Järvamaa: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
Robertaagu (arutelu | kaastöö)
34 muudatust
Resümee puudub
2. rida: 2. rida:
{{keeletoimeta}}
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Paide ordulinnuse varemed 2013.JPG|pisi|[[Paide ordulinnus]] rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale]]
[[Pilt:Paide ordulinnuse varemed 2013.JPG|pisi|[[Paide ordulinnus]] rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale]]
'''Järvamaa''' ([[saksa keel]]es ''Kreis Jerwen''; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanemaid maakondi. See kujunes juba enne 13. sajandit ja oli üks Kesk-Eesti tähtsamaid.
'''Järvamaa''' ([[saksa keel]]es ''Kreis Jerwen''; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanemaid maakondi. See kujunes enne 13. sajandit ja oli üks [[Kesk-Eesti]] tähtsamaid.


Tänapäevase Järvamaa pealinn [[Paide]] ja sellest lääne poole jäävad alad ei kuulunud muistse Järvamaa koosseisu, vaid olid osa [[Alempois]]i muinaskihelkonnast ehk väikemaakonnast.
Maakonnast lääne poole jäävad alad ei kuulunud muistse Järvamaa koosseisu, vaid olid osa [[Alempois]]i muinaskihelkonnast ehk väikemaakonnast.

Tänapäevase Järvamaa pealinn on [[Paide]].


==Nimi==
==Nimi==
Järvamaa nime algupära nähakse sõnas "[[järv]]". Nime varased üleskirjutused [[Henriku Liivimaa kroonika]]s esinevad kujul ''Gerwa'', ''Gerwen'', ''Gerwia'', kuna [[alamsaksa keel|alamsaksa]] [[ortograafia]] tingib [[eesvokaal]]i ees oleva ''j''-i asendamise ''g''-ga ja tähestikus puuduva ''ä'' märkimise ''e''-na.<ref name="KxcYG" /> Järvamaa nime näilist sobimatust maakonna järvede-vähesusega seletab [[Enn Tarvel]] kunagiste teistsuguste loodusolude ja sõna "järv" algkuju erineva tähendusega. Tuhandeid aastaid tagasi oli Järvamaal rohkesti soid, lodusid ja padusid. Tarveli hinnangul on "järv" laen liigniiskeid alasid tähistavast [[balti keeled|balti]] sõnast ''jaura'' (''jaura''→''jarva''→''järva''), samal ajal kui järvi võidi kunagi märkida hoopis sõnaga "vesi". Nime tekkeajaks pakub ta lingvistilistel ja maastikulistel põhjustel välja [[venekirveste kultuur]]i (ja baltlaste) Baltikumi levimise aja umbes 3000–4000 aastat tagasi.<ref name="Tarvel1979" />
Järvamaa nime algupära peetakse sõnas "[[järv]]". Nime varased üleskirjutused [[Henriku Liivimaa kroonika]]s esinevad kujul ''Gerwa'', ''Gerwen'', ''Gerwia'', kuna [[alamsaksa keel|alamsaksa]] [[ortograafia]] tingib [[eesvokaal]]i ees oleva ''j''-i asendamise ''g''-ga ja tähestikus puuduva ''ä'' märkimise ''e''-na.<ref name="KxcYG" /> Järvamaa nime näilist sobimatust maakonna järvede-vähesusega seletab [[Enn Tarvel]] kunagiste teistsuguste loodusolude ja sõna "järv" algkuju erineva tähendusega. Tuhandeid aastaid tagasi oli Järvamaal rohkesti soid, lodusid ja padusid. Tarveli hinnangul on sõna "järv" laenatud liigniiskeid alasid tähistavast [[balti keeled|balti]] sõnast ''jaura'' (''jaura''→''jarva''→''järva''), samal ajal kui järvi võidi kunagi märkida hoopis sõnaga "vesi". Nime tekkeajaks pakub Tarvel välja [[venekirveste kultuur]]i (ja baltlaste) levimise aega Baltikumi, mis oli umbes 3000–4000 aastat tagasi ning seda lingvistilistel ja maastikulistel põhjustel.<ref name="Tarvel1979" />


