Paide kihelkond
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
 | See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2013) |
Paide kihelkond (lühend Pai; saksa keeles Kirchspiel Weißenstein in Jerwen) oli kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Piirkonna ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Paide kihelkond rajati 1636. aastal mõnedest Peetri ja Türi kihelkonna aladest.
Kihelkonnas paiknes ka maakonnakeskus Paide.
Paide kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]
- Lasputre mõis (Flaschenfutter) – Mäo mõisa karjamõis
- Luua mõis (Bärenshof) – Mäo mõisa karjamõis