Rudolf Heß

Allikas: Vikipeedia
Rudolf Heß
Bundesarchiv Bild 183-1987-0313-507, Rudolf Hess.jpg
Rudolf Heß (1935)

Täisnimi Rudolf Walter Richard Heß
Hüüdnimed Fräulein Hess; "pruun hiireke"

[1];"Jonathan" või ka "J";

Sündinud 26. aprill 1894
Aleksandria idapoolne eeslinn Ibrahimieh, Egiptus
Surnud 17. august 1987
Lääne-Berliin, Spandau vangla
Sõjad/Lahingud
Autasud
Abikaasa(d) Ilse Hess (neiupõlvenimega Pröhl)

Rudolf Walter Richard Heß ka Rudolf Hess (26. aprill 1894 Aleksandria /Egiptus/ – 17. august 1987 Lääne-Berliin, Spandau vangla) oli Saksamaa maa -ja õhuväe sõjaväelane, NSDAP asefüürer, Hitleri erasekretär ja Kolmanda Reichi poliitik ning Riigipäeva liige.[2]

Brittide käes vangistuses olles oli tema koodinimeks "Jonathan" või ka "J".

Eluloolist[muuda | muuda lähteteksti]

Rudolf Heßi isa Fritz Hess tegeles väliskaubandusega ja oli kaubandusfirma Hess&Co omanik. Firma asutas Rudolfi vanaisa Christian Hess, kes rändas 1868. aastal koos perega Egiptusesse.[3]

Perekond Hess elas suures neljakorruselises villas, mida ümbritses aed.[3] Fritzil oli maja ka Reicholdsgrünis.[3]

Ema Klara Münch, tekstiilitöösturi tütar, oli kodune.[3]

Rudolf õppis Aleksandria saksa protestantlikus koolis aastatel 1900-1906. Eratunde andis talle ja vennale egiptuse koduõpetaja efendi Abdul Aziz.[4]

1908. aastal saadeti Rudolf Saksamaale ja ta asus 15. septembril õppima Bad Godesbergi evangeelsesse kooli.[4]

1911. saatis isa Fritz Rudolfi õppima Šveitsi Neuchâteli Ecole Supérieur de Commerce kõrgemasse kommertskooli.[5] Kust Rudolf lahkus juba aasta pärast (1912[5]) ja alustas praktikandina ühes Hamburgi ärifirmas.[4]

Rudolf Hess omandas Hamburgis kommerstkoolihariduse.[2]

1919. aastast otsustas Rudolf haridusteed jätkata. Endise sõdurina oli ta vabastatud sisseastumiseksamitest[6] ning ta asus õppima Müncheni Ülikoolis majandust, geograafiat ja geopoliitikat. Teise allika kohaselt majandust ja ajalugu.[7]

Tema õpetaja ja sõber oli Karl Haushofer.

Rudolf Heß Esimeses maailmasõjas[muuda | muuda lähteteksti]

3. augustil 1914 kuulutas Saksamaa sõja Prantsusmaale. Järgmisel päeval kuulutas Suurbritannia sõja Saksamaale.[8] Esimene maailmasõda oli alanud.

Hess sõitis sama aasta augustis Hamburgist Münchenisse, ja astus vabatahtlikuna sõjaväkke.[8] 20. augustil võeti Heß jalaväelasena 7. Baieri välisuurtükiväe rügemendi (7. Bayerischen Feldartillerie-Regiment[9]) koosseisu.[8] Peale reamehe (Infanterist) väljaõpet arvati Hess 18. septembril 1914 1. jalaväerügemendi 1. täienduspataljoni (1. Ersatzbataillon, 1. Bayerischen Infanterie-Regiment[9]) 3. täienduskompaniisse, mis paiknes läänerindel Briti ekspeditsioonivägede vastas Somme'i ääres.[8]

Briti I korpuse sõduritega lahingut lüües sai Hess haavata.[10] [11]

9.novembril 1914 viidi Hess üle 1. jalaväerügemendi 1. kompaniisse (1. Reserve-Bataillon, 1. Bayerischen Infanterie Regiment[9]), mis paiknes Artoisi provintsis Arras'e lähedal Prantsusmaal.[10] Hess ülendati 21. aprillil 1915 kapraliks (Gefreiter). 27. aprillil autasustati teda lahingus üle näidatud vapruse eest sõjaväelise autasuga Raudristi 2. klassiga.[12]

I Maailmasõja 2. klassi Raudrist

1915. aasta mai- ja augustikuu vahelisel ajal naases Hess Saksamaale, osalemaks Heeresschule poolt läbiviidud reservohvitseri kandidaatide treeningkursusel (ReserveOffizieranwärter Lehrgang) Münsteris.[9] 1915. aasta augustikuu lõpus läks Hess kuueks nädalaks Munsterlagerisse sõjaväe õppekooli kursustele. Siin sai ta alamveltveebli (Vizefeldwebel) auastme.[12]

22. oktoobril annetas Baieri kuningriik Hessile Sõjalise Teeneteristi (Militärisches Verdienstkreuz). [12]

20. novembril naases Hess rindele ja liitus oma väeosaga ning osales Artois' lõigul lahingutegevuses.[12] Jõuluaja ja aastavahetuse sõdis Arrase all[9].