== Ajalugu ==
== Ajalugu ==
Arheoloogiliste leidude põhjal oli muinasaja lõpu Järvamaa ala lähedane Ranniku-Eesti kultuurialale.<ref name="32KMM" /> Maakonnas oli 13. sajandi alguses palju põlispõlde ja suhteliselt tihe asustus, mida näitab [[Taani hindamisraamat]]u teade seal olnud 2000 [[adramaa]] kohta.<ref name="WeVEI" /><ref name="Entsuklopeedia" /> Järvamaa piirnes kirdes [[Virumaa]]ga, läänes [[Harjumaa]]ga, edelas [[Alempois]]iga, lõunas [[Nurmekund|Nurmekunna]] ja [[Mõhu]]ga ning kagus [[Vaiga]]ga.<ref name="iGtvm" />
Arheoloogiliste leidude põhjal oli muinasaja lõpu Järvamaa ala lähedane Ranniku-Eesti kultuurialale.<ref name="32KMM" /> Maakonnas oli 13. sajandi alguses palju põlispõlde ja võrdlemisi tihe asustus. Seda näitab [[Taani hindamisraamat]]u teade seal olnud 2000 [[adramaa]] kohta.<ref name="WeVEI" /><ref name="Entsuklopeedia" /> Järvamaa piirnes kirdes [[Virumaa]]ga, läänes [[Harjumaa]]ga, edelas [[Alempois]]iga, lõunas [[Nurmekund|Nurmekunna]] ja [[Mõhu]]ga ning kagus [[Vaiga]]ga.<ref name="iGtvm" />


Järvamaal oli 13. sajandi alguses Taani hindamisraamatu andmetel kolm [[muinaskihelkond]]a.
Järvamaal oli 13. sajandi alguses Taani hindamisraamatu andmetel kolm [[muinaskihelkond]]a. On arvatud, et üks neist paiknes maakonna lääneosas hilisemate [[Peetri kirikukihelkond|Peetri]], [[Anna kirikukihelkond|Anna]] ja osalt [[Paide kirikukihelkond|Paide]] kirikukihelkonna alal, keskusega [[Henriku Liivimaa kroonika]]s korduvalt mainitud külas nimega ''Carethen'' ehk [[Kareda]] (tõenäoliselt [[Suur-Kareda]]). Kroonikast nähtub, et sinna jooksid kokku teed kogu maakonnast ja tegu oli kandva kihelkonnaga kogu maakonna ulatuses. Teist kihelkonda on arvatud paiknevat hilisemate [[Järva-Jaani kirikukihelkond|Järva-Jaani]] ja [[Koeru kirikukihelkond|Koeru]] kirikukihelkondade alal maakonna idaosas, kolmandat Järvamaa põhjaosas hilisemate [[Ambla kirikukihelkond|Ambla]] ja [[Järva-Madise kirikukihelkond|Järva-Madise]] kirikukihelkondade territooriumil.<ref name="BYGmm" /><ref name="Latti" /> Henriku kroonika kohaselt kutsuti üht Virumaaga külgnevat kihelkonda ''Loppegunde''.<ref name="aQ4as" /> [[Paul Johansen]]i arvates, kes tõlgendas nime "Lõpekonnana", viitas see Järvamaa idaosas (Järva-Jaani ja Koeru alal) olnud kihelkonnale.<ref name="Tarvel1979" />


