Kolmas riik

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Kolmas Reich)


Kolmas Reich
Deutsches Reich
1933–1945
Lipp Vapp
»Großdeutsches Reich« 1944
Valitsusvorm totalitaarne diktatuur
President 1933–1934 Paul von Hindenburg
1934–1945 Adolf Hitler
1945 Karl Dönitz
Kantsler 1933–1945 Adolf Hitler
1945 Joseph Goebbels
Pealinn Berliin
Pindala 633 786 km2[1]
Rahvaarv (1938)
 –rahvastikutihedus
78 800 000[1]
135[1] / km²
Ajalugu
 –Riigipüha

1. Mai – "Töörahvapüha"
Riigikeeled saksa keel
Rahaühik mark
Ajavöönd UTCKesk-Euroopa aeg
Hümn Deutschlandlied
Kolmanda Riigi sõjalipp
Suur-Saksamaa 1943. aastal
Suur-Saksamaa 1944. aastal

Kolmas riik ehk Kolmas Reich (saksa keeles Drittes Reich; kasutatakse ka nimekuju Natsi-Saksamaa) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik nimetus aastatel 19331945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.

"Kolmas riik" tähistas natsionaalsotsialistliku mõtteviisi kohaselt riiki, mille eelkäijad olid Saksa Rahvuse Püha Rooma Keisririik (8431806 kui "Esimene riik") ja "Saksa keisririik" (18711918 kui "Teine riik").

"Kolmas riik" pidi pärast Weimari Vabariigi lõppu 1933. aastal hakkama tähistama Saksamaa hiilguse taassündi. Mõiste võttis esimesena kasutusele Arthur Moeller van den Bruck oma 1922. aastal ilmunud raamatu pealkirjas.

Riigivalitsemine[muuda | muuda lähteteksti]

Riigipea[muuda | muuda lähteteksti]

Riigikantseleile allusid: Kiirteede (Autobahn) peainspektor; Riigi Regionaalarengu amet; Riigi noorteliikumiste juhtkond; riigi pealinna peainspektor; Riigi pealinna Münchenisse üleviimise peaehitusnõunik; Linzi linna Riigi ehitusnõunik.

Riigi haldusasutused[muuda | muuda lähteteksti]

Riigiministeeriumid[muuda | muuda lähteteksti]

Vallutatud alade okupatsioonivõimud[muuda | muuda lähteteksti]

Riigikaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Sõjavägi[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata Karl Dönitz, Erwin Rommel, Wilhelm Keitel, Wilhelm Canaris, Alfred Jodl, Erich Raeder, Robert Ritter von Greim.

Sisejulgeolek[muuda | muuda lähteteksti]

Paramilitaarsed organisatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Riigipolitsei[muuda | muuda lähteteksti]

Poliitilised organisatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Tööorganisatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Teenistusorganisatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaimulikud organisatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Akadeemilised organisatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Natsionaalsotsialistlik Saksa Ülikooliõppejõudude Liiga
  • Natsionaalsotsialistlik Saksa Üliõpilasliiga
  • Reichskulturkammer[2]

Prominentsed persoonid[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Saksamaad eriti rängalt tabanud ülemaailmne majanduskriis (19291933) saavutas aastal 1932 haripunkti: töötute arv ulatus 6 miljonini (ligi 45 % töölistest) ja tööstustoodang vähenes 1929. aastaga võrreldes 40 %.

Majanduskriisi oludes saavutas natsionaalsotsialismi ideoloogiast lähtuv Saksa Rahvussotsialistlik Töölispartei esindaja Adolf Hitler 1932. aasta Saksamaa presidendivalimistel 30,1% häältest presidendiks saanud Paul von Hindenburgi järel ning määrati 1933. aastal Hindenburgi poolt Saksamaa kantsleriks.

Saksamaa kantslerina viis Adolf Hitler läbi edukat sisepoliitikat, mis võimaldas leevendada majanduskriisi tulemusi ning saavutas suure toetuse Saksamaa elanikkonna seas.

Saksamaa välispoliitika[muuda | muuda lähteteksti]

Saksamaa välispoliitika 1930. aastatel suunatud Saksamaale kahjuliku Esimene maailmasõja lõpetanud Versailles' rahulepingu revideerimisele. Rahulepinguga püüdsid sõja võitnud Antante riigid piirata Saksamaa majandusliku ja sõjalise võimuse taastamist, milleks pidi Saksamaa Prantsusmaale tagastama 1871. aastal Prantsuse-Preisi sõja tulemusel Saksamaaga liidetud ja Saksamaad ja Prantsusmaad eraldava senise Saksa põhilise tööstuspiirkonna Elsass-Lothringeni piirkonna (prantsuspäraselt Alsace ja Lorraine) Prantsusmaale kuuluvaks ja Reini jõe piirkonna demilitariseeritud tsooniks ning seadsid piirangud Saksamaa sõjajõududele.

