Kilingi-Nõmme
 | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2011) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
| Kilingi-Nõmme | |
|---|---|
|
| |
Pindala: 4,3 km² (2018)[1]  | |
|
Elanikke: 1623 (1.01.2024)[2] | |
|
| |
|
EHAK-i kood: 3083[3] | |
| Koordinaadid: 58° 9′ N, 24° 58′ E | |
  | |
 |
Kilingi-Nõmme on linn Pärnu maakonna lõunaosas Saarde vallas, 40 km kaugusel Pärnust. Kilingi-Nõmme on vallasisene linn ja Saarde valla keskus.
Linna kõrvalt möödub Valga–Uulu tee. Äärt läbis ka Pärnu–Mõisaküla raudtee, mis võeti 2008. aastal üles.
Nimi
[muuda | muuda lähteteksti]Kilingi-Nõmme on nime saanud 1560. aastal rajatud Schillingitele kuulunud Kilingi mõisa ja 1789. aastal rajatud Nõmme kõrtsi järgi.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Asundus sai aleviks 1919. aastal ja linnaks 1. mail 1938. Ajalooliselt piki Pärnu–Valga maanteed kujunenud Kilingi-Nõmmele annab isikupära hästi säilinud peatänavaäärne puithoonestus. Osaliselt on säilinud ka sajandi algul ehitatud tuletõrjehoonete kompleks.
1895. aastal rajati kitsarööpmeline Valga–Ruhja–Pärnu raudtee, mis kulges ka läbi Kilingi-Nõmme, ja ehitati Kilingi-Nõmme raudteejaam.
20. aprillil 1937 puhkes Kilingi-Nõmme algkoolis kinoseansil tulekahju, mille tagajärjel hukkus 17 kooliõpilast ja vigastada sai rohkem kui 50[4] (Kilingi-Nõmme II algkooli põleng). See on ka Eesti suurim alaealiste kannatanute arvuga õnnetus.[viide?]
1. mail 1938 jõustunud linnaseadusega[5] sai Kilingi-Nõmme alev kolmanda astme linnaks. 1939. aastal valiti Kilingi-Nõmme linnavolinikud ja linnavanemaks sai Albert Oissaar. 1940. aastal sai linnavanemaks Helmut Nirk.
1941. aasta 4. juulil toimus Kilingi-Nõmmes suvesõja käigus Pärnu hävituspataljoni ja Kilingi-Nõmme omakaitse vahel Liivamäe lahing, mis lõppes ründajate[kes?] tagasilöömisega. Järgmisel päeval laastasid linna Punaarmee karistusüksused, kes muuhulgas põletasid maha Kiriku tänava ääres asunud hooned.
1975. aastal suleti nii kitsarööpmeline raudtee kui ka raudteejaam. Aastatel 1975–1981 rajati läbi Kilingi-Nõmme laiarööpmeline Pärnu–Mõisaküla raudtee ja endine raudteejaam muudeti raudteepeatuseks. 2000. aastal lõppes raudteel rongiliiklus ja pärast seda võeti rööbastee üles. Viimane reisirong sõitis Kilingi-Nõmmesse 31. jaanuaril 1996, kaubarongid aastani 2001.[viide?]
Kultuuri- ja mälestusobjektid
[muuda | muuda lähteteksti]
Kohalikest kultuuri- ja mälestusobjektidest võiks nimetada 1710. aasta põhjasõja-aegse pärimusega seotud ajaloolist mändi. Rahvajutu järgi olnud Vene sõjavägi põhjasõja ajal laagris praeguse Kilingi-Nõmme keskpargi (kunagise laadaplatsi) kohal. Elmar Nugis kirjutab teoses "Saarde kihelkond" (1934), et "sääl surnud väepealik ära ja maetud samas liivakünkasse maha. Mõnekümne aasta eest leitud laadaplatsil oleva suure männi juure kartuli koobast kaevates ühe inimese luud, mis arvatud Vene väepealiku omad olevat. Omapärase kujuga kaheharuline mänd on praegu aiaga piiratud ja võetud alevivalitsuse korraldusel kaitse alla". Selle männi jäänused on säilinud tänini.
Eesti vabadussõja ajal 1918. aasta lõpus toimus Punapargi juures (7 km Kilingi-Nõmmest) kokkupõrge Eestist taanduva Saksa väeosa ja Eesti kaitsesalga vahel. Sellest puhkes Punapargi lahing. 1919. aasta alguses toimus samas kohas lahing pealetungivate Vene bolševikega. Vaenlased löödi taganema. Et tähistada kohta, kus bolševike vägede edasitungimisele Eestis piir pandi, seati Voltveti Punaparki 1934. aastal inimeste jõul kohale veetud kivimürakas.
1933. aastal püstitati kihelkonna keskusse Kilingi-Nõmme alevisse I maailmasõjas ja Eesti vabadussõjas langenud Saarde sõdurite auks mälestussammas, mille valmistas skulptor Anton Starkopf. Mõlemad mälestusmärgid hävitasid okupandid Nõukogude okupatsiooni ajal. Punapargi mälestuskivi taastati laulva revolutsiooni päevil, Kilingi-Nõmme südames paiknenud sammas on nüüdseks endisel kujul taastatud.
Aastail 1998–2010 esindas Kilingi-Nõmme Eestit Euroopa kultuurikülade programmis. Ehkki see projekt on lõppenud, hoitakse endiselt kontakti ja peetakse konverentse.
Kilingi-Nõmme lipp ega vapp ei ole kasutusel, sest 2005. aastal ühineti Saarde ja Tali vallaga ühtseks omavalitsusüksuseks Saarde vallaks.
Septembris 2008 avati Kilingi-Nõmmes spordihoone; seal on suur palliplats, seinatenniseväljak ja jõusaal.
Tuntud inimesi
[muuda | muuda lähteteksti]Tuntud isikutest on Kilingi-Nõmmest pärit: poliitikud Lauri Laasi, Marie Reisik ja Mart Siimann; sõjaväelased Ants Laaneots ja Paul Lilleleht, lavastaja Neeme Kuningas; näitlejad Helene Vannari, Liis Karpov, Maiken Pius ja Sulev Luik; laulja Liisi Koikson; koorijuht Toomas Voll; arhitekt Reio Avaste.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Kilingi-Nõmme alevivolinike loend
- Kilingi-Nõmme linnavolinike loend
- Kilingi-Nõmme raudteejaam
- Kilingi-Nõmme Raamatukogu
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 11.12.2018.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 1.09.2024.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Allar Viivik. "Suurim kooli tragöödia Eestis: Põlemalahvatanud filmilint tappis Kilingi-Nõmmel 18 last" Õhtuleht, 21. aprill 2007.
- ↑ Linnaseadus., Riigi Teataja, nr. 43, 27 aprill 1938.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Kilingi-Nõmme uueks nimeks "Saarde" või "Kilingi"? Uus Eesti, 4. veebruar 1939, nr 34, lk 7.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Kilingi-Nõmme – pildid, videod ja helifailid Wikimedia CommonsisSaarde valla asulad | ||
|---|---|---|
| Linn |  | |
| Alevik | ||
| Külad | ||