Liiv-pirnipuu
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2023) |
Liiv-pirnipuu (Pyrus pyrifolia) on taimeliik pirnipuu perekonnast.
Kasvab kuni 15 meetri kõrguseks. Tavaliselt on tema kõrgus istandikes kuni kuus meetrit. Lehed on ovaalsed, piklikud, hambuliste servadega ja kuni 12 cm pikad. Väiksed valged õied ilmuvad vahetult enne või tärkavate lehtedega.
Liiv-pirnipuu vilja nimetatakse liivpirniks. Viljad on ümarad, õunakujulised. Vilja läbimõõt on kuni 3 cm. Vilja värvus on sõltuvalt sordist erinev, varieerudes helepruunist kollaseni. Põhjapoolkeral õitseb aprillis.
Liik on pärismaine Aasias. Seda kultiveeritakse Hiinas, Indias, Jaapanis, Austraalias, Uus-Meremaal, USA-s jm.
Temast on aretatud mitu sorti. Teisendi Pyrus pyrifolia var. Culta vilja nimetatakse pirnõunaks ehk nashiks.
Viljadest tehakse mahla või keediseid. Koreas lisatakse seda punšile. Hiinas peetakse seda pühaks puuks.
Levik[muuda | muuda lähteteksti]
Liiv-pirnipuu hulka kuulub veidi üle 20 liigi. Neist umbes pooled kasvavad looduslikult Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Väike-Aasias, pooled aga Kesk- ja Ida-Aasias. Perekonda kuuluvad ka kodustatud ja laialiselt kultiveeritavad harilik pirnipuu (Pyrus communis). Esimene neist on pehmete viljadega hübriidne liik, mida looduses ei leidu, kuid mida kultiveeritakse viljade saamiseks Euroopas, USA-S, Kanadas, Argentinas, Tšiilis, Lõuna-Aafrikas jm. Kõvade viljadega liiv-pirnipuud kultiveeritakse Hiinas, Indias, Jaapanis, Austraalias, Uus-Meremaal, USA-s jm.
Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]
Pirne süüakse põhiliselt värskelt, harvem kuivatatult ja konservitult. Pirne kasutatakse mitmesuguste toitude, pagaritoodete, veinide, siidri, siirupite, mahlade, kompottide jm valmistamisel,
Väikeses koguses omastab inimese organism pirne suurepäraselt. Pirnid korrastavad seedimist. Dieettoitudes on sageli tähtsal kohal, eriti diabeetikute toitumises.