Evald Tõnisson

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib arheoloogist; õpetaja kohta vaata artiklit Evald Tõnisson (õpetaja)

Evald Tõnisson (24. aprill 1928 Mäo vald, Paide kihelkond, Järvamaa1. mai 2001 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja arheoloog.

Lõpetas 1946. aastal Paides keskkooli, astus 1946 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo osakonda. Vangistati viimasel kursusel 1951, sest oli kuulunud Paide õpilasorganisatsiooni Uus Eesti. Oli 1951–1955 Põhja-Komis vangilaagris.

Eestisse naasnult lõpetas 1956. aastal TRÜ ajaloo osakonna. 1969 ajalookandidaat (TRÜ, väitekiri "Liivlaste muistised Vidzemes (X kuni XIII sajandi algus)"; 1988 ajaloodoktor (kinnitatud 1989, ), väitekiri "Городища Эстонии".

Oli 1955–1957 Ajaloo Instituudi arheoloogiasektori vanemlaborant, 1957–1970 nooremteadur, 1970–1990 vanemteadur ning 1990–1992 arheoloogiasektori juhataja kohusetäitja.

Ühtlasi oli ta aastatel 1989–1992 TÜ eesti ajaloo kateedri professor, 1992–1993 arheoloogia õppetooli juhataja ja professor, 1993. aastast emeriitprofessor.

Uurimisvaldkond[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti ja naabermaade rauaaeg, eriti muistsed linnused.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1963 "Läbi aastatuhandete". Kaasautor Jüri Selirand. Tallinn 1963; 2. trükk 1974
  • 1965 "Lõhavere linnamägi". Tallinn 1965
  • 1966 "Linnamäed ja maalinnad". Tallinn 1966
  • 1966 "Liivi kääbaskalmistud Krimuldas". // ETA Toimetised. Ühiskonnateadused. 1/ 1966;
  • 1970 "Arheoloogia areng". Kaasautor Lembit Jaanits. // Leninlik etapp Eesti ajalooteaduses. Tallinn 1970
  • 1973 "Das jungeiszeitliche Gräberfeld Tammiku in Ostestland". // Suomen muinaismuistoyhdistyksen aikakauskirja (1973) 75
  • 1974 "Die Gauja-Liven und ihre Materielle Kultur 11. Jahrhundert - Anfang 13. Jahrhunderts. Ein Beitrag zur ostbaltischen Frühgeschichte". Akademie der Wissenschaften der Estnischen SSR, Institut für Geschichtsforschung. Eesti Raamat. Tallinn 1974
  • 1982 "Eesti esiajaloo" üks autoreid
  • 1990 "Kuidas meist said läänemeresoomlased". // Akadeemia 11/ 1990
  • 1993–1999 "Eesti arhitektuur 1–4" üks autoreid. Üldtoimetaja Villem Raam. Valgus. Tallinn 1993–1999
  • 2008 "Eesti muinaslinnad". Tartu 2008

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema tütred on kirjanik Kärt Hellerma ja astrofüüsik Mirt Gramann.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • EE 14. Lk 558

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.