Laama (loom)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Laama
Two llamas going for a swim.jpg
Kaitsestaatus
Kodustatud
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Imetajad Mammalia
Selts Sõralised Artiodactyla
Sugukond Kaamellased Camelidae
Perekond Laama Lama
Binaarne nimetus
Lama glama
Linnaeus (1758)

Laamad (Lama glama) kuuluvad kaamelite perekonda.

Kaamelid asusid elama Põhja-Ameerika kesktasandikel umbes 40 miljonit aastat tagasi. Sealt 3 miljonit aastat tagasi levisid laamataolised loomad Lõuna-Ameerikasse, kuuludes vanimate koduloomade hulka. Nad ei ole ohustatud liik. Kogu maailmas on umbes 3 miljonit isendit, 70% laamadest elab Boliivias. Laamade perekonda kuulub kaks kodustatud liiki (laamad ja alpakad) ning üks endiselt metsik liik (guanakod). Enamjaolt elavad laamad 20-pealiste karjadena.[1]

GuanakO
Alpakad

Omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Laamade eluiga on keskmiselt 15–25 aastat [2]. Nende värvus varieerub valgest mustani ja võib olla beežikas, pruunikas, punakas või roosakas. Vill võib olla ühevärviline, täpiline või erineva mustriga. Erinevalt kaamelitest pole laamadel küüru. Täiskasvanud isase laama kõrgus on umbes 120 cm ja ta kaalub 130–154 kg. Neil on peenike kael, väike ja piklik pea, pikad ja teravad kõrvad ning laamad on suuremad kui alpakad.[1] Kodustel laamadel on pehme, klassikalise pikkusega karvkate, mille pikkus võib ulatuda kuni 15 cm [2] [3]. Looma tiinus kestab 11 kuud ja järglasi on tavaliselt üks. [2]

Laamad on väga seltsingulised ja uudishimulikud loomad, kes vajavad liigikaaslasi. Laamad on väga intelligentsed ja neid on lihtne õpetada. Nad omandavad kiiresti päitsete kasutamise, juhtimise, sõidukisse laadimise ja järelkäru vedamise. Laamad sülitavad ohu korral, tundes end ebakindlalt või tõrjudes liigikaaslast.[2] Laamad ja nende esivanemad sobivad Andide karmi kliima keskkonda, nad on vastupidavad, hõlpsasti hooldatavad ja haigusvabad. Laamasid kasutatakse lammaste, kitsede ja hobuste valvurina. [1] Kehaosad

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Laamade hüdratsioon on sama oluline kui tema toitumisharjumused [4]. Pidev värske ja puhta vee tarbimine on hädavajalik, et hoida laama hea tervise juures. Looduses on laamad võimelised olema pikka aega ilma veeta, kuna nad suudavad vajaliku vee omandada taimedest toitudes.[1] Nad vajavad umbes 2–3 liitrit vett päevas [5].

Laamadel on mäletsejale kohane kolmekambriline magu.[2] Vähese valguvajaduse ja tõhusa seedesüsteemi tõttu on laamasid säästlik pidada. Teatud piirkondades tuleks sööda, vitamiinide ja mineraalainete vajaduste kohta küsida nõu veterinaarilt. Laamad toituvad põõsastest, samblikest ja noortest võrsetest. Farmides toidetakse neid teravilja ja heinaga. Koduses keskkonnas tarbivad laamad sageli sama toitu nagu kitsed ja lambad.[1]

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Laamasid kasutatakse tõuaretuses, teraapias, lemmikloomana ja sõitmiseks. Nad annavad karjamaalastele liha, kiudaineid rõivaste jaoks ja sõnnikugraanuleid kütteks.[2] Veoste vedamiseks kasutatakse ainult isaseid, emased on ette nähtud ainult tõuaretuseks ja neid ei lüpsta. Laamad on kodustatud loomad ja neil on suur majanduslik tähtsus. Laamavill on paks ja jäme, kuid soe. Loomi pügatakse kaks korda aastas, ühelt loomalt on võimalik saada 3 kg villa. [1]

Kiudude kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Vill on rasvavaba, kergekaaluline, soe ja luksuslik ning on väga populaarne kudujate ja käsitööliste seas [2]. Laamavill koosneb jämedast mitteelastsest ja läiketa pealiskiust, peenest pealiskiust ja pehmest aluskiust [3].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "Animal reader". Vaadatud 12.02.2020.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 "Afs". Vaadatud 21.02.2020.
  3. 3,0 3,1 "Eprints". Vaadatud 25.02.2020.
  4. "Animals.mom". Vaadatud 12.02.2020.
  5. "Laama". Vaadatud 21.02.2020.