Pastöörimine
 | Artiklis puuduvad viited. |
Pastöörimine ehk pastöriseerimine on toiduainete, eelkõige vedelike (näiteks piima ja mahla) kuumtöötlemise meetod, mille eesmärk on vähendada kahjulike mikroorganismide arvukust ja pikendada toote säilivusaega. Tavaliselt toimub pastöriseerimine temperatuuril 60–85 °C lühikese aja jooksul, et säilitada toidu maitse, tekstuur ja toitaineline koostis võimalikult muutumatuna. [1]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Pastöriseerimine on saanud nime prantsuse teadlase Louis Pasteuri järgi, kes töötas 1864. aastal välja meetodi veini riknemise vähendamiseks. Ta kuumutas veini temperatuurini 50–60 °C, et vähendada mikroorganismide arvukust ja parandada joogi säilivust. Tema eksperimentaalsed uuringud näitasid, et toidu riknemine on seotud mikroorganismidega, mitte niinimetatud „õhu riknemisega“, mida tol ajal sageli peeti riknemise põhjuseks. Need tulemused mängisid olulist rolli iduteooria kujunemisel ning panustasid toiduohutuse arengusse. [2]
Eesmärgid
[muuda | muuda lähteteksti]Pastöriseerimise peamised eesmärgid on seotud toiduohutuse parandamise, säilivusaja pikendamise, toidu kvaliteedi säilitamise ning ensümaatiliste protsesside aeglustumisega.
Toiduohutus
[muuda | muuda lähteteksti]Pastöriseerimine aitab vähendada või inaktiveerida patogeenseid mikroorganisme, sealhulgas toidupõhiseid haigusi põhjustavaid Salmonella, Listeria monocytogenes ja Escherichia coli. [3]
Säilivusaja pikendamine
[muuda | muuda lähteteksti]Pastöriseerimine vähendab riknemist põhjustavate mikroorganismide arvukust, aeglustades riknemisprotsessi ja pikendades säilivusaega. [4]
Toidu kvaliteedi säilitamine
[muuda | muuda lähteteksti]Pastöriseerimine toimub tavaliselt mõõdukatel temperatuuridel, mis võimaldab säilitada toidu algseid maitse- värvus- ja tekstuuriomadusi paremini, kui kõrgematel temperatuuridel toimuv töötlemine, näiteks steriliseerimine. [4]
Ensümaatiliste protsesside aeglustamine
[muuda | muuda lähteteksti]Pastöriseerimine mõjutab toidus leiduvate ensüümide aktiivsust, aidates aeglustada rasvade oksüdeerumist ja valkude lagunemist. See aspekt on oluline piimatoodete töötlemisel. [4]
Meetodid
[muuda | muuda lähteteksti]Pastöriseerimise meetodid erinevad kasutatava temperatuuri ja kuumtöötluse, kestuse poolest, sõltuvalt toote omadustest ja soovitud säilivusajast. [5]
Madala temperatuuriga pikaajaline pastöriseerimine (LTLT): Toodet kuumutatakse temperatuuril 63 °C vähemalt 30 minuti jooksul. Seda meetodit kasutatakse peamiselt väiksemates tootmisüksustes, näiteks juustutootmises.
Kõrge temperatuuriga lühiajaline pastöriseerimine (HTST): Toodet kuumutatakse temperatuuril 72–75 °C 15–20 sekundi jooksul. Tegemist on ühe levinuma pastöriseerimismeetodiga, mis võimaldab mikroorganismide kiiret hävimist säilitades samal ajal toidu kvaliteedi. [3]
Ultrapastöriseerimine (UP): Meetod, mille puhul toodet kuumutatakse temperatuuril 125–138 °C juures ligikaudu 2 sekundit. See võimaldab saavutada pikema säilivusaja ilma täieliku steriliseerimiseta. Ultrapastöriseeritud tooted, nagu piim ja koor, võivad säilivad suletud pakendis külmkapis kuni 90 päeva. [5]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Elias, Priit (4. september 2017). "Füüsikaliste tegurite mõju piima ja piimatoodete kvaliteedile ning ohutusele" (PDF).
- ↑ "Pasteurization: What It Means and How It Changes Food". ThoughtCo (inglise). Vaadatud 24. juulil 2025.
- 1 2 Goff, H. Douglas; Hill, Arthur; Ferrer, Mary Ann. "Pasteurization" (inglise).
{{ajakirjaviide}}: viitemall journal nõuab parameetrit|journal=(juhend) - 1 2 3 Viltrop, Arvo; Roasto, Mati (2013). "Pastöriseerimata piima tarbimisega seotud mikroobsed riskid inimesele Eestis" (PDF).
- 1 2 Lewis, Michael; Heppell, Neil (2000). "Continuous Thermal Processing of Foods" (PDF).