1916. aasta alguses osales Hess lahingutes Neuville-St. Vaast'i linna pärast.[12] Vahepeal kimbutas Hessi kurgupõletik, mille hilisem diagnoos oli akuutne kõri limaskesta põletik (larüngiit)[9] ja ta saadeti 20. veebruaril 1916 tagalasse. Haiglas olles suhtles ta perega, eriti ema Klaraga, kirja teel.[9]

Väeossa saabus ta tagasi 1. mail ja osales Verduni lahingus.[12]

12. juunil 1916 võitles Hess Douaumont'i läheduses asuva Thiaumont'i küla juures ja sai mürsukildudest haavata. Haavata saanud vasaku käe ja õlavarre tõttu saadeti Hess Bad Homburgi varuhaiglasse (Reserve Lazarett) ja viidi üle Ilsenburgi varuhaiglasse 28. juunil.[12] Varuhaiglast vabanes Hess 13. juulil ja pöördus tagasi oma väeossa.

25. detsembril 1916 sai Hessist jaoülem, ta viidi üle 18. Baieri jalaväe reservrügementi, mis asus Rumeenias, ja temast sai 10. kompanii jaoülem.[13] 10. kompaniiga osales Hess lahingutes Rîmnicu Sărati linna all, umbes 120 km Bukarestist põhjakirdes.[13]

23. juulil 1917 sai Hessi vasak käsi Oituzi mäekurul taas mürsukilluga pihta, kuid ta jäi oma väeosa välilaatsaretti ravile.[13]

Järgmine haavatasaamine osutus aga tõsisemaks. 8. augustil 1917 lasi tormijooksu ajal Ungüreale (linn Karpaatide kõrgendikul Focșani lähedal) Rumeenia sõdur tal kuuli läbi rindkere.[13]

9. augustil maandus Hess Ungaris sõjaväehaiglas 21c/ Bezdivasarhelys. Heßi haigusloos (11. augusti seisuga) oli kirjas, et kuul sisenes vasaku kaenla lähedusest rindkeresse, läbistas kopsu ja väljus lülisamba 4. lüli lähedal, allpool abaluud tekitades "kirsikivisuuruse" augu.[14]

Heß sülitas verd ja hingamisel oli tuvastatav kahin. Vere sülgamine lõppes 20. augustil. Peagi taandus ka palavik.[15] Heßi prooviti kodumaale saata, kuid viidi siiski 26. augustil ravile sõjaväehaiglasse 21 B Sepsiszentgyörgys (Ungari). Süda oli tal korras, kuid hingamine veel pinnapealne ja kuna ravi võttis kauem siis saadeti ta 11.septembril haiglarongiga nr 9 kodumaa poole teele.[16]

17. septembrist kuni 23. oktoobrini oli Heß ravil Meisseni varuhaiglas (20 km Dresdenist).[17]

8. oktoobril 1917 ülendati Heß reservleitnandiks (Leutnant der Reserve) ja esitati autasutamiseks 1. klassi Raudristiga. 1. klassi Raudristi ta aga ei saanud.[18]

Heßi isa Fritz oli kirjutanud 30. septembril Meissenisse, milles palunud oma pojale ületoomist Alexandersbadi haiglasse, mis asus Reicholdsgrünile lähemal. 25. oktoobril saabuski Heß eelpool nimetatud varuhaiglasse. Siinsete meedikute arvamuse järgi oli Heß üldiselt hea tervise juures, kuid pidev tervise üle kurtmine võis arstide arvates näidata kalduvust hüpohondriale. [19]

11. detsembril lasti Hess tervisepuhkusele ja selle veetis ta Reicholdsgrünis. Jaanuaris 1918 anti Heßile korraldus saata 16. Baieri jalaväe reservrügement rindele, siin tuli tal ette kanda ülemleitnant Anton vabahärra von Tuboeufile ja tema kõrval seisis kapral, kelle nime sai ta teada aastaid hiljem, Adolf Hitler.[20]

Arstide arvetes oli Heß sõjaväeteenistuseks kõlbulik (Kriegsverwendungsfähig) ja ta viidi haiglast üle 1. jalaväe täiendusrügementi Münchenis. Kuid Heß esitas 29. novemberil taotluse enda üleviimiseks lennuväkke.[21]

Lenduri väljaõpe

Jaanuaris läks Heß Münchenisse, et läbida lennuväe tarvis arstlik ja võimekuskontroll.[22]

