Martin Bormann

Allikas: Vikipeedia
Martin Bormann (1934)

Martin Ludwig Bormann (17. juuni 1900 Halberstadt2. mai 1945 /vaieldav kuupäev/) oli mõjukas natsionaalsotsialistliku Saksamaa ametnik ja riigitegelane. Ta oli NSDAP kantselei (Parteikanzlei) ülem ja Adolf Hitleri erasekretär. Mõisteti Nürnbergi tribunali poolt tagaselja surma.[1]

Bormann jättis gümnaasiumi pooleli ning asus Mecklenburgis tööle sulasena ühes talus. Esimese maailmasõja lõpus ta mobiliseeriti, kuid otseselt sõjategevuses ta ei osalenud.

1924. aasta märtsis mõisteti Bormann Walther Kadowi mõrvas osalemise eest üheks aastaks vangi.[2] 1927. aastal astus ta Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liikmeks.[3]

Oktoobris 1933 sai Bormann üheks 18-st Reichsleiterist. Sama aasta novembris alates oli ta Riigipäeva liige. 1933. aasta juulist kuni 1941. aasta maini oli ta Rudolf Heßi isiklik sekretär. Pärast Heßi lendu Inglismaale sai Bormann 1941. aasta 12. mail parteikantselei juhatajaks.[4]

Teda on kahtlustatud selles, et ta oli Nõukogude Liidu spioon, kes edastas ülisalajast ja olulist informatsiooni Moskvale.[5]

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

2. septembril 1929 abiellus Gerda Buchiga. Gerdal ja Martin Bormannil oli kümme last:

  • Martin Adolf Bormann (14. aprill 1930 – 11. märts 2013)
  • Ilse Bormann (sündinud 9. juuli 1931)
  • Ehrengard Bormann (sündinud 9. juuli 1931)
  • Irmgard Bormann (sündinud 25. juuli 1933)
  • Rudolf Gerhard Bormann (sündinud 31. august 1934; nime tema ristiisa Rudolf Hess)
  • Heinrich Hugo Bormann (sündinud 13. juuni 1936)
  • Eva Ute Bormann (sündinud 4. mai 1938)
  • Gerda Bormann (sündinud 4. august 1940)
  • Fritz Hartmut Bormann (sündinud 3. aprill 1942)
  • Volker Bormann (sündinud 18. september 1943, suri 1946).[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Nürnberger Prozesse : Angeklagte und Urteil br.de
  2. Martin Bormann (1900-1945?) Jewish Virtual Library
  3. Hitlers braune Eminenz volker-koop.de
  4. Martin Bormann Spartacus Educational
  5. Gehlen, Reinhard; trans. David Irving (1971). The Service — The Memoirs of General Reinhard Gehlen. New York: World Publishing. pp. 87–88.
  6. "Martin Bormann".