Kõrrelised

Allikas: Vikipeedia
Kõrrelised
Aas-rebasesaba Alopecurus pratensis
Aas-rebasesaba Alopecurus pratensis
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Üheidulehelised Liliopsida
Selts: Kõrreliselaadsed Poales
Sugukond: Kõrrelised Poaceae
Sünonüümid

Kõrrelised (Poaceae ehk Gramineae) on üheiduleheliste õistaimede sugukond.

Iseloomustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõrrelisi on umbes 600 perekonda 9000–10 000 liigiga. On hinnatud, et taimekooslused, kus domineerivad kõrrelised, katavad umbes 20 % maakera maismaast. Kõrreliste hulka kuuluvad tuntud teraviljad nisu, rukis, kaer, oder ning kõik muru- ja heintaimed. Mitmeid kõrrelisi kasutatakse aianduses dekoratiivtaimedena. Näiteks aruheinad, kastikud, siidpöörised, helmikad ja stepirohud.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõrs[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõrrelised on rohttaimed, kellele on omased seest õõnsad silindrikujulised varred. Lehed paiknevad varrel vahelduvalt. Lehel saab eristada lehetuppe, mis ümbritseb kõrt, ja lehelaba. Eri liikidel võib lehetupp olla nii avatud kui kinnine, viimasel juhul on lehetupe servad tangentsiaalselt kasvanud kokku. Kõrrelistele on omane (ehkki esineb ka teistes taimesugukondades) lehelaba ja -tupe üleminekukohas olev keeleke (näiteks päideroog) või karvaring (näiteks pilliroog). Lehelaba alusel võib teatud rühmadel eristada niinimetatud kõrvakesi, mis ümbritsevad mõlemalt poolt vart.

Pähik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõrreliste õisik on harilikult tipmine ja see koosneb osaõisikutest, mida nimetatakse pähikuteks. Pähikud võivad koosneda ühest või sageli mitmest õiest (kuni 20[1]), millest botaaniliselt saab eristada tähki, pööristähki ja pöörist, esineb ka siirdetüüpe.

Sõklad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pähiku alusel paiknevad libled, enamasti on neid 2, vahel ka 1 või 3[1]. Kõrreliste õit ümbritsevad sõklad, kusjuures eristatakse välissõkalt ja sisesõkalt. Esimene neist on suurem ja tugevam, kattes ja kaitstes ka sisesõkalt. Välissõkla tipuosast turritab mõnikord välja ohe. Välissõklalt (ka liblelt) võib leida ka nn anduri, mis on vastava stuktuuri seljaosa (välimist osa) läbiv eenduv keskrood.

Õied ja viljad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nende õied on enamasti hüpogüünsed ehk ülemise sigimikuga. Kuna kõrrelised on tuultolmlejad, ei vaja nad tolmeldajate ligimeelitamiseks suuri ja värvilis õisi. Kõrreliste õite värvivalik piirdub skaaladega beežist pruunini ning oranžist kuldseni. Viljaks enamasti teris.

Kõrrelised on välisehituselt sarnased lõikheinalistega.

Majanduslik tähtsus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõrrelistel on majanduslikult tähtis väärtus, näiteks bambust kasutatakse Ida-Aasias ja Aafrika Sahara piirkonnas ehitustöödel, söögiks kasvatatakse nisu, otra, rukist jpt.

Süstemaatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alamsugukonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Perekonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alamsugukonda hirsilised kuuluvad näiteks:

Alamsugukonda nurmikalised kuuluvad näiteks:

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Leht, M. (toim.) (2007). Eesti taimede määraja. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu. Lk 336