Lääne-Ukraina

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ukraina jaotus. Läänepoolsed alad on tähistatud oranžiga

Lääne-Ukraina on Austria-Ungari ja Rzeczpospolita koosseisu kuulunud praeguse Ukraina alad. Lääne-Ukraina moodustavad Galiitsia (Lvivi oblast, Ternopili oblast, Ivano-Frankivski oblast), Volõõnia (Volõõnia oblast, Rivne oblast, mõnikord ka Žõtomõri oblasti lääneosa), Bukoviina (Tšernivtsi oblast) ja Taga-Karpaadi oblast. Mõnikord loetakse Lääne-Ukraina alla kuuluvaks ka Hmelnõtskõi oblast. Lääne-Ukraina suurim linn on Lviv.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Lääne-Ukraina alad Rzeczpospolita koosseisus 1635. aastal. Roosaga on märgitud Moskva tsaaririigile (Andrussovo vaherahu 1667, "Igavese rahu" lepinguga 1686 loovutatud alad

Lääne-Ukraina kuulus algselt Poola-Leedule, kuid 18. sajandil toimunud Poola jagamiste käigus ala jagati: Galiitsia läks 1772. aastal Austriale ning Volõõnia 1795. aastal Venemaa keisririigile.

Pärast esimest maailmasõda ning Nõukogude-Poola sõda jagunes Lääne-Ukraina sõdijate vahel: Galiitsia ja Volõõnia läksid Poolale; Ida-Ukraina, Lõuna-Ukraina ja Ukraina tuumik jäid Nõukogude Liidu võimu alla, kus moodustati Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Ukrainlased tegid ka katse iseseisvust saavutada, kuulutades välja Lääne-Ukraina Rahvavabariigi, aga selle liitis endaga Poola. Sellele lisaks jäid Austria-Ungari jagamise järel tänapäeval Lääne-Ukrainale kuuluvad Ruteenia Tšehhoslovakkiale ja Bukoviina Rumeeniale.

Kui Saksamaa 1939. aastal Tšehhoslovakkia okupeeris, vallutas Ungari 15. märtsil 1939 Ruteenia. Sama aasta septembris tungis Nõukogude Liit Poolasse ning Galiitsia ja Volõõnia langesid ka Nõukogude võimu alla. 1940. aastal nõudis Nõukogude Liit Rumeenialt ultimaatumiga välja ka Bessaraabia ning Bukoviina. Teise maailmasõja lõpupäevil jõudsid Nõukogude väed ka Taga-Karpaatiasse, okupeerisid selle ja kuulutasid välja Tagakarpaatia Ukraina Vabariigi, mis Nõukogude Liiduga liitus. Tšehhoslovakkia tunnustas piiride muutust 1946. aastal ning nõnda sai terve tänapäevane Lääne-Ukraina esimest korda ajaloos ühe riigi alla ühendatud.

1940.-1950. aastatel toimus just Lääne-Ukrainas suurim Nõukogude-vastane tegevus Ukrainas - Stepan Bandera ja Roman Šuhhevõtši juhitud UPA partisanid. Sellele reageerisid ka Nõukogude võimud vastavalt - Lääne-Ukrainas toimusid samuti 1940. ja 1950. aastatel küüditamised.[1]

Piirkond on tugevalt ukrainakeelne ja rahvuslik - 1. detsembril 1991 toimunud Ukraina iseseisvusreferendumil toetas Lääne-Ukrainas iseseisvust igas oblastis üle 90% hääletanutest. Lääne-Ukrainas on populaarsed läänemeelsemad poliitikud, nagu Viktor Juštšenko ja Julija Tõmošenko. Samas on Bukoviinas ning Taga-Karpaatias palju rahvusvähemusi (Bukoviinas rumeenlased, Taga-Karpaatias russiinid ning ungarlased).

Tänapäeva Ukraina sh Krimm

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Lääne-Ukrainlased küüditatakse Kesk-Aasiasse". Stockholms-Tidningen Eestlastele. 12.04.1950. {{netiviide}}: puuduv või tühi |url= (juhend)