Birger Nerman

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Nerman 1920. aastail

Birger Nerman (6. oktoober 1888 Norrköping22. august 1971 Stockholm) oli Rootsi arheoloog ja saagauurija.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Birger Nerman õppis Uppsala Ülikoolis ja omandas seal 1913 filosoofiadoktori kraadi ning oli hiljem samas dotsent. 1923–1925 töötas ta Tartu Ülikoolis Eesti ja Põhjamaade muinasteaduse professori ning arheoloogia kabineti ja muuseumi juhatajana, seejärel taas Uppsala Ülikooli õppejõuna. 1938–1954 oli ta Stockholmis Riikliku Ajaloomuuseumi direktor. [1]

Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgseil aastail esines Nerman pidevalt okupeeritud Baltimaade kaitsjana ja tegi tihedat koostööd siit lähtunud põgenikega. Samuti oli ta 1943 asutatud Balti Komitee esimees.

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Birger Nermani uurimistöös etendas olulist osa saagade tõlgendamine ajalooallikaina, arheoloogina uuris ta eriti Ojamaa muistiseid. Eestis korraldas Nerman 1924 väiksemad arheoloogilised kaevamised Irboska linnamäel ja paaril Setumaa kääbaskalmistul, suuremas ulatuses kaevas 1929. ja 1930. aastal kaht 7.–8. saj kalmistut Lätis Liepāja lähedal Grobiņas; üht neist olid matmiseks kasutanud Kesk-Rootsist, teist Ojamaalt pärit siirdlased. 1930. aastail võttis osa mitmest Baltimaadel toimunud arheoloogiaüritusest ja avaldas siinsetes väljaannetes teadusartikleid.[1]

Nerman oli Õpetatud Eesti Seltsi auliige (1938), Rootsi ja Soome Teaduste Akadeemia liige.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Die Ältere Eisenzeit Gotlands (kaasautor O. Almgren). Stockholm, 1923
  • Det svenska rikets uppkomst. Stockholm, 1925
  • Die Verbindungen zwischen Skandinavien und dem Ostbaltikum in der jüngeren Eisenzeit. Stockholm, 1929
  • Die Völkerwanderungszeit Gotlands. Stockholm, 1935
  • Einige auf Gotland gefundene ostbaltische Gegenstände der jüngeren Eisenzeit. // Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised XXX. Tartu, 1938
  • Zur Frage der Entstehung der estnischen Steinpflasterungsgräberfelder. // Senatne un Māksla 1. Riga, 1938
  • Grobin–Seeburg. Stockholm 1958
  • Die Vendelzeit Gotlands. Stockholm, 1969

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti teaduse bibliograafiline leksikon, 3. köide
  • Eesti biograafiline leksikon. Täiendusköide. Tartu, Tallinn, 1940, 216
  • Birger Nermans tryckta skrifter 1908–1965. Förtekning sammanställd av Marie-Louise Bachmann. Stockholm, 1965
  • Kokla, J. Suurim Balti rahvaste ja vabaduse eest võitleja. // Eesti Päevaleht (1971) 22. VIII (Stockholm)
  • Horm, A. Prof. Birger Nerman surnud. // Teataja (1971) 4. IX (Stockholm)
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.