Volkssturm
Volkssturm oli Saksamaa poolsõjaväeline maakaitsevägi Teise maailmasõja lõpuperioodil.
Hitler andis käsu Volkssturm'i moodustamiseks 25. septembril 1944.[1] Avalikkusele tehti Volkssturm'i loomise otsus teatavaks 18. oktoobril 1944[2], Leipzigi lahingu aastapäeval.
Volkssturm'i kutsumisele kuulusid mehed vanuses 16–60 aastat, keda mingil põhjusel ei olnud varem sõjaväeteenistusse võetud.[3] Volkssturm'i kutsuti ligi 6 miljonit meest.[4]
Volkssturm allus NSDAP parteikantselei juhile Martin Bormannile, Volkssturm'i sõjaväeline ülemjuhataja oli Heinrich Himmler.[5]
Volkssturm täitis julgestusülesandeid ja osales kindlustustöödel ning võttis ka osa rindevõitlusest.
Volkssturm'i võitlejad olid enamasti erariietes ning kandsid käisesidet tekstiga "Deutscher Volkssturm – Wehrmacht". Osa Volkssturm'i liikmeid kandis ka erinevaid mundreid.
Täpseid andmeid lahingutegevuses hukkunud Volkssturm'i liikmete arvu kohta ei ole. Vähemalt 175 000 Volkssturm'i liiget hukkus või jäi teadmata kadunuks.[6]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Der Volkssturm Lexikon der Wehrmacht
- ↑ Deutsche Volkssturm german-helmets.com
- ↑ Der Volkssturm Lebendiges Museum Online
- ↑ Das letzte Aufgebot - der Volkssturm Tiroler Bildungsservice
- ↑ Wolf Stegemann. Der Volkssturm war das letzte sinnlose Propaganda-Aufgebot mit Kranken, Jungen, Alten, Fußlahmen und Kurzsichtigen, um das Reich zu verteidigen Rothenburg unterm Hakenkreuz
- ↑ Volkssturm Lexikon Zweiter Weltkrieg