Hanno Kompus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Hanno Kompus (kuni 1935 Johannes Kompus; 4. märts 1890 Rannu vald, Tartumaa25. oktoober 1974 Montréal, Kanada) oli Eesti kunstikriitik- ja ajaloolane, teatrikriitik aga ka lavastaja ja arhitekt

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Aastail 1901–1908 õppis Kompus Tartu Reaalkoolis ning mängis Vanemuise orkestris viiulit.[1] 1909–1918 õppis ta Riia Polütehnilises Instituudis arhitektuuriosakonnas ning osales Vabadussõjas. 1919–1920 oli Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi kunstiosakonna juhatajana. Aastatel 1920–1922 oli Hanno Kompus Estonia teatri dramaturg ja näitejuht sõnalavastuse ning aastast 1923 peamiselt muusikalavastuse alal. Pärast praktiseerimist Dresdenis Saksa riigiooperis režiiassistendina 1922–1923 valiti ta 1925 Estonia teatri ajutise kunstilise kolleegiumi juhatajaks, määrati samal aastal teatridirektori kohusetäitjaks ja 1927. aastal direktoriks, kellena töötas kuni 1929. aastani.[2]

1936–1940 oli Riigi Ringhäälingu saatekava juhataja ja seejärel taas Estonia lavastaja. Hanno Kompus on olnud Draamastuudio teatrikooli õppejõud ja ajakirja Tie toimetajaid, Eesti-Soome-Ungari Liidu juhatuse ja Eesti Kunstimuuseumi kunstikomisjoni liige. 1940–1941 töötas teadusliku tööjõu kohustetäitjana Eesti Kunstimuuseumis ja aastatel 1941–1944 taas näitejuhina Estonias.[2]

Teise maailmasõja ajal 1944. aastal põgenes Rootsi, kus projekteeris Stockholmi ümbrusse väikeelamuid, illustreeris eestikeelseid raamatuid ja tegutses eesti teatrites.[1] Kolis 1951. aastal Kanadasse. Oli innukaid eesti teatri organiseerijaid paguluses. Nii loodi tema algatusel Montreali Eesti Teater, kus ta tegutses nii lavastaja kui ka näitlejana. Rootsis osales paari teise Estonia näitlejaga Ingmar Bergmani poliitilises põnevusfilmis "Seda ei juhtu siin".[2]

Alustas tegevust kunstikriitikuna juba 1914. aastal. Sellest tööst kasvas välja Hanno Kompuse töö kunstiajaloolasena. Avaldas 1926. aastal ühe esimestest süsteemsetest kunstiülevaadest - "Eesti kujutavast kunstist". Lisaks kirjutas lavakujundusest, ehitus- ja tarbekunstist, raamatukujundusest, stsenograafiast ning hulga üksikute kunstnike loomingu käsitlusi: "Paul Raud" (1931), "Amandus Adamsoni loomingu lõppjärk" (1931), "Mida tõi Koort eesti skulptuuri" (1935), "Adamson-Eric" (1939), "Kristjan Raua kunsti rahvuslikkus" (1945).

Hanno Kompus kuulus korporatsiooni Vironia.

Lavastusi[muuda | muuda lähteteksti]

  • Wagneri "Lohengrin" (1927)
  • Aava "Vikerlased" (1928)
  • Nicolai "Windsori lõbusad naised" (1930)
  • Vedro "Kaupo" (1932)
  • Mozarti "Võluflööt" (1936).

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

1922. aastal abiellus tantsija ja ballettmeistri Rahel Olbreiga. Hanno Kompuse isa oli Jaan Kompus.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Piret Noorhani, Kunstirahva uus algus. Paul Olaki kirjad Hanno Kompusele põgenikelaagri ajast – Tuna 3, 2013
  2. 2,0 2,1 2,2 Piret Noorhani, Hanno Kompus'e ja Rahel Olbrei arhiiv Toronto Tartu Instituudis, 1996

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]