Piimhape

Allikas: Vikipeedia
L(+)-piimhape.

Piimhape ehk 2-hüdroksüpropaanhape (inglise k lactic acid) on orgaaniline ühend, mille keemiline valem on C3H6O3 ning lihtsustatud struktuurivalem CH3CH(OH)COOH. Piimhape kuulub karboksüülhapete hulka ning mängib mitmes biokeemilises protsessis olulist rolli. Piimhappe deprotoneerumisel lahuses moodustuvat aniooni CH3CH(OH)COO- nimetatakse laktaatiooniks ning piimhappe soola laktaadiks.

Piimhape tekib lihastes hapnikuvaeguses suure koormusega töötamisel, kuid ka mikroorganismide elutegevuse jääkainena, nagu näiteks piima, kurkide ja kapsaste hapendamisel ehk kääritamisprotsessis, mille käigus muudetakse toiduainetes leiduvad suhkrud piimhappeks.

Piimhapet kasutatakse ka toidulisaainena (lühend E270).

Piimhappe sisaldus on piima kvaliteedi näitaja.

Polüpiimhape (PLA) on biolagunduv polümeer, millest valmistatakse looduslikult lagunevaid kilekotte jm.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Piimhappe struktuur ja keemilised omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Piimhape kuulub alfa-hüdroksühapete hulka, kuna tema molekulis asetseb karboksüülrühma (-COOH) kõrval hüdroksüülrühm (-OH). Neid rühmi ühendav vesinikside stabiliseerib piimhappest moodustuva laktaatiooni ja suurendab niiviisi piimhappe happesust (pKa=3,86). Piimhappe molekul on kiraalne ja esineb kahe optilise isomeerina: L-(+)-piimhape ehk (S)-piimhape ja selle peegelisomeer D-(-)-piimhape ehk (R)-piimhape. Keemilises sünteesis saadakse ka nende isomeeride segu ehk DL-piimhapet.

Piimhape on niiskust imav, vees hästi lahustuv valge tahke aine. D-piimhape ja L-piimhape sulavad 53°C juures. DL-piimhape on toatemperatuuril vedel (sulamistemperatuur 16,8°C) ning seguneb vee ja etanooliga.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Hapendamine

Laktaat organismis

Lactic acid production in muscle

PLA

Lactic acid bacteria