Mine sisu juurde

Järva-Jaani kihelkond

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Järva-Jaani kirikukihelkond)
Järva-Jaani kirik

Järva-Jaani kihelkond (lühend JJn; saksa keeles Kirchspiel St. Johannis) oli kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.

Eestimaa kubermangu Järva kreis. Liivimaa atlas (1798)

Kuni 17. sajandi alguseni oli selle nimi Keika kihelkond küla järgi, kus kirik asus.[1]

Piirkonna ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkond asutati 13. sajandi esimesel poolel varasema Loppegunde muinaskihelkonna põhjal.[2]

Kihelkond oli tihedasti asustatud. Liivimaa kroonikas on mainitud (seoses eestlaste ristimisega 1220) Kettise ja Jalgsema küla. Esimese kiriku ehitasid Kettise külla (arvatavasti 1221–1223) taanlased. Esimene teade kirikukihelkonna (Keytingen, hiljem Sankt Johannis) kohta pärineb aastast 1253. Pastor Christian Kelch asutas arvatavasti 1685. aastal talurahvakooli (Põhja-Eesti esimesi). 19. sajandil oli kihelkonnas mitmel korral talurahvarahutusi. Talud osteti Järva-Jaanis päriseks mõnevõrra varem kui enamikus Põhja-Eesti kihelkondades.[3]

Järva-Jaani kihelkonna mõisad

[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonnas paiknes 16 mõisat – 1 kirikumõis, 11 rüütlimõisast peamõisat koos 3 kõrvalmõisaga ning 1 poolmõis ja 4 karjamõisat.[2]

Järva-Jaani kihelkonna vallad

[muuda | muuda lähteteksti]

Järva-Jaani kihelkonna kalmistud

[muuda | muuda lähteteksti]

Järva-Jaani kihelkonna pärand

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Rahva Muuseumis on Järva-Jaani kihelkonnast esemekogus 387 eset, fotokogus ligi 300 fotot, etnograafiliste jooniste kogus 34 joonist, topograafilises arhiivis 9 välitööpäevikut, etnograafilises arhiivis 6 etnograafilist kirjeldust. Esimene ese Järva-Jaani kihelkonnast kingiti muuseumile 1910. aastal, selleks oli latern Einmanni vallast.[5]

Kihelkonna alad tänapäeval

[muuda | muuda lähteteksti]

Järva-Jaani kihelkonna alad jagunevad tänapäeval Järva ja Lääne-Viru maakonna vahel. Kihelkonna ala põhiosa moodustab Järva valla keskosa. Läänepoolsed kihelkonna alad ulatuvad Paide linna Roosna-Alliku piirkonnas. Kihelkonna idapoolne osa kuulub Tapa valda tänapäeva Lääne-Virumaal.[2]

30. maist 24. juunini 2010 toimusid I Järva-Jaani kihelkonnapäevad.[6]

  1. Enn Tarvel. Valge kotka tiiva all. Tallinn 2024. Lk 261.
  2. 2,0 2,1 2,2 Järva-Jaani kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 3. märts 2012)
  3. Järva-Jaani vald eestigiid.ee (vaadatud 3. märts 2012)
  4. Järva-Jaani kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv
  5. Järva-Jaani kihelkond Eesti Rahva Muuseum (vaadatud 3. märts 2012)
  6. I Järva-Jaani kihelkonnapäevad 30.mai – 24.juuni 2010 Järvamaa infoportaal (vaadatud 3. märts 2012)
  • Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 505–508.
  • Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 89.
  • Linda Vilmre. Ajaloolist traditsiooni Järva-Jaani kihelkonnast 1930. a. Eesti Kirjandusmuuseum. 2007.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]