looduses (nt metsatulekahjude tagajärjel või plahvatuslike vulkaanipursete käigus pihustunud magmast) kui ka sobimatu inimtegevuse (tulekahju) tagajärjel. Mittetäielikul põlemisel tekib lisaks tuhale mürgine vingugaas (süsinikmonooksiid) ja tahm (põhiliselt süsinik).
Tuhast võidakse valmistada ehitusmaterjale (tuhaplokid).
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Raave, H., Ots, K., Pitk, P. (2018). Eesti katlamajades puidu põletamisel tekkiva tuha keemilisest koostisest. Agronoomia 2018, 186–193.