Xinjiang

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond

hiina 新疆维吾尔自治区
Xīnjiāng Wéiwú'ěr Zìzhìqū
uiguuri شىنجاڭ ئۇيغۇر ئاپتونوم رايونى
Shinjang Uyghur Aptonom Rayoni

Pindala: 1 660 000 km²
Elanikke: 21 813 300 (2010)
Pealinn: Ürümqi
Xinjiangi Uiguuri autonoomse piirkonna asendikaart

Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond kuulub Hiina Rahvavabariigi koosseisu. Asub Hiina äärmises lääne- ja loodeosas. Piirneb India, Pakistani, Afganistani, Tadžikistani, Kõrgõzstani, Kasahstani, Venemaa Altai Vabariigi ja Mongooliaga. Piirkonna põhjaosa nimetatakse Džungaariaks.

Xinjiangi tuntakse ka Ida-Turkestanina (uiguuri keeles شەرقىي تۈركىستان, Šärqiy-Türkistan), vene allikates kasutatakse piirkonna kohta ka nime Синьцзян. Hiinas toimunud Xinhai revolutsiooni tulemusel 1912. aastal kukutati Hiina viimane keiser Pu Yi ja kuulutati välja Hiina Vabariik, kuid aastatel 1916–1926 toimunud sõdade käigus lagunes riik rivaalitsevate militaristlike grupeeringute vahel sisuliselt iseseisvateks piirkondadeks. Xinjiangi kontrollis Hiina vabariigi prokommunistlik kuberner. 1944. korraldati NSV Liidu toel võimuvastane ülestõus ja 12. novembril 1944 kuulutati Yiningis välja Ida-Turkestani Revolutsiooniline Vabariik. Hiina kodusõja võidu järel kommunistide poolt Hiinas liideti Xinjiang Hiina Rahvavabariigiga.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Piirkonna põhjosa moodustab Džungaaria nõgu, keskel asub Tian Shani mäestik, millest lõunas asub Tarimi nõgu Taklimakani kõrbega. Lõunapiiril asub Kunlun. Suurim järv oli Lop Nur, mis tänapäeval on pea täiesti ära kuivanud. Tänapäeval on suurim järv Bosten.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

2000. aasta rahvaloenduse andmetel on piirkonna elanikest 45% uiguurid, 41% hiinlased, 7% kasahhid ja 5% hueid. Alla 1% on kirgiise, mongoleid, tungsjange, tadžikke, sibosid, mandžusid ja teisi.

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Ringkonna õigustega linnad[muuda | muuda lähteteksti]

Maakonna õigustega linnad[muuda | muuda lähteteksti]

(otsealluvusega provintsile)

Ringkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Autonoomsed ringkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Kohanimed[muuda | muuda lähteteksti]

Xinjiangis on kasutusel nii uiguuri- kui ka hiinakeelsed kohanimed ning lisaks figureerivad rahvusvahelises meedias inglisekeelsed nimekujud, mis kohati erinevad üksteisest märkimisväärselt.

Hiina keeles Uiguuri keeles Inglise keeles
乌鲁木齐, Wūlǔmùqí ئۈرۈمچى, Ürümči Ürümqi
克拉玛依, Kèlāmǎyī قاراماي, Qaramay Karamay
吐鲁番, Tǔlǔfān تۇرپان, Turpan Turpan
哈密, Hāmì قۇمۇل, Qumul Hami
库尔勒, Kùěrlè كورلا, Korla Korla
博乐, Bólè بورتالا, Börtala Bole
昌吉, Chāngjí سانجى, Sanji Changji
阿克苏, Ākèsū ئاقسۇ, Aqsu Aksu
喀什, Kāshí قەشقەر, Qäšqär Kashgar
和田, Hétián خوتەن, Hotän Hotan
伊宁, Yīníng قۇلجا, Qulja Ghulja
阿勒泰, Ālètài; ئالتاي, Altay Altay
塔城, Tǎchéng چۆچەك, Čöčäk Tacheng
阿图什, Ātúshí ئاتۇش, Atuš Artux
石河子, Shíhézǐ شىخەنزە, Šixänjä Shihezi
莎车, Shāchē يەكەن, Yäkän Yarkand
塔什库尔干, Tǎshíkùěrgān تاشقورغان, Tašqurǧan Tashkurgan
龟兹, Qiūcí كۇچار, Kučar Kucha
尼雅, Níyǎ نىيە, Niyä Niya
且末, Qiěmò چەرچەن, Čärčän Charchan
若羌, Ruòqiāng چاقىلىق, Čaqiliq Qarkilik
英吉沙, Yīngjíshā يېڭىسار, Yeŋisar Yengisar
准噶尔盆地, Zhǔngáěr péndì جۇڭغار ئويمانلىقى, Jungǧar oymanliqi Dzungaria Basin
塔里木盆地, Tǎlǐmù péndì تارىم ئويمانلىقى, Tarim oymanliqi Tarim Basin
吐鲁番盆地, Tǔlǔfān péndì تۇرپان ئويمانلىقى, Turpan oymanliqi Turpan Depression
塔克拉玛干沙漠, Tǎkèlāmǎgān shāmò تەكلىماكان قۇملۇقى, Täklimakan qumluqi Taklamakan Desert
乔戈里峰, Qiáogēlǐ fēng چوگىر چوققىسى, Čogir čoqqisi K2 Mountain
天山山脉, Tiān Shān shānmài تەڭرىتاغ, Täŋritaǧ Tian Shan Mountains
帕米尔高原, Pàmǐěr gāoyuán پامىر ئېگىزلىكى, Pamir egizliki Pamir Mountains
罗布泊, Luóbù pō لوپنۇر, Lop nur Lop Nur Lake
艾丁湖, Àidīng hú ئايدىڭكۆل, Aydiŋköl Ayding Lake
额尔齐斯河, Éěrqísī hé ئېرتىش دەرياسى, Ertiš deryasi Irtysh River
丝绸之路, Sīchóu zhī lù يىپەك يولى, Yipäk yoli Silk Road

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]