Maarja Kangro
Maarja Kangro (sündinud 20. detsembril 1973 Tallinnas) on eesti kirjanik, tõlkija ja libretist.
Kangro on õppinud Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust ning on 2007. aastast Tallinna Ülikooli kultuuride uuringute doktorant.
Maarja Kangro on tõlkinud itaalia keelest peamiselt luulet ja filosoofiat (sealhulgas Umberto Eco "Ilu ajalugu", Gianni Vattimo "Modernsuse lõpp", Giorgio Agambeni "Homo sacer. Suveräänne võim ja paljas elu"). Saksa keelest ja vähemal määral teistest keeltest (inglise, prantsuse, vene, ukraina) on ta tõlkinud põhiliselt luulet. Tema enda loomingut on tõlgitud rohkem kui paarikümnesse keelde.
Aastatel 2016-2018 oli Maarja Kangro üks esimesest viiest kirjanikupalga saajast.
Tema novelle on muuhulgas avaldatud kogumikes "Best European Fiction 2018" (Dalkey Archive Press), "Europa28. Writing by Women on the Future of Europe" ja sarjas "Eesti novell" (vastavalt aastatel 2018, 2019, 2020, 2022 ja 2024). Aastail 2021–2023 oli ta üks selle kogumiku koostajatest.[1]
2024. aasta aprillist alates on Kangro Eesti Kirjanike Liidu esimees. [2]
Raamatud
[muuda | muuda lähteteksti]- "Kurat õrnal lumel" (luulekogu), Verb 2006
- "Puuviljadraakon" (lasteraamat), Koolibri 2006
- "Tule mu koopasse, mateeria" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2007
- "Heureka" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2008
- "Ahvid ja solidaarsus" (novellid), Eesti Keele Sihtasutus 2010 (ilmus vene keeles 2012. aastal Marina Tervoneni tõlkes, kirjastus KPD)
- "Kunstiteadlase jõulupuu" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2010
- "Dantelik auk" (novellid), Eesti Keele Sihtasutus 2012
- "Must tomat" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2013
- "Hüppa tulle" (novellid), Nähtamatu Ahv 2014
- "Klaaslaps" (romaan), Nähtamatu Ahv 2016
- "Minu auhinnad" (esseistika), Nähtamatu Ahv 2018 (raamatu inspiratsiooniks oli austria kirjaniku Thomas Bernhardi 2009. aastal ilmunud postuumne teos "Minu auhinnad" ("Meine Preise").[3])
- "Tuul" (luulekogu), Nähtamatu Ahv 2019
- "Varietee" (luuletõlked kaheksast keelest), Nähtamatu Ahv 2019
- "Kaks pead" (libretokogumik), Nähtamatu Ahv 2020
- "Isa kõrvad" (lasteraamat), Nähtamatu Ahv 2020
- "Õismäe ajamasin" (novellikogu), Nähtamatu Ahv 2021
- "Susad ja teisi jutte" (lasteraamat), Nähtamatu Ahv 2021
- "Ulguv rula" (lasteluulekogu), Nähtamatu Ahv 2022
Raamatud teistes keeltes
[muuda | muuda lähteteksti]- "La farfalla dell'irreversibilità" (luuletused itaalia keeles, 2011)
- "Обезьяны и солидарность" (novellikogu vene keeles, tlk Marina Tervonen, 2012)
- "Чёрный помидор" (luulekogu vene keeles, 2013)
- "Stikla bērns" ("Klaaslaps" läti keeles, tlk Maima Grīnberga, 2018)
- "Kind aus Glas" ("Klaaslaps" saksa keeles, tlk Cornelius Hasselblatt, 2018)
- "Фруктовый дракон" (lasteraamat vene keeles, tlk Nelli Melts, 2019)
- "Stiklo vaikas" ("Klaaslaps" leedu keeles, tlk Danutė Sirijos Giraitė, 2020)
- "Üveggyermek" ("Klaaslaps" ungari keeles, tlk Móni Segesdi, 2023)
Tõlked (valik)
[muuda | muuda lähteteksti]- Kazuo Ishiguro. "Hõljuva maailma kunstnik" (Huma 2000)
- Andrea Zanzotto kakskeelne valikkogu "Hääl ja tema vari / La voce e la sua ombra" (Eesti Keele Sihtasutus 2005, tõlge ja järelsõna)
- Umberto Eco. "Ilu ajalugu" (Eesti Entsüklopeediakirjastus 2006)
- Hans Magnus Enzensbergeri valikkogu "Tõmba sobimatu maha" (Loomingu Raamatukogu 2006, tõlge ja järelsõna)
- Valerio Magrelli kakskeelne valikkogu "Luule DNA / Il Dna della poesia" (Kirjastus Koma 2006, tõlge ja järelsõna koos Kalju Kruusaga)
- Giacomo Leopardi. „Mõtted“ / “Pensieri“ (LR 2008, tõlge ja järelsõna)
