Mine sisu juurde

Maarja Kangro

Allikas: Vikipeedia
Maarja Kangro esinemas kirjandusfestivalil HeadRead Tallinna kirjanike maja musta laega saalis
Foto: Ave Maria Mõistlik, 31. mai 2014
Maarja Kangro esitamas oma loomingut Tallinna Kirjandusfestivalil Niguliste kirikus
Foto: Ave Maria Mõistlik, 17. mai 2009


Maarja Kangro (sündinud 20. detsembril 1973 Tallinnas) on eesti kirjanik, tõlkija ja libretist.

Kangro on õppinud Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust ning on 2007. aastast Tallinna Ülikooli kultuuride uuringute doktorant.

Maarja Kangro on tõlkinud itaalia keelest peamiselt luulet ja filosoofiat (sealhulgas Umberto Eco "Ilu ajalugu", Gianni Vattimo "Modernsuse lõpp", Giorgio Agambeni "Homo sacer. Suveräänne võim ja paljas elu"). Saksa keelest ja vähemal määral teistest keeltest (inglise, prantsuse, vene, ukraina) on ta tõlkinud põhiliselt luulet. Tema enda loomingut on tõlgitud rohkem kui paarikümnesse keelde.

Aastatel 2016-2018 oli Maarja Kangro üks esimesest viiest kirjanikupalga saajast.

Tema novelle on muuhulgas avaldatud kogumikes "Best European Fiction 2018" (Dalkey Archive Press), "Europa28. Writing by Women on the Future of Europe" ja sarjas "Eesti novell" (vastavalt aastatel 2018, 2019, 2020, 2022 ja 2024). Aastail 2021–2023 oli ta üks selle kogumiku koostajatest.[1]

2024. aasta aprillist alates on Kangro Eesti Kirjanike Liidu esimees. [2]

Raamatud teistes keeltes

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "La farfalla dell'irreversibilità" (luuletused itaalia keeles, 2011)
  • "Обезьяны и солидарность" (novellikogu vene keeles, tlk Marina Tervonen, 2012)
  • "Чёрный помидор" (luulekogu vene keeles, 2013)
  • "Stikla bērns" ("Klaaslaps" läti keeles, tlk Maima Grīnberga, 2018)
  • "Kind aus Glas" ("Klaaslaps" saksa keeles, tlk Cornelius Hasselblatt, 2018)
  • "Фруктовый дракон" (lasteraamat vene keeles, tlk Nelli Melts, 2019)
  • "Stiklo vaikas" ("Klaaslaps" leedu keeles, tlk Danutė Sirijos Giraitė, 2020)
  • "Üveggyermek" ("Klaaslaps" ungari keeles, tlk Móni Segesdi, 2023)

Tõlked (valik)

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Kazuo Ishiguro. "Hõljuva maailma kunstnik" (Huma 2000)
  • Andrea Zanzotto kakskeelne valikkogu "Hääl ja tema vari / La voce e la sua ombra" (Eesti Keele Sihtasutus 2005, tõlge ja järelsõna)
  • Umberto Eco. "Ilu ajalugu" (Eesti Entsüklopeediakirjastus 2006)
  • Hans Magnus Enzensbergeri valikkogu "Tõmba sobimatu maha" (Loomingu Raamatukogu 2006, tõlge ja järelsõna)
  • Valerio Magrelli kakskeelne valikkogu "Luule DNA / Il Dna della poesia" (Kirjastus Koma 2006, tõlge ja järelsõna koos Kalju Kruusaga)
  • Giacomo Leopardi. „Mõtted“ / “Pensieri“ (LR 2008, tõlge ja järelsõna)
  • Giorgio Agamben. „Homo sacer. Suveräänne võim ja paljas elu“/ „Homo sacer. Il potere sovrano e la nuda vita“ (EKSA 2009)
  • Gianni Vattimo „Modernsuse lõpp“ / „La fine della modernità“ (EKSA 2013, tõlge ja järelsõna)
  • Giorgio Agamben. „Tulev kogukond“ / "La comunità che viene" ja „Vahendid ilma eesmärkideta“ / "Mezzi senza fine" (EKSA 2015)
  • Hans Magnus Enzensberger. „Titanicu põhjaminek“ / "Der Untergang der Titanic" (EKSA 2015, tõlge ja järelsõna)
  • Giacomo Leopardi. „Valitud teosed“ (EKSA 2016, tõlge ja järelsõna)
  • Valerio Magrelli kakskeelne valikkogu "Jää vait, müra!" (Nähtamatu Ahv 2023)
  • Halõna Kruk. „Inimkonna ajalugu“ (2023)[4]

Ta on Raimo Kangro ja Leelo Tungla tütar. Kunstnik Kirke Kangro ja tõlkija Anna-Magdaleena Kangro on tema õed.

  1. Änilane, Eleen (28. august 2023). "ARVUSTUS | Y-põlvkond kohtub Z-põlvkonnaga. Novellikogu annab ausa ülevaate Eesti kirjanduse seisust". Eesti Päevaleht. Vaadatud 28. augustil 2023.
  2. "Eesti Kirjanike Liidu juhiks valiti Maarja Kangro". ERR. 26. aprill 2024. Vaadatud 29. aprillil 2024.
  3. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. oktoober 2019. Vaadatud 7. oktoobril 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  4. "Ukraina luuletaja Halõna Kruk: „Olen rõõmutunde täielikult kaotanud – mitte miski ei tee mind õnnelikuks"". Eesti Ekspress. Vaadatud 6. mail 2024.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]