On arvatud, et üks neist kihelkondadest paiknes maakonna lääneosas hilisemate [[Peetri kirikukihelkond|Peetri]], [[Anna kirikukihelkond|Anna]] ja osalt [[Paide kirikukihelkond|Paide]] kirikukihelkonna alal. Täpsemalt [[Henriku Liivimaa kroonika]]s korduvalt mainitud külas nimega ''Carethen'' ehk [[Kareda]] (tõenäoliselt [[Suur-Kareda]]), mis oli keskuseks. Kroonikast selgub, et sinna jooksid kokku teed kogu maakonnast ja tegu oli kandva kihelkonnaga kogu maakonna ulatuses.
⚫
Alternatiivse kihelkondadeks jagunemise on esitanud Enn Tarvel. Lähtudes seisukohast, et kihelkonnad said tavaliselt nime mõne küla järgi, seostab ta ''Loppegunde'' muinaskihelkonna Amblas asunud külaga ''Leppes'' (tänapäeval [[Läpi]]) ja mõisaga ''Leppede'' (hiljem [[Lehtse mõis|Lehtse]]) ning arvab, et ''Loppegunde'' hõlmas Ambla ja Koeru kirikukihelkondade territooriumi. Johanseni tõlgendust ''Loppegunde''="Lõpekonna" nimetab ta seejuures "kvaasietümoloogiliseks nimeseletuseks", millel teaduslikkusele pretendeerivates kirjutistes ei tohiks kohta olla. Ülejäänud kahe muinaskihelkonna tuumikala ühtis Tarveli hinnangul vastavalt hilisemate Peetri ja Koeru kirikukihelkondadega.<ref name="Tarvel1979" />


Teist kihelkonda on arvatud paiknevat maakonna idaosas, hilisemate [[Järva-Jaani kirikukihelkond|Järva-Jaani]] ja [[Koeru kirikukihelkond|Koeru]] kirikukihelkondade alal.
⚫
[[Kristjan Oad]] on oletanud, et Kareda ülikute võimu alla kuulus lisaks oma kihelkonnale ka põhjapoolne kihelkond (''Loppegunde''), kuna pärast Karedal ristiusu vastuvõtmisega nõustumist enam ''Loppegunde'' ristimiseks uut lepingut ei sõlmitud. Järvamaa läänepoolse kihelkonna paigutab ta aga Harjumaa [[Lohu Jaanilinn|Loone]] ülikute võimualasse, lähtudes sellest, et osa järvalasi käis [[Taani]] vastu võitlemas ja nende lähim Taani suhtes vaenulikkust üles näidanud keskus oli Loonel.<ref name="c2cYQ" />

Kolmandat kihelkonda peetakse asuvat Järvamaa põhjaosas hilisemate [[Ambla kirikukihelkond|Ambla]] ja [[Järva-Madise kirikukihelkond|Järva-Madise]] kirikukihelkondade territooriumil.<ref name="BYGmm" /><ref name="Latti" />

Henriku kroonika kohaselt kutsuti üht Virumaaga külgnevat kihelkonda ''Loppegunde'' nimega.<ref name="aQ4as" /> [[Paul Johansen]]i arvates viitas see nimi Järvamaa idaosas (Järva-Jaani ja Koeru alal) olnud kihelkonnale, tõlgendades nime "Lõpekonnana".<ref name="Tarvel1979" />

⚫
Alternatiivse kihelkondadeks jagunemise on esitanud Enn Tarvel. Lähtudes seisukohast, et kihelkonnad said tavaliselt nime mõne küla järgi, seostab ta ''Loppegunde'' muinaskihelkonna Amblas asunud külaga ''Leppes'' (tänapäeval [[Läpi]]) ja mõisaga ''Leppede'' (hiljem [[Lehtse mõis|Lehtse]]). Tarvel arvab, et ''Loppegunde'' hõlmas Ambla ja Koeru kirikukihelkondade territooriumi. Johanseni tõlgendust ''Loppegunde''="Lõpekonna" nimetab ta seejuures "kvaasietümoloogiliseks nimeseletuseks", millel teaduslikkusele pretendeerivates kirjutistes ei tohiks kohta olla. Ülejäänud kahe muinaskihelkonna tuumikala ühtis Tarveli hinnangul vastavalt hilisemate Peetri ja Koeru kirikukihelkondadega.<ref name="Tarvel1979" />

[[Kristjan Oad]] on oletanud, et Kareda ülikute võimu alla kuulus lisaks oma kihelkonnale ka põhjapoolne kihelkond (''Loppegunde''). Seda seepärast, et pärast Karedal ristiusu vastuvõtmisega nõustumist, ei sõlmitud ''Loppegunde''-s uut ristimseks mõeldud lepingut.