1935. aastal toimunud rahvahääletusel otsustasid Saarlandi elanikud, 90,8% poolthäältega taasliituda Saksamaaga. Versailles' rahulepingu nõudeid rikkudes taastas A. Hitler 26. veebruaril 1935. aastal Saksamaa õhuväe Luftwaffe, mille ülemjuhatajaks sai Hermann Göring. 14. aprillil 1935 sõlmisid Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, Prantsusmaa ja Itaalia kuningriik Stresas liidu, et täita Locarno ja Versailles' rahulepingu tingimusi ning tagada Austria iseseisvus.

18. juunil 1935. aastal sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkulepe, mis tühistas senised Saksa laevastikku piiranud piirangud ning millega Suurbritannia andis oma nõusoleku, et Saksamaa võib ehitada endale pealveelaevastikku, mille tonnaaž oleks 35% Suurbritannia pealveelaevastiku kogutonnaažist, ning allveelaevastiku, mille tonnaaž oleks 45% Inglismaa allveelaevastiku kogutonnaažist. Lepingu alusel ehitati ka kaks Saksamaa laevastiku lahingulaeva "Bismarck" ja "Tirpitz". Aastail 1935–1937 alustati ka viie ristleja ehitamist.

Next.svg Pikemalt artiklis Inglise-Saksa mereväekokkulepe.

1936 juulist 1939 aprillini toimunud Hispaania kodusõjas Teises Hispaania Vabariigis parempoolsete natsionalistide, keda juhtis Francisco Franco, ja vasakpoolsete rühmituste vahel toetasid Benito Mussolini Itaalia kuningriik, Saksamaa ja António Salazari juhitud Portugal natsionaliste ning Nõukogude Liit ja Mehhiko vabariiklasi. 1936. aasta novembris sõlmis Saksamaa koos Itaalia kuningriigi ja Jaapaniga NSV Liidu vastase Kominterni-vastane pakti.

Next.svg Pikemalt artiklis Hispaania kodusõda., Kondori Leegion, Kominterni-vastane pakt
Saksamaa territooriumi laienemine 1937-1939

Tänu Saksamaa agressiivsele välispoliitikale ning Euroopa suurriikide juhtide järeleandmistele suutis Saksamaa hõivata 1936. aastal uuesti Reini jõe demilitariseeritud tsooni läänes Reinimaal, 1937. aastal liita Saksamaaga sakslastega asustatud Austria Liitriigi lõunas; 1938. aastal liita Müncheni kokkuleppe tulemusel suure protsentuaalse osalusega sakslastega asustatud Sudeedimaa idas. 1939. aasta 15. märtsil okupeerisid Wermachti maaväed seni iseseisvaks jäämud Tšehhoslovakkia, Böömi- ja Määrimaa alad. 28. aprillil 1939 kuulutas A. Hitler Reichstagis kehtetuks Inglise-Saksa mereväeleppe ja Saksa-Poola mittekallaletungilepingu.

Next.svg Pikemalt artiklis Anšluss., Müncheni konverents, Müncheni kokkulepe

1939. aasta 23. augustil 1939 sõlmisid Saksamaa ja NSV Liit mittekallaletungilepingu, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti, mille salajase protokolli alusel pidi Saksamaale jääma Poola lääneosa ja Leedu – NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa (Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) ning Rumeenia kuningriigile kuulunud Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. .

Next.svg Pikemalt artiklis Molotovi-Ribbentropi pakt.

1939. aasta 1. september tungis Saksamaa väed Poolasse läänesuunast ning koos 17. septembril alanud NSV Liidu vägedega pealetungiga Poolale idasuunalt vallutati Poola ning jagati Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Poolaga abistamislepingu alusel seotud Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale sõja, kuid reaalset sõjategevus ei alustanud.

Next.svg Pikemalt artiklis Poola Teises maailmasõjas., Teine maailmasõda

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Bibliograafia[muuda | muuda lähteteksti]

  1. The Rise and Fall of the Third Reich by William L. Shirer. ISBN 0-671-72868-7
  2. The Encyclopedia of the Third Reich by Christian Zenter and Friedemann Bedurftig. (1985 by Sudwest Verlag GmbH & co. KG, Munich)
  3. The Coming of the Third Reich by Richard J. Evans. ISBN 0-14-100975-6
  4. A Social History of the Third Reich by Richard Grunberger. ISBN 0-14-013675-4
  5. Cohen, Nobel, Neuschell, Osheim, Roberts, Strauss (2002). Western Civilization The Continuing Experiment (3rd ed.). pp. 961–962. U.S.A: Houghton Mifflin Company. ISBN 0-618-10208-6.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]