Märtsi keskpaigas algasid Heßil kolmekuulised kursused. Kursuste alustuseks sai maapealne õpe Schleissheimi 1. Lennukoolis (Fliegerschule 1).[23] Mõned kuud hiljem alustas Heß ab initio treeninglendudega Lechfeldi sõjaväelaagri 4. lennukoolis. Tema treeninglennuki kohta täpsed andmed puuduvad, kuid see oli kahekohaline. Esimene soolotreeninglend lõppes tal Riedi lähedal Ammeri järve äärsel vainul vastu maad prantsatamisega.[24]

Algõppe lõpetanud Heß määrati 1. oktoobril lennuväe transiitlaagri (Luftpark) teenistusse.[25] Peale seda saadeti Heß täiendõpesse 1. hävitajate eskadrilli kooli (Jagdstaffelschule 1) Valenciennes'isse Prantsusmaal.[26]

Tema vigastused (kuul kopsust läbi) olid piisavalt rasked selleks, et teda ei lubatud enam jalaväelasena rindele, kuid lenduriks lubati tal õppida.[viide?]

14. oktoobril astus Heß Baieri hävituslennukite eskadrilli Jagdstaffel 35b.[27] Nende hävituslennukite baas asus Givrys (Belgia), kuid viidi 29. oktoobril üle Gosselies'sse. Baieri hävituslennukite eskadrill oli varustatud Fokker D.VII, mis jõudsid Saksa lennuväkke aprillis 1918. Neid peeti selles sõjas Saksamaa parimateks hävitajateks.[28]

Ta läbis väljaõppe ja teenis Jasta 35b eskadrillis leitnandina alates 16. oktoobrist 1918.[viide?]

Vähem kui kuu aega hiljem, 11. novembril 1918 kell 11[29], Esimene Maailmasõda lõppes.

Hävituslennukite eskadrill, kus Hess teenis saadeti sõja lõppedes laiali ja liitlaste korraldusel toimetati enamik lennukeid kogumispuntidesse, lageda taeva alla roostetama.[30]

Heßi sõjaväekarjäär lõppes 13. detsembril 1918, mil ta vabastati relvajõududest.[31]

Sõjaväekarjääri lõppedes oli Heß 24 aastane ega omanud kindlat ametit. Pereäri, mille tegevuse jätkamiseks isa teda koolitanud oli, olid omastanud britid.[32]

Esimese maailmasõja ajal teenis Adolf Hitleriga samas rügemendis. [33]

Rudolf Heßi karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Thule seltsi liikmelisus

1919 aasta veebruaris astus Heß Thule seltsi, mille oli 1918. aastal asutanud vabahärra Rudolf von Sebottendorff.[34] See rühm koondas natsionaliste, kellede hulka kuulusid ka Hans Frank, Alfred Rosenberg ja Adolf Hitler jmt. Nad olid meelestatud juudivastaselt ja kavatsesid Räterepubliku kukutada.

Sõjakalt meelestatud kommunistliku organisatsiooni Spartacuse Liidu (Spartacusbund) ja Thule liikmete vahel toimusid ägedad käsikähmlused. Ühel neist tänavalahinguist, mis leidis aset 1. mail Münchenis, sai Heß jalga haavata.[35]

Eppi vabakorpuse liikmena

7. mail sai temast vabakorpuse (Freikorps), mida juhatas kindral Franz Xaver von Epp, liige ja jätkas selles väeosas aprilli lõpuni 1920.[36]

NSDAP

Aasta pärast Versailles' rahu sõlmimist astus Hess juunis 1920[37] NSDAP-sse (DAP-i järglane) tema liikmekaardi nr oli 16.[2]

Parteis olles hakkas Rudolf aega veetma Adolf Hitleri seltsis saades tema kõige ustavamaks kaaslaseks. Rudolf keskendus partei heaks rahade kogumisele ning tudengitega vestlemisele.[38] 1921. aasta veebruaris moodustas ta Müncheni ülikoolis natsionaalsotsialistliku rühma.

4. novembril 1921 sai Hess haavata kui kaitses Adolf Hitlerit marksistide katsel Hofbräuhaus õhku lasta. Sündmust teatakse kui "SA tuleristseid" (Feuertaufe der SA).[39]

1922. aastaks oli Hess ka ise SA-liige ja novembrikuu seisuga oli tema poolt asutatud üliõpilas-sadakondade (Student-Hundertschaft) arvuks 11.[40]

Saksa rahval ja maal ja ka NSDAP-l olid rasked ajad. 11. jaanuaril 1923 hõivasid Prantuse ja Belgia väed Ruhri piirkonna. Ruhir piikronna hõivamise ettekäändeks sai Saksamaa reparatsioonikohustuse mitte täitmine.[41] Ruhri piirkonnaga seonduv kävitas hüperinflatsiooni ja põhjustas massilise tööpuuduse.

