Arktika
Arktika on põhjapoolust ümbritsevad alad. Ta hõlmab kogu Põhja-Jäämere ning Aasia, Euroopa ja Põhja-Ameerika põhjaosa.
Arktika looduslikuks piiriks loetakse sageli isotermi, kus juuli keskmine õhutemperatuur on 10 °C. See langeb enam-vähem kokku puudepiiriga.
Põhjapoolust ja seda ümbritsevaid alasid katab hiiglaslik Euroopast suurem jääkilp, mis ujub Põhja-Jäämere pinnal. Suviti jää taandub ning sulades murduvad sellest lahti tohutu suurusega osad, millest vormuvad jäämäed. Talvel, kui temperatuurid võivad langeda −60 °C-ni, jääkilbi suurus taastub.
Arktikale on iseloomulikud madalad suvised temperatuurid, miinuskraadides aasta keskmine õhutemperatuur, oru- ja mandriliustikud ning igikelts. Arktika on tundrate ja arktiliste kõrbete levikupiirkond.
Elu[muuda | muuda lähteteksti]
Hoolimata vaenulikust kliimast ja karmidest elamistingimustest on Arktika koduks paljudele suurimetajatele, sealhulgas jääkarudele, muskusveistele, morskadele ja hüljestele.
Ka inimasustus on seal tuhandeid aastaid vana – põlisrahvaste hulka kuuluvad Põhja-Ameerikas elavad inuitid ehk lääneeskimod ning Arktika Euroopa-osa asustavad laplased ehk saamid.
Globaalse soojenemise mõjud[muuda | muuda lähteteksti]
Globaalse soojenemise tõttu on ajavahemikul 1977–2007 umbes kolmandik Arktika jääst sulanud. Eriti kiiresti on jää hakanud sulama pärast 2002. aastat. Arvestuste järgi võib Arktika 2030. aastaks muutuda suviti jäävabaks.