Pärnu–Mõisaküla raudtee

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Pärnu–Mõisaküla raudtee
Pärnu-Mõisaküla raudtee.jpg
Üldist
Seis Üles võetud
Asukoht Flag of Estonia.svg Eesti
(Pärnu maakond,
Viljandi maakond
Alg- ja lõpp-punkt Pärnu
Mõisaküla
Jaamade ja peatuste arv 7
Rööpapaaride arv 1
Opereerimine
Avati 1896, avati uuesti 1981
Suleti 1975, suleti uuesti 2001
Omanik raudteetammil Edelaraudtee, tammialusel maal Eesti Vabariik
Tehniline
Raudtee pikkus 48,6km
Rööpmelaius

Aastatel 1896–1975 750 mm (kitsarööpmeline),

Aastatel 1981–2008 1520 mm (laiarööpmeline)
Elektrifitseeritud Ei
Kiirus kuni 100 km/h
Peatused
Pärnu

Vaskrääma
Surju
Riisselja (ei avatud 1981. aastal uuesti)
Sigaste
Kilingi-Nõmme
Voltveti
Tihemetsa (Punapargi)

Mõisaküla

Pärnu–Mõisaküla raudtee oli ligi 50 km pikkune raudteelõik, mis rajati aastatel 1895–1896 kitsarööpmelise juurdeveoraudteena seoses Valga–Ruhja–Pärnu raudteeliiniga.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kitsarööpmeline raudtee[muuda | muuda lähteteksti]

Raudteest jäi pärast Eesti iseseisvumist 1918. aastal Eesti Vabariigi territooriumile Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudteelõik.

Kitsarööpmelise raudtee ajastu lõppes Pärnu ja Mõisaküla vahel 15. mail 1975, kui Mõisakülast lahkus viimane üldkasutatav kitsarööpmeline reisirong.

Laiarööpmeline raudtee[muuda | muuda lähteteksti]

1975–1981 rajati kitsarööpmelise raudtee asemele uus laiarööpmeline raudtee, mis oli osa TallinnaPärnuRiia raudteest. Selle tulemusel ehitati suurem osa seniseid jaamu ümber raudteepeatusteks, osa suleti lõplikult.

Tallinna ja Riia vaheline reisirongiliiklus avati pidulikult 17. juulil 1981. Mõisakülas kohtusid möödasõiduks sel puhul Tallinnast Riia suunas saabunud diiselrong D1-616 ja Riiast Tallinna liikuv reisirong DR1A-189.

Raudteelõigu kiirema valmimise huvides kasutati ehitamisel vanu kasutatud materjale, et hiljem kogu lõigule kapitaalremont teha. Riigikorra vahetumisel jäi remont tegemata. Selle tagajärjel hakkas raudtee kiiresti lagunema, pikendades järk-järgult rongide sõiduaega.

Viimane diiselrong Tallinnast Riiga sõitis läbi Mõisaküla 20. veebruaril 1992, vähem kui 11 aastat pärast raudtee avamist. 1995. aastaks kujunes Tallinna–Mõisaküla raudteeliinist koos TallinnaHaapsalu raudteeliiniga üks väiksema kasumlikkusega liine. Liini sulgemise ettekäändeks oli toodud reisijate arvu pidev vähenemine, mille statistikat tehti piletimüügi alusel. Paraku tehti piletikontrolli värskes vabariigis aga haruharva. Täiendavalt mõjutas liini hääbumist Eesti Raudtee toonase juhtkonna, eriti peadirektori asetäitja Jakov Leškini seisukoht, milles ei peetud vajalikuks omada kahte ühendusteed Läti raudteedega. Viimane Pärnust edasi Mõisaküla poole liikunud regulaarne reisirong sõitis 31. jaanuaril 1996.

Kaubarongid sõitsid Mõisakülla veel aastani 2001.[1]

2008. aasta alguses hakati raudteed demonteerima, tööde käigus korrastati kõik raudteeülesõidud. Raudteetamm jäeti alles ja raudtee all olnud maad ei müüdud.

Peatused[muuda | muuda lähteteksti]

Pärnu–Mõisaküla raudteel oli algselt järgmised raudteejaamad ja peatused:

Rail Baltic[muuda | muuda lähteteksti]

Tulevikus plaanitakse rajada kolme Balti riiki läbiv ning Kesk-Euroopasse kulgev standardrööpmeline raudteeRail Baltic. 728 kilomeetri pikkune Rail Balticu marsruut kulgeks kõige optimaalsemalt Poola piirini, trajektooril TallinnPärnuRiiaPanevėžysKaunas. Selline marsruut annab lootust ka Mõisaküla raudtee taassünnile.

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Seal kus rongid enam ei sõida Vooremaa, 19.10.2017
  2. Pärnu-Mõisaküla Eesti Raudteeajaloo Selts

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]