NSDAP esimene parteipäev, mille Baieri politseiülem ära keelas, peeti 28. jaanuaril Münchenis.[42]

1923. aasta lõpuks oli Saksa majandus kokku kokkunud ja Saksa mark oma väärtuse kaotanud.[43] Hitler aga võttis ette riigipöördekatse Münchenis.

Hitler-Ludendorffi putš

Hitler koos oma kaaskondlaste ja SA liikmetest poolehoidjatega piiras sisse Bürgerbräukelleri, kus kohalikud võimukandjad, kellede seas olid ka Baieri peaminister, sõjaväejuht ja politseiülem, koosolekut pidasid kuid neile lisaks oli saalis veel ligikaudu 3000 inimest, kes õlut jõid.[44]

Adolf Hitleri eestvedamisel Hitler-Ludendorffi putšil (8. novembri õhtust 9. novembri ennelõunani 1923. aastal, osalenud ka Rudolf Hess [2]. Hessi juhtimisel olevat vangi võetud mõned silmapaistvamad "rahvavaenlaed", nagu Eugen von Knilling, Franz Gürtner, Franz Schweyer, Johannes Wutzlhofer, Karl Mantel jt ja viidud ööseks autoga Tegerni järve äärde[45], Julius Lehmanni valdustesse. Kui Hess helistamiseks autost väljus, veennud pantvangid sohvrit, et too nad Münchenisse tagasi viiks. Hess sai ühenduse Ilse Pröhliga, kes talle jalgratta tõi, sellega õnnestus Hessil Haushoferite juurde pakku minna.[46]

Rudolfil õnnestus Austriasse põgeneda ja seal peituda, kuid Karl Haushoferi soovitusel andnud ta end üles.[47]

Peale Hitleri vahistamist ja Leichi-äärse Landsbergi vanglasse toimetamist keelustati nii SA kui NSDAP.

26. veebruarist 1924 toimus 24 päeva jooksul Müncheni Blutenburgstrasse jalaväekooli kohtusaalis riigireetmisprotsess riigipöördekatse "ninamehe" Hitleri ja tema "käsilaste", nende hulgas kindral Ludendorffi, Rudolf Hessi, Wilhelm Fricki, Hermann Kriebeli, Emil Maurice'i ja Ernst Röhmi üle.[48][49]). Hess mõisteti poolteiseks aastaks vangi, koos lubadusega ta ennetähtaegselt vabastada.[50] Hitleri kong asus Landsbergi vangla esimesel korrusel ja selle tähiseks oli nr 7. Kongis nr 7 viibisid temaga koos Rudolf Hess, Friedrich Weber ja ooberst Hermann Kriebel. Saabudes kurtnud Hitler nihestatud õla üle. Masenduses Hitler pidanud näljastreiki.[51] Siin dikteeris ta "Mein Kampfi" algul autojuht Emil Maurice'ile ja edasi Rudolf Hessile.[51] Hessist sai "Mein Kampfi" käsikirja toimetaja.[52] Hess tutvustas Hitlerit Müncheni ülikooli poliitilise geograafia professorile Karl Haushoferile, kes käis neid mõlemaid ka vanglas külastamas.[51]

Rudolf Hess vabastati Landsbergi vanglast 30. detsembril 1924.[53]

Hitleri erasekretäriks oli Hess 27. veebruarist[54] 1925.[2] aastast, teenistusega 300 riigmarka kuus.[55]

Ta saatis "füürerit" paljudel reisidel. Hess valmsita lendlehti ja plakateid. Adolf Hitler aga moodustas Kaitsemaleva (Shutzstaffel; SS), mille liikmetel tuli Hitleri ihukaitsjatena anda "füürerile" isiklik truudusevanne.[56]

NSDAP poliitilise keskkomisjoni esimees alates 1932.

Kui Hitler sai 1933. aasta 30. jaanuaril Saksamaa riigikantsleriks, siis tegi ta Heßist oma asetäitja parteis 21. aprillil 1933.[2]

"Mina nimetan parteikaaslase Rudolf Hessi oma asetäitjaks ja annan talle täieliku volituse võtta minu nimel vastu otsuseid kõigis partei juhtimist puudutavates küsimustes."

[57]

Sama aasta detsembris määras Adolf Hitler Hessi NSDAP poliitiliseks peavolinikuks ja Riigipäeva saadikuks.[58] Lisaks oli Rudolf Heß alates 1933. aasta detsembrist Adolf Hitleri valitsuses portfellita minister.[59]

Hessi haldusalas oli mitu ametkonda, nagu välisminsiteerium (juhatas Joachim von Ribbentrop) ja palju osakondi erinevatelt aladelt, nagu ennistustööö, ajakirjandus, rahandus, juura, haridus, ehitus, tööstus (juhatas Fritz Todt), kirjandus ja kunst (juhatas Philipp Bouhler), tervishoid ja rassiküsimused aga ka välismaal elavad sakslased (juhatas Ernst W. Bohle).[60] Hessi personaliülemaks oli Martin Bormann.[61]

Samast aastast SS-i kindral Obergruppenführer.