⚫
Järvamaa läänepoolse kihelkonna paigutab Oad Harjumaale [[Lohu Jaanilinn|Loone]] ülikute võimualasse. Järelduvalt sellest, et osa järvalasi käis [[Taani]] vastu võitlemas ja nende lähim Taani suhtes vaenulikkust üles näidanud keskus oli Loonel.<ref name="c2cYQ" />


[[File:Jäneda linnamägi Kalijärve poolt vaadatuna.jpg|thumb|[[Jäneda linnamägi]] – Järvamaa ainsa teadaoleva muinasaegse linnuse asupaik]]
[[File:Jäneda linnamägi Kalijärve poolt vaadatuna.jpg|thumb|[[Jäneda linnamägi]] – Järvamaa ainsa teadaoleva muinasaegse linnuse asupaik]]
Muinasaja lõpu Järvamaalt on teada suhteliselt vähe [[linnus]]eid. Ainus kindlamalt [[noorem rauaaeg|nooremasse rauaaega]] dateeritud linnus asus maakonna põhjaosas [[Jäneda linnus|Jänedal]]. Rahvatraditsioonis on linnamägedeks peetud veel teisigi kohti, kuid märke linnuste olemasolust neilt leitud ei ole. Samas on neid ka vähe arheoloogiliselt uuritud.<ref name="Latti" /><ref name="5kZKk" />
Muinasaja lõpu Järvamaalt on teada suhteliselt vähe [[linnus]]eid. Ainus kindlamalt [[noorem rauaaeg|nooremasse rauaaega]] dateeritud linnus asus maakonna põhjaosas [[Jäneda linnus|Jänedal]]. Rahvatraditsioonis on linnamägedeks peetud veel teisigi kohti, kuid märke linnuste olemasolust leitud ei ole. Samas on neid ka vähe arheoloogiliselt uuritud.<ref name="Latti" /><ref name="5kZKk" />


=== Võõrvõim Järvamaal ===
Järvamaa alistus [[1218]] [[Riia peapiiskopkond|Riia piiskopile]], langes [[1220]] taanlaste kätte, allus [[1227]] [[Mõõgavendade ordu|Mõõgavendade ordule]] ja läks [[1228]] [[Stensby leping]]u alusel [[Liivi ordu]] kätte. [[1265]] ehitati Järvamaa ja muistse [[Alempois]]i piirialale [[Paide ordulinnus]]. Mõisamajandus arenes aeglaselt, feodaalrent oli suhteliselt väike ja talupoegade arv suurem kui mujal Eestis.
Järvamaa alistus [[1218]] [[Riia peapiiskopkond|Riia piiskopile]], langes [[1220]] taanlaste kätte, allus [[1227]] [[Mõõgavendade ordu|Mõõgavendade ordule]] ja läks [[1228]] [[Stensby leping]]u alusel [[Liivi ordu]] kätte. [[1265]] ehitati Järvamaa ja muistse [[Alempois]]i piirialale [[Paide ordulinnus]]. Mõisamajandus arenes aeglaselt, feodaalrent oli suhteliselt väike ja talupoegade arv suurem kui mujal Eestis.


