Schilling
Schilling on Saksa päritolu aadlisuguvõsa, kelle esindajaid oli ka Eestimaal ja Liivimaal.
Schillingud on vanaaadel, keda varem tunti nimega Schilling von Lahnstein.
Schillingutel on olnud kolm haru: lääne-, lõuna- ja idapoolne. Idapoolse haru esindajad tegutsesid ka Eestimaal ja Liivimaal.
Schillingute suguvõsa oli kantud Kuramaa rüütelkonna aadlimatriklisse 1620. aastast, Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse 1768. aastast ning tõsteti Venemaa keisririigis 1834 ja 1855. aastal paruniseisusse[1].
Eestimaa Schillinguid
[muuda | muuda lähteteksti].jpg)
- Valentin Schilling, Olustvere, Kilingi ja Laiksaare karjamõisa pandivaldaja[2], de la Gardie valduste valitseja Hiiumaal
- Karl Gebhard von Schilling (1719–1779), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor) ja Müüsleri ning Orina mõisnik.
- Karl Raphael von Schilling (1789–1855), Venemaa keisririigi sõjaväelane, Soome kindralkuberneri Fabian Gotthard von Steinheili adjutant 1812. aasta Vene-Prantsuse sõjas, Särevere, Varudi mõisnik, Eestimaa rüütelkonna maanõunik[3]
- parun Alexander Napoleon Theodor von Schilling (1803–1866), Eestimaa rüütelkonna sekretär ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik, Müüsleri mõisnik
- Fabian Wilhelm von Schilling (1761–1831), meeskohtunik, Orina, Särevere, Pähu, Müüsleri mõisnik
- parun Gustav Gideon von Schilling (1795–1880), Venemaa keisririigi sõjaväelane (Izjumi husaaripolgu rittmeister), Orina, Pähu, Ammuta, Koogu ja Aseri mõisnik, kreisikohtunik
- parun Karl Heinrich von Schilling (1818–1855), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kaardiväe polkovnik)
- Carl Otto von Schilling (1824–1864), Kuksema mõisnik
- parun Nikolai von Schilling (1828–1910), Vene meresõitja ja hüdrograaf, kes osales aastatel 1853–55 ümbermaailmareisil fregatil Diana. 1871–1872 sõitis fregatil Svetlana Kroonlinnast Ameerikasse ja seejärel Vaiksele ookeanile, osales 1873. aastal Franz Josephi maa avastusretkel. 1877. aastal osales Vene-Türgi sõjas. Oli Vene Geograafiaseltsi polaarkomisjoni juht, Põhja-Jäämere jäätriivi uurija. Tema auks on nimetatud Franz Josephi maa Wilczeki saarel Schillingi neem.
- Fabian von Schilling (1830–1917), Orina mõisnik
- Julius von Schilling (1831–1897), Orina mõisnik, Järva-Jaani kirikutorni ehitamise rahastaja
- Georg von Schilling (1834–1902)[4], Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant), Kuksema, Pähu, Ammuta, Seidla, Aseri, Orgmetsa, Ageri mõisnik
- parun, Gustav Otto von Schilling, (1880 Kuksema mõis –1927 Paide), Venemaa ja Eesti[5] sõjaväemeedik[6], sanitaarkapten[7] VR I/3[8], Järva kreisiarst 1918
- parun Otto von Schilling (1839–1902), Viru-Nigula kihelkonna Aseri ja Koogu mõisnik, Rakvere kreisi kreisisaadik, Virumaa kreisikohtu kreisikohtunik, Eestimaa rüütelkonna maanõunik, Aseri tsemendivabriku asutaja
- Gustav Leonhard von Schilling (1839–1909), kihelkonnakohtunik, Müüsleri mõisnik
Alfred Schilling (1861–1922) - parun Alfred Karl Wilhelm Schilling (1861–1922), baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi poliitik, III Riigiduuma koosseisu saadik, Viru kreisi kreisisaadik, Pada ja Kabala mõisnik
- Karl Wilhelm von Schilling (1872–1941), Müüsleri mõisnik ja Müüsleri jäänukmõisa valdaja, kreisisaadik[9]jurist ja poliitik[10], Saksa Balti Erakonna ja SRVB (Saksa-Rootsi valimisbloki) esindaja Eesti Vabariigi II–V Riigikogu koosseisus
Mõisavaldused
[muuda | muuda lähteteksti]Suguvõsale kuulusid eri aegadel Eesti alal nt Väimela, Orina, Olustvere, Kilingi, Kuksema, Sargvere mõis.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Schilling (Kaliküla), Liivimaa kubermangus
- Schilling von Cannstatt, Švaabi haru, sh ohvitser Venemaa keisririigi teenistuses, vabahärra Ludwig Joseph Ferdinand Schilling von Can(n)stadt (1753–1797)[11] ja teadlane Venemaal vabahärra, Paul Schilling von Can(n)stadt (1786–1837)[12]
- Schilling, baltisaksa vaimulike suguvõsa[13], sh Johann Friedrich Schilling (1765/66–1834)[14], Carl Friedrich Reinhold Schilling (1799–1836)[15], Georg Gustav Schilling (1800–1880)[16], Ferdinand Friedrich Schilling (1806–1874)[17], Theodor Wilhelm Schilling (1808–1879)[18], John (Johann) Friedrich Schilling (1816–1893)[19]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Schilling veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Koidu Uustalu, Mõisate ja mõisnike nimedest lähtunud kohanimesid Lõuna-Eestis, Keel ja Kirjandus. 1968 nr 12, lk 743
- ↑ Schilling, Carl*/Karl* Raphael v. (1789-1855) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Schilling, Georg* Walter Bar. v. (1834-1902), BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital
- ↑ Sõjamuuseumi ohvitseride andmekogu EESTI SÕJAMUUSEUM - KINDRAL LAIDONERI MUUSEUM. EESTI OHVITSERID 1918-1940.
- ↑ Brennsohn, I. Die Aerzte Estlands von Beginn der historischen Zeit bis zur Gegenwart. Riga, 1922, seite 322
- ↑ Riigikogu poolt 15. weebruaril 1923 a. wastu wõetud Wabadussõjast osawõtnud kaitsewäelaste autasu seaduse § 5 p. c põhjal, ühekordne toetusraha neljakümne tuhande mk. (40.000 mk.) suuruses., Riigi Teataja, nr. 69-70, 28 aprill 1925
- ↑ Arne-Lembit Kööp, Tallinna keskhaigla arstid Vabadussõjas
- ↑ Toomkirik ühes kõrwalwarandustega riigi kätte wõtta., Waba Maa, nr. 37, 13. veebruar 1927, lk 3
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Teil Estland Band III, Görlitz, 1930, seite 232
- ↑ Schilling v. Can(n)stadt, Ludwig Joseph Ferdinand Frh. (1753-1797) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Schilling v. Can(n)stadt, Paul Frh. (1786-1837) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Seuberlich, Erich: Stammtafeln deutsch-baltischer Geschlechter. II., seite 382
- ↑ Schilling, Johann Friedrich (1766-1834) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Schilling, Carl* Friedrich Reinhold (1799-1836) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Schilling, Georg Gustav (1800-1880) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Schilling, Ferdinand* Friedrich (1806-1874) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Schilling, Theodor* Wilhelm (1808-1879) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Schilling, John* Friedrich (1816-1893) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 3, "Handbuch der baltischen Ritterschaften", Väljavõte raamatust
- Schilling veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"