Hess sai teenete eest NSDAP Vereordeni (Blutorden) tähisega 02. Rudolf Heß.

4. veebruaril 1938 salajase kabinetinõukogu[62] (Geheimes Kabinettsrat) mille liikmeks sai ka Hess. 1939 riigikaitse valitsusnõukogu liige.[2]

Adolf Hitler sai Saksa kodakondsuse 24. veebruaril 1932.[63] 1935. aasta septembris võeti vastu seadus, mille järgi jäeti juudid ilma Saksa kodakondsusest.

Juudivastasne Kristallöö pogromm (1938)

Kristalliöö (saksa keeles Kristallnacht)

Ööl vastu 10. novembrit 1938 toimus Kolmandas Reichis Saksamaal elavate juutide peksmine, vahistamine ja tapmine. Nende majad pandi põlema ja kauplused lõhuti. Hess palus Hitleril pogromm peatada.[64]

Rudolf Heßi isiklik sekretär oli 1933. aasta juulist kuni 1941. aasta maini Martin Ludwig Bormann. Pärast Heßi äralendu sai Bormannist 1941. aasta 12. mail parteikantselei juhataja.[65]

Rudolf Heß lendurina[muuda | muuda lähteteksti]

Rudolf läbis lenduriõppe jooksul kuruseid ja treeninguid mitmetes lennukoolides, nagu Schleissheimi 1. Lennukoolis (Fliegerschule 1)[66] ja Lechfeldi sõjaväelaagri 4. lennukoolis ja täiendõppes 1. hävitajate eskadrilli koolis (Jagdstaffelschule 1) [67].

Ja vaatamata sellele, et esimene soolotreeninglend oleks võinud vabalt talle ka viimaseks osutuda, kuna lõppes Riedi lähedal Ammeri järve äärsel vainul vastu maad prantsatamisega[68], otsustas Hess lendamisega jätkata.

4. aprillil 1929 sai Hess Fürthi lennukoolist (Fliegerschule) (Nürnbregi lähedal) eralenduri tunnistuse. Tema lennuinstruktoriks oli Theo Croneiss. [69]

1930. aasta juulis annetas partei ajaleht "Rahvavaatleja" ("Völkischer Beobachter") Hessile kerglennuki. See kahekohaline monoplaan BFW (Bayerische Flugzeugwerke AG) M23b, seerianumber D-1920, tehasenumber 497, registreeriti Hessi nimele. [70]

Hessi lendurivõimete kohta kindlad kirjeldused puuduvad, kuid kaasaegsete kirjelduste kohaselt lennanud ta poliitiliste võistlejate kokkutulekul üsna madalalt üle inimeste peade. Ühe sellise lennu tulemusel kutsuti Hess 23. septemberil Müncheni politseisse, kuna ta tiirutanud 10. augustil 1930 2 tundi vabariiklaste vabaõhukoosoleku kohal.[71]

Juba mais 1931 omandas Hess veel ühe BFW M23c (konstruktor Willy Messerschmitt), seerianumbriga D-1890.[72]

Hess võttis osa esimesest üleriigilisest õhuvõidusõidust ümber Zugspitze mäe 10. märtsil. 12 lennukit tõusid Müncheni Oberwiesenfeldi lennuväljalt õhku ja Hessi BFW M35 oli esimene mis mäeni lendas ja kelle õhusõiduk puudutas esimesena lennuvälja. Õhuspordi riiklik juht (Reichsluftsportführer) Bruno Loerzer andis 24. aprillil talle üle Zugspitze rändkarika (Zugspitze Wanderpokal).[73]

Rudolf Heß Teises maailmasõjas[muuda | muuda lähteteksti]

Peale Saksa sissetungi Poolasse küsinud Hess Hitlerilt luba, et asuda lennuväkke. Hitler keelas Hessil sõja ajal lennukiga lendamise ära, mille peale palunud Hess tuua tähtaeg ühe aasta peale[74] ja Hitler jäi nõusse.

Rudolf Hessi asemel määras Hitler Poolasse sissetungi päeval Riigipäeval oma surma korral enda järglaseks Luftwaffe ülemjuhataja feldmarssal Hermann Göringi ja oma asetäitjaks Martin Bormanni.[75]

Rudolf Heßi Suurbritannia lennuga seonduv ja vahistamine[muuda | muuda lähteteksti]

Nesbiti ja Van Ackeri (2009) arvates pidas Hess peale Prantsusmaa kapituleerumist 25. juunil 1940 plaani sooritada isehakanud parlamentäärina lend Inglismaale. Hamiltoni hertsog ja Hess polnud kunagi kohtunud, kuid olid mõlemad viibinud Berliini olümpiamängude ajal korraldatud banketil 1936. aasta augustis.[76]

23. septembril 1940 saatis Albrecht Haushofer Hessi nõusolekul Lissaboni kaudu Hamiltonile kirja ettepanekuga sealsamas kohtuda.[77] Selle kirja pidas aga kinni MI5 ja näitas seda Hamiltonile märtsis 1941.