1561 alistus Järvamaa Rootsile. [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] sai maakond rängalt kannatada. Rootsi valitsemisajal, aastast [[1584]], kui moodustati [[Eestimaa kubermang]], sai Järvamaast selle üks maakond. Maakonnalinn oli Paide. 1805 ja 1858 toimusid seal talurahvarahutused, 1860. aastail levis [[ümberasumisliikumine]]. Talude hulgaline päriseksostmine algas 1880. aastatel, seega varem kui mujal Põhja-Eestis.
1561 alistus Järvamaa Rootsile. [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] sai maakond rängalt kannatada. Rootsi valitsemisajal alates aastast [[1584]], kui moodustati [[Eestimaa kubermang]], sai Järvamaast selle üks maakond, mille maakonnalinn oli Paide. 1805 ja 1858 toimusid seal talurahvarahutused ning 1860. aastail levis [[ümberasumisliikumine]]. Talude hulgaline päriseksostmine algas 1880. aastatel, varem kui mujal Põhja-Eestis.

Pärast [[Veebruarirevolutsioon]]i Venemaal määrati Järva maakonna komissariks [[Aleksander Veiler]].

Samuti valiti [[Järvamaa Maakonnanõukogu]], kuhu kuulusid:


* [[Johannes Kreideberg]]
Pärast [[Veebruarirevolutsioon]]i Venemaal määrati Järva maakonna komissariks [[Aleksander Veiler]]. Valiti ka [[Järvamaa Maakonnanõukogu]], mille liikmeiks said [[Johannes Kreideberg]], [[Alfred Kleitzmann]], [[Elsa Tamberg]], [[Jaan Kuudeviita]], [[Tõnis Käsebier]], [[Johannes Pahlberg]], [[Jüri Söödor]], [[Kustas Kotsar]], [[Mihkel Kask]], [[Jakob Sõnajalg]] ja [[Richard Janson]]<ref name="MSIKW" />.
* [[Alfred Kleitzmann]]
* [[Elsa Tamberg]]
* [[Jaan Kuudeviita]]
* [[Tõnis Käsebier]]
* [[Johannes Pahlberg]]
* [[Jüri Söödor]]
* [[Kustas Kotsar]]
* [[Mihkel Kask]]
* [[Jakob Sõnajalg]]
* [[Richard Janson]]<ref name="MSIKW" />


[[28. veebruar]]il 1918 toimus [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa vägede]] ja [[punakaart]]laste vahel [[Orina lahing]].
[[28. veebruar]]il 1918 toimus [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa vägede]] ja [[punakaart]]laste vahel [[Orina lahing]].

Redaktsioon: 5. mai 2021, kell 14:09

 See artikkel räägib ajaloolisest maakonnast; praegusest maakonnast vaata artiklit Järva maakond
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale

Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanemaid maakondi. See kujunes enne 13. sajandit ja oli üks Kesk-Eesti tähtsamaid.

Maakonnast lääne poole jäävad alad ei kuulunud muistse Järvamaa koosseisu, vaid olid osa Alempoisi muinaskihelkonnast ehk väikemaakonnast.

Tänapäevase Järvamaa pealinn on Paide.

Nimi

Järvamaa nime algupära peetakse sõnas "järv". Nime varased üleskirjutused Henriku Liivimaa kroonikas esinevad kujul Gerwa, Gerwen, Gerwia, kuna alamsaksa ortograafia tingib eesvokaali ees oleva j-i asendamise g-ga ja tähestikus puuduva ä märkimise e-na.[1] Järvamaa nime näilist sobimatust maakonna järvede-vähesusega seletab Enn Tarvel kunagiste teistsuguste loodusolude ja sõna "järv" algkuju erineva tähendusega. Tuhandeid aastaid tagasi oli Järvamaal rohkesti soid, lodusid ja padusid. Tarveli hinnangul on sõna "järv" laenatud liigniiskeid alasid tähistavast balti sõnast jaura (jaura→jarva→järva), samal ajal kui järvi võidi kunagi märkida hoopis sõnaga "vesi". Nime tekkeajaks pakub Tarvel välja venekirveste kultuuri (ja baltlaste) levimise aega Baltikumi, mis oli umbes 3000–4000 aastat tagasi ning seda lingvistilistel ja maastikulistel põhjustel.[2]

