Roland Freisler

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Roland Freisler (1944)
Roland Freisler (1942)

Roland Freisler (30. oktoober 1893 Celle3. veebruar 1945 Berliin) oli Saksa jurist ja kohtunik.

Roland Freisler oli pärit inseneri perekonnast. 1912. aastal lõpetas ta gümnaasiumi ning asus Jenas õigusteadust õppima. 1914. aastal astus ta vabatahtlikuna sõjaväkke ja võttis osa Esimesest maailmasõjast.[1] 1915. aastal langes ta Idarindel Vene vägede kätte vangi.[2] Viibis seejärel Moskva lähedal ohvitseride vangilaagris. Brest-Litovski rahulepingu järel moodustati laagris vangide omavalitsus ja Freisler nimetati üheks laagrikomandantidest. Saksa sõjavangid lasti 1918. aastal koju, kuid Freisler jäi veel kaheks aastaks Venemaale. Ei ole teada, mis põhjusel ta sinna jäi. Mõningate kuulduste kohaselt olevat ta sel ajal olnud bolševike pooldaja.[3]

1920. aastal pöördus Freisler Saksamaale tagasi ning lõpetas 1922. aastal Jena ülikooli õigusteaduste alal.[4] Alates 1924. aastast tegutses ta Kasselis advokaadina.[5] 1925. aasta juulis astus Freisler Natsionaalsotsialistlikusse Saksa Töölisparteisse.[6] 1932. aastal valiti ta Preisi Maapäeva liikmeks ja 1933. aastal Riigipäeva liikmeks.

Freisler oli 1933–1934 riigisekretär Preisimaa kohtuministeeriumis ja 1934–1942 Saksamaa kohtuministeeriumis. 20. jaanuaril 1942 võttis ta kohtuministeeriumi esindajana osa Wannsee konverentsist.[7] 20. augustil 1942 määras Hitler Otto Georg Thieracki Saksamaa kohtuministriks. Freislerist sai tema asemel Rahvakohtu (Volksgerichtshof) president.[8] Freisler oli kohtualuste suhtes halastamatu ja külmavereline, tihti mõnitas neid kohtuistungite ajal. Freisler mõistis kohut ka 20. juuli vandenõu osaliste üle, kellest ta enamuse surma mõistis.

Roland Freisler hukkus Ameerika pommirünnaku ajal Berliinile. Ta pidas parajasti Rahvakohtu istungit. Kui ta kohtusaalist varjendisse minna tahtis, sai ta pommikildude tabamusest surma.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]