Septembri keskpaigas 1940 läks Hess Berliini Tempelhofi lennuväljale kindralleitnant Ernst Udeti jutule, uurimaks võimalust saada oma käsutusse kahemootoriline hävitaja Messerschmitt Bf110. Udet, kes oli tollal lennuväe varustusülem (Generalluftzeugmeister) nõudis Hitleri kirjalikku luba. Ka mitmes lennukitehases sai ta eitava vastuse[78], mispeale pöördus Hess oma vana sõbra Willy Messerschmitti poole Augsburgis. Juba oktoobris alustas ta treeninguid Messerschmitt Bf110-l, teda treenis tehase peakatselendur Wilhelm Stör (10. mai 189312. detsember 1977).[79]

Hessi üksiklend oli hoolikalt plaanitud. Mitu kuud enne lendu uuris ta Loode-Euroopa kaarte, millel kujutatud Põhjamere ümbrus, Northumberlandi põhjaosa ning Lõuna-Šotimaa.

Saksa ilmaennustus näitas kõrgrõhkkond Briti saartest läänes, Saksamaa ja Hollandi kohal.[80]

10. mail 1941 lendas Heß üksinda Augsburgist Messerschmitt Bf 110-ga (raadikood VJ+0Q) Šotimaale[81] (Suurbritannia). Heß laskus langevarjuga ühele Šoti rabale lõuna pool Glasgow'd[82], kus talle sattus peale talunik, misjärel ta vahi alla võeti.[83]

11. mai hommikul sai Hamiltoni hertsog, kes tollal teenis Kuningliku õhujõudude Turnhouse'i baasis, teate selle kohta, et üks hädamaandumise teinud Saksa lendur küsib nimepidi teda.[82]

Hitler kuulutas Rudolf Heßi psühhopaadiks.[84]

Rudolf Heßist sai Brittide vang. Britte huvitas Heßi erakordne käitumine ja teda lasti uurida psühhiaatril.[85]

1945. aastal viidi Rudolf Heß Saksamaale. 1946. aastal alanud Nürnbergi protsessil mõisteti ta eluks ajaks vangi.[86]

Kohtus ütles Rudolf Heß oma viimases sõnas muuhulgas järgmist:[87]

"Mulle langes osaks õnn teenida pikka aega meie rahva hulgast tuhandeaastase ajaloo vältel võrsunud suurimat poega. Isegi kui ma saaksin, ei tahaks ma seda aega olematuks teha. Ma ei kahetse midagi."

Rudolf Heßi surm[muuda | muuda lähteteksti]

Viimased kakskümmend eluaastat oli ta Berliini Spandau vangla ainus ja viimane vang (enne teda olid seal elanud ka Karl Dönitz, Albert Speer jpt). Rudolf Heß lõpetas mõnede allikate kohaselt elu vanglas enesetapuga.[88][89]

Autasud[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Hesside perekond

Rudolfi isa Fritz Hess oli kaubandusfirma Hess&Co omanik.[3] Egiptuses perekond Hess suures neljakorruselises villas, mida ümbritses aed.[3]

Fritzil oli maja ka Reicholdsgrünis.[3]

Ema Klara Münch, tekstiilitöösturi tütar, oli kodune.[3]

Rudolfil oli kaks nooremat õde-venda. Rudolfi vend Alfred Hess (sündis 1897) asutas 1926. NSDAP rakukese Egiptuses; kaitse tunnistaja peamiste sõjaroimarite protsessil Nürnbergis 1946). Rudolfi õde Margarete sündis 1908. aastal.[91]

Tutvus ja abielu

1920. aasta aprillis saabus Münchenisse rongiga Berliinist kapteni aukraadis sõjaväearsti (Oberstabarzt) dr Friedrich Pröhli tütar Ilse Pröhl.[92] Ilse pidi tegema seal ülikooli lõpueksamid ja leidis eluaseme Müncheni üliõpilaskvartalis Schwabingis. See oli väike pansion, mida pidas preili von Schildberg.[93] Esmakohutmine Rudolfiga ehmatas Ilset pisut, kui ta nägi välihallis Eppi vabakorpuse pronkslõviga mundris meest, kes naisterahvast märgates löönud kontsad kokku, kummardanud ja liikunud edasi.[94] Rudolf ja Ilse elanud kõrvuti tubades ja ühel päeval astunud Rudolf Ilse juurde ning palunud tal endaga ühte õllesaali, nimega Sterneckerbräu, kaasa tulla, et koos üht meest kõnelemas kuulata. Õllesaali koosoleku korraldajaks oli Saksa Töölispartei (DAP) ja kõnelejaks Adolf Hitler (kes oli autasustatud 1. klassi Raudristiga)[95]

Rudolf Heß abiellus 20. detsembril 1927 27-aastase Ilse Pröhliga. Laulatusel, mis kuuldavasti toimunud Adolf Hitleri soovitusel, viibinud Hitler koos Karl Haushoferiga tunnistajana.[96]

Neil sündis üks laps, poeg Wolf Rüdiger Hess (18. november 19372001), kelle ristiisa oli Adolf Hitler. Ilse 1941. aastal alanud tagakiusamise lõpetas Hitleri sekkumine.