Ajalugu

Arheoloogiliste leidude põhjal oli muinasaja lõpu Järvamaa ala lähedane Ranniku-Eesti kultuurialale.[3] Maakonnas oli 13. sajandi alguses palju põlispõlde ja võrdlemisi tihe asustus. Seda näitab Taani hindamisraamatu teade seal olnud 2000 adramaa kohta.[4][5] Järvamaa piirnes kirdes Virumaaga, läänes Harjumaaga, edelas Alempoisiga, lõunas Nurmekunna ja Mõhuga ning kagus Vaigaga.[6]

Järvamaal oli 13. sajandi alguses Taani hindamisraamatu andmetel kolm muinaskihelkonda.

On arvatud, et üks neist kihelkondadest paiknes maakonna lääneosas hilisemate Peetri, Anna ja osalt Paide kirikukihelkonna alal. Täpsemalt Henriku Liivimaa kroonikas korduvalt mainitud külas nimega Carethen ehk Kareda (tõenäoliselt Suur-Kareda), mis oli keskuseks. Kroonikast selgub, et sinna jooksid kokku teed kogu maakonnast ja tegu oli kandva kihelkonnaga kogu maakonna ulatuses.

Teist kihelkonda on arvatud paiknevat maakonna idaosas, hilisemate Järva-Jaani ja Koeru kirikukihelkondade alal.

Kolmandat kihelkonda peetakse asuvat Järvamaa põhjaosas hilisemate Ambla ja Järva-Madise kirikukihelkondade territooriumil.[7][8]

Henriku kroonika kohaselt kutsuti üht Virumaaga külgnevat kihelkonda Loppegunde nimega.[9] Paul Johanseni arvates viitas see nimi Järvamaa idaosas (Järva-Jaani ja Koeru alal) olnud kihelkonnale, tõlgendades nime "Lõpekonnana".[2]

Alternatiivse kihelkondadeks jagunemise on esitanud Enn Tarvel. Lähtudes seisukohast, et kihelkonnad said tavaliselt nime mõne küla järgi, seostab ta Loppegunde muinaskihelkonna Amblas asunud külaga Leppes (tänapäeval Läpi) ja mõisaga Leppede (hiljem Lehtse). Tarvel arvab, et Loppegunde hõlmas Ambla ja Koeru kirikukihelkondade territooriumi. Johanseni tõlgendust Loppegunde="Lõpekonna" nimetab ta seejuures "kvaasietümoloogiliseks nimeseletuseks", millel teaduslikkusele pretendeerivates kirjutistes ei tohiks kohta olla. Ülejäänud kahe muinaskihelkonna tuumikala ühtis Tarveli hinnangul vastavalt hilisemate Peetri ja Koeru kirikukihelkondadega.[2]

Kristjan Oad on oletanud, et Kareda ülikute võimu alla kuulus lisaks oma kihelkonnale ka põhjapoolne kihelkond (Loppegunde). Seda seepärast, et pärast Karedal ristiusu vastuvõtmisega nõustumist, ei sõlmitud Loppegunde-s uut ristimseks mõeldud lepingut.

Järvamaa läänepoolse kihelkonna paigutab Oad Harjumaale Loone ülikute võimualasse. Järelduvalt sellest, et osa järvalasi käis Taani vastu võitlemas ja nende lähim Taani suhtes vaenulikkust üles näidanud keskus oli Loonel.[10]

Jäneda linnamägi – Järvamaa ainsa teadaoleva muinasaegse linnuse asupaik

Muinasaja lõpu Järvamaalt on teada suhteliselt vähe linnuseid. Ainus kindlamalt nooremasse rauaaega dateeritud linnus asus maakonna põhjaosas Jänedal. Rahvatraditsioonis on linnamägedeks peetud veel teisigi kohti, kuid märke linnuste olemasolust leitud ei ole. Samas on neid ka vähe arheoloogiliselt uuritud.[8][11]

Võõrvõim Järvamaal

Järvamaa alistus 1218 Riia piiskopile, langes 1220 taanlaste kätte, allus 1227 Mõõgavendade ordule ja läks 1228 Stensby lepingu alusel Liivi ordu kätte. 1265 ehitati Järvamaa ja muistse Alempoisi piirialale Paide ordulinnus. Mõisamajandus arenes aeglaselt, feodaalrent oli suhteliselt väike ja talupoegade arv suurem kui mujal Eestis.