- Giorgio Agamben. „Homo sacer. Suveräänne võim ja paljas elu“/ „Homo sacer. Il potere sovrano e la nuda vita“ (EKSA 2009)
- Gianni Vattimo „Modernsuse lõpp“ / „La fine della modernità“ (EKSA 2013, tõlge ja järelsõna)
- Giorgio Agamben. „Tulev kogukond“ / "La comunità che viene" ja „Vahendid ilma eesmärkideta“ / "Mezzi senza fine" (EKSA 2015)
- Hans Magnus Enzensberger. „Titanicu põhjaminek“ / "Der Untergang der Titanic" (EKSA 2015, tõlge ja järelsõna)
- Giacomo Leopardi. „Valitud teosed“ (EKSA 2016, tõlge ja järelsõna)
- Valerio Magrelli kakskeelne valikkogu "Jää vait, müra!" (Nähtamatu Ahv 2023)
- Halõna Kruk. „Inimkonna ajalugu“ (2023)[4]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2006 Aasta Rosin (raamat "Puuviljadraakon")
- 2008 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind (luulekogu "Tule mu koopasse, mateeria")
- 2008 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Heureka")
- 2009 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind (luulekogu "Heureka")
- 2010 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Ahvid ja solidaarsus")
- 2011 Friedebert Tuglase novelliauhind (novell "48 tundi" (Looming 2010, nr 2, lk 152–177))
- 2011 stipendium "Ela ja sära"
- 2014 Friedebert Tuglase novelliauhind (novell "Atropose Opel Meriva" (Vikerkaar 2013, nr 4-5))
- 2016 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind (Hans Magnus Enzensbergeri teose „Titanicu põhjaminek“ tõlge saksa keelest)
- 2016 Erster Rödermarkscher Literaturpreis (luuletus "Vana armuke" (Der Ex) (Cornelius Hasselblatti tõlge))
- 2020 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind (luulekogu "Tuul" ja tõlkekogu "Varietee")
- 2023 August Sanga nimeline luuletõlke auhind (Halõna Kruki luuletuse "Inimkonna ajalugu" tõlke eest)
Artikleid
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti luule 2008, Looming 2009, nr 3
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Ta on Raimo Kangro ja Leelo Tungla tütar. Kunstnik Kirke Kangro ja tõlkija Anna-Magdaleena Kangro on tema õed.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Änilane, Eleen (28. august 2023). "ARVUSTUS | Y-põlvkond kohtub Z-põlvkonnaga. Novellikogu annab ausa ülevaate Eesti kirjanduse seisust". Eesti Päevaleht. Vaadatud 28. augustil 2023.
- ↑ "Eesti Kirjanike Liidu juhiks valiti Maarja Kangro". ERR. 26. aprill 2024. Vaadatud 29. aprillil 2024.
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. oktoober 2019. Vaadatud 7. oktoobril 2019.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Ukraina luuletaja Halõna Kruk: „Olen rõõmutunde täielikult kaotanud – mitte miski ei tee mind õnnelikuks"". Eesti Ekspress. Vaadatud 6. mail 2024.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Tsitaadid Vikitsitaatides: Maarja Kangro |
- Kaarel Kressa: Maarja Kangro jõudis tõlkides luuletamiseni, Eesti Päevaleht, 22. juuli 2006
- Kalju Kruusa: Luuletaja Maarja Kangro: ropendada tuleb austusega, Postimees, 30. märts 2007
- Mari Peegel: Maarja Kangro: tahan enda lugusid kirja panna, inimestele hoiatuseks, EPL, 21. november 2008
- Kristi Helme: Maarja Kangro otsib luulest omasuguseid, Õpetajate Leht, 5. detsember 2008
- Jan Kaus. Maarja Kangro: "Moraalilugemine kunstis on kole." Sirp, 20. märts 2009
- Tiiu Laks. Kangro üllitas kurja ja humoorika novellikogu. EPL Online. 14. mai 2010
- Luuletused portaalis lyrikline.org. [1]
- Rain Kooli. Maarja Kangro: vasakpoolne hoiak võib 2014. aastal üha laiemalt levida, err.ee, 31. detsember 2013
- Tiina Kirss. The Pain Treshold. Intervjuu Maarja Kangroga ajakirjas Estonian Literary Magazine 2/2017
- Silvia Urgas Arvustus. Ühed varastavad kleepse, teised kaotavad diplomeid ERR, 08.02.2019