Rudolf kirjutas vanglast pojale, kelle hüüdnimeks oli "Buz".[97]

Pojast sai äärmusparempoolne Hitleri austaja ja vandenõuteoreetik.

Sõpruskond

Tema õpetaja ja sõber oli Karl Haushofer, kellega Hess oli kohtunud 1919. aasta suvel tema kodus lõunal käies. Hess sõbrunes nii professor Haushoferi kui ka tema poja Albrecht Haushoferiga (7. jaanuar 190323. aprill 1945).

Juutide tagakiusamine natsionaalsotsialitlikul Saksamaal algas aprillis 1933. Alguses boikoteeriti juudi ärisid ja teatud ameteid pidavaid juute. [98] Hessi sõbra Karl Haushoferi abikaasa oli Martha Mayour-Doss oli pooljuut, see tegi paari poegadest Albrechtist ja Heinzist veerandjuudid. Mitmete allikate kohaselt ei kattunud Adolf Hitleri ja Rudolf Hessi vaated juudiküsimustes. Hess saati juunis 1933 välja kirjad, milledes kinnitas, et perekond Haushoferite pojad on tema kaitse all.[99]

Rudolfist

Hess oli nooruses hea kehaehitusega, pisut kandilise näoga. Hess oli 1,77 meetrit pikk.[100]

Hessi hüüdnimeks sai "Fräulein Hess" või "Frau Hitler" kuid, erinevalt mitmetest teistest autoritest, oli Delaforce'i arvates tegemist siiski veendunud heteroseksuaaliga.[33]

Hess oli pühendunud homöopaatilisele meditsiinile.[101]

Hess oli rangelt taimetoitlane.

Wunsiedeli perekonnakalmistu[muuda | muuda lähteteksti]

Rudolf Hess sängitati puhkama Wunsiedeli perekonnakalmistule. Tema hauakivil seisis kiri: "Ich hab's gewagt." ("Mina julgesin").[3])