1561 alistus Järvamaa Rootsile. Liivi sõjas sai maakond rängalt kannatada. Rootsi valitsemisajal alates aastast 1584, kui moodustati Eestimaa kubermang, sai Järvamaast selle üks maakond, mille maakonnalinn oli Paide. 1805 ja 1858 toimusid seal talurahvarahutused ning 1860. aastail levis ümberasumisliikumine. Talude hulgaline päriseksostmine algas 1880. aastatel, varem kui mujal Põhja-Eestis.

Pärast Veebruarirevolutsiooni Venemaal määrati Järva maakonna komissariks Aleksander Veiler.

Samuti valiti Järvamaa Maakonnanõukogu, kuhu kuulusid:

28. veebruaril 1918 toimus Saksa vägede ja punakaartlaste vahel Orina lahing.

Järvamaa kihelkonnad 20. sajandi algul

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Paul Alvre. Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas, III : Kohanimed. Keel ja Kirjandus, 1985, nr 2, lk 100
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Enn Tarvel. Järvamaa alguloost. Keel ja Kirjandus, 1979, 1, lk 31–35
  3. ↑ Andres Tvauri. Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis, Estonian Archaeology 4, Tartu 2012. Lk 251
  4. ↑ Evald Tõnisson. Keskmine rauaaeg. Noorem rauaaeg. Teoses Eesti esiajalugu, kaasautorid Lembit Jaanits, Silvia Laul, Vello Lõugas. Eesti Raamat, 1982. Lk 401
  5. ↑ Järva maakond, Eesti entsüklopeedia 12, 2003; muudetud 2011
  6. ↑ Andres Adamson. Maakonnad ja kihelkonnad muinasaja lõpu Eestis, lk 9–10 kogumikus Eesti aastal 1200, toim Marika Mägi. 2003. Kaart
  7. ↑ Tõnisson, lk 403–404
  8. ↑ 8,0 8,1 Priit Lätti. Asustuspildist muinasaegsel Järvamaal – asustuskeskused ja linnused. Mäetagused. 2005, 28
  9. ↑ Henriku Liivimaa kroonika. Tõlkinud Richard Kleis, toimetanud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat, 1982. Peatükk XXIV 5, kommentaar 24, lk 216–217
  10. ↑ Kristjan Oad, Eestlaste lepingud üksteisega enne 13. sajandit, Juridica 2012, IV, lk 151–158.
  11. ↑ Tõnisson, lk 314–315, 404
  12. ↑ Teel iseseisvusele

Kirjandus

  • Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 86–95. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
  • Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk lk. 24. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
  • Järvamaa valdade tulud-kulud 678.148 krooni. Järva Teataja, nr 68, lk 10.

Välislingid

Harjumaa · Järvamaa · Läänemaa · Petserimaa · Pärnumaa · Saaremaa · Tartumaa · Valgamaa · Viljandimaa · Virumaa · Võrumaa

Eesti ala maakonnad muinasaja lõpul

Adsele • Alempois • Harjumaa • Jogentagana • Järvamaa • Läänemaa • Metsepole • Mõhu • Nurmekund • Revala • Saaremaa • Sakala • Soopoolitse • Ugandi • Vaiga • Valgatabalve • Virumaa

Ambla kihelkond – Anna kihelkond – Järva-Madise kihelkond – Järva-Jaani kihelkond – Koeru kihelkond – Paide kihelkond – Peetri kihelkond – Türi kihelkond

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Järvamaa&oldid=5892059"