Mine sisu juurde

Vello Lõugas

Allikas: Vikipeedia

Vello Lõugas (6. aprill 1937 Suure-Jaani21. mai 1998) oli eesti arheoloog.

Ta lõpetas 1961. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arheoloogia erialal. 1970. aastal kaitses ta kandidaadiväitekirja teemal "Eesti varane metalliaeg", kus tõestas, et põlluharimine sai eestlaste peamiseks elatusalaks juba I aastatuhande keskel eKr.

Seejärel töötas ta Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi arheoloogia sektoris.

Tema peamiseks uurimisteemaks kujuneski Eesti pronksiaeg. Lisaks sellele huvitas teda väga Saaremaa minevik, mida ta uuris pronksiajast kuni kaasajani välja, tema erilise tähelepanu all oli aga Kaali meteoriidikraater. Lõugase juhtimisel kaevati ja konserveeriti ka Rebala muinaspõllud ja kivikalmed.

1980. aastal oli ta üks 40 kirjale allakirjutanutest. 19891990 juhtis ta Konstantin Pätsi maiseid säilmeid otsivat ekspeditsiooni, mis Pätsi põrmu ka Eestisse toimetas.

Ta oli Eesti Kongressi liige aastail 19901992.

1995. aastal korraldas Lõugas uue ekspeditsiooni Johan Laidoneri säilmete leidmiseks. Samal aastal asutas ta ka arheoloogiaajakirja Austrvegr – Idatee (Viikingiaegne Idatee (Austrvegr) oli Skandinaaviat tänapäeva Venemaa suuri jõgesid pidi Bütsantsi ja Kesk-Aasiaga ühendanud veetee).

Tema abikaasa on olnud Anne Untera, nende poeg on tehnikaajakirjanik Hans Lõugas.

Ta oli abielus ka arheoloog Marika Mäega.

    Välislingid

    [muuda | muuda lähteteksti]