Aastal 2011 hävitasid Saksamaa võimud tema hauapaiga Baieris Wunsiedelis, sest seal hakkas käima liiga palju austajaid, ka neonatse. Tema säilmed kremeeriti ja tuhk puistati järve, mille nime hoitakse saladuses.[102]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Nesbit ja Van Acker 2009:38.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Eberle ja Uhl 2006:440.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 3,8 Nesbit ja Acker 2009:14.
  4. 4,0 4,1 4,2 Nesbit ja Acker 2009:15.
  5. 5,0 5,1 Chapman 2014:119.
  6. Nesbit ja Van Acker 2009:26.
  7. Nesbit ja Van Acker 2009:26.
  8. 8,0 8,1 8,2 8,3 Nesbit ja Acker 2009:16.
  9. 9,0 9,1 9,2 9,3 9,4 9,5 9,6 Chapman 2014:120.
  10. 10,0 10,1 Nesbit ja Acker 2009:17.
  11. Märkus:Adolf Hitler kuulus tol ajal 16. Baieri jalaväerügementi.
  12. 12,0 12,1 12,2 12,3 12,4 12,5 12,6 12,7 12,8 Nesbit ja Acker 2009:18.
  13. 13,0 13,1 13,2 13,3 Nesbit ja Acker 2009:19.
  14. Nesbit ja Van Acker 2009:19.
  15. Nesbit ja Van Acker 2009:19.
  16. Nesbit ja Van Acker 2009:20.
  17. Nesbit ja Van Acker 2009:20.
  18. Nesbit ja Van Acker 2009:20.
  19. Nesbit ja Van Acker 2009:20.
  20. Nesbit ja Van Acker 2009:22.
  21. Nesbit ja Van Acker 2009:21.
  22. Nesbit ja Van Acker 2009:22.
  23. Nesbit ja Van Acker 2009:22.
  24. Nesbit ja Van Acker 2009:22.
  25. Nesbit ja Van Acker 2009:23.
  26. Nesbit ja Van Acker 2009:23.
  27. Nesbit ja Van Acker 2009:23.
  28. Nesbit ja Van Acker 2009:23.
  29. Nesbit ja Van Acker 2009:23.
  30. Nesbit ja Van Acker 2009:25.
  31. Nesbit ja Van Acker 2009:25.
  32. Nesbit ja Van Acker 2009:25.
  33. 33,0 33,1 Delaforce 2010:31.
  34. Nesbit ja Van Acker 2009:25.
  35. Nesbit ja Van Acker 2009:26.
  36. Nesbit ja Van Acker 2009:26.
  37. Nesbit ja van Acker 2009:28.
  38. Nesbit ja van Acker 2009:29.
  39. Nesbit ja van Acker 2009:29.
  40. Nesbit ja van Acker 2009:29.
  41. Nesbit ja van Acker 2009:29.
  42. Nesbit ja van Acker 2009:29.
  43. Nesbit ja van Acker 2009:30.
  44. Nesbit ja van Acker 2009:30.
  45. Nesbit ja van Acker 2009:30.
  46. Nesbit ja van Acker 2009:30.
  47. Nesbit ja van Acker 2009:31.
  48. Delaforce, 2010:36.
  49. Patrick Delaforce, "Hitler. Olulisi fakte" eestikeelsena Koolibri kirjastuse väljaandel 2010
  50. Nesbit ja van Acker 2009:31.
  51. 51,0 51,1 51,2 Delaforce 2010:37.
  52. Nesbit ja van Acker 2009:31.
  53. Nesbit ja van Acker 2009:31.
  54. Nesbit ja van Acker 2009:31.
  55. (Irving 2010:15.);David Irving, [http://www.fpp.co.uk/books/Hess/Hess_2010.pdf [[Hess: The Missing Years 1941–1945]]], ISBN 1-872197-21 Parforce UK Ltd., 2010, veebiversioon (vaadatud 22. oktoobril 2017) inglise keeles
  56. Nesbit ja van Acker 2009:31.
  57. Nesbit ja van Acker 2009:33.
  58. Nesbit ja van Acker 2009:33.
  59. Stephen McGinty, "Laager Z. Rudolf Hessi salaelu" Tallinn, tõlkija Peeter Villmann, Grenader Grupp, lk 35-36, 2014.
  60. Nesbit ja van Acker 2009:33.
  61. Nesbit ja van Acker 2009:33.
  62. Nesbit ja Van Acker 2009:36.
  63. Nesbit ja Van Acker 2009:33.
  64. Nesbit ja Van Acker 2009:38.
  65. Martin Bormann Spartacus Educational
  66. Nesbit ja Van Acker 2009:22.
  67. Nesbit ja Van Acker 2009:23.
  68. Nesbit ja Van Acker 2009:22.
  69. Nesbit ja Van Acker 2009:32.
  70. Nesbit ja Van Acker 2009:32.
  71. Nesbit ja Van Acker 2009:33.
  72. Nesbit ja Van Acker 2009:33.
  73. Nesbit ja Van Acker 2009:35
  74. Nesbit ja Van Acker 2009:35.
  75. Nesbit ja Van Acker 2009:41.
  76. Nesbit ja Van Acker 2009:43.
  77. Nesbit ja Van Acker 2009:43.
  78. Nesbit ja Van Acker 2009:43.
  79. Nesbit ja Van Acker 2009:46.
  80. Nesbit ja Van Acker 2009:13
  81. David Irving 1977:22; David Irving, "Hitler's War", 1977, veebiversioon (vaadatud 7. oktoobril 2017)inglise keeles
  82. 82,0 82,1 Nesbit ja Acker 2009:7.
  83. BBC News,Witness recalls Nazi Rudolf Hess landing in Scotland, 10. mai 2011, 22. novembril 2016
  84. Eberle ja Uhl 2006:441.
  85. BBC News, Keith Moore, Rudolf Hess: Inside the mind of Hitler's deputy, 9. aprill 2012, veebiversioon (vaadatud 5. oktoobril 2017) inglise keeles
  86. Nürnbergi protsess,Nuernberger Prozesse
  87. Guido Knopp "Hitleri käsilased : Goebbels, Göring, Hess, Himmler, Speer, Dönitz", Tallinn, 2001, lk. 173
  88. Politsei vahearuanne, 25. august 1987 (vene keeles)
  89. Rudolf Heßi surma asjaoludest kirjutas Spandau liitlasvägede vangla endine direktor Nõukogude Liidu poolt aastatel 1983–1988 V. Tšernõhh artiklis "Смерть Рудольфа Гесса. Как это было на самом деле." (Rudolf Hessi surm. Kuidas see tegelikult oli)
  90. Chapman 2014:123.
  91. Nesbit ja Acker 2009:14.
  92. Nesbit ja van Acker 2009:26.
  93. Nesbit ja van Acker 2009:27.
  94. Nesbit ja van Acker 2009:27.
  95. Nesbit ja van Acker 2009:27.
  96. Nesbit ja van Acker 2009:32.
  97. Nesbit ja van Acker 2009:13.
  98. Nesbit ja van Acker 2009:34.
  99. Nesbit ja van Acker 2009:34.
  100. Nesbit ja van Acker 2009:27.
  101. Delaforce 2010:74.
  102. Rudolf Hessi hauapaik hävitati. ERR, 21. juuli 2011 (vaadatud 22.11.2016)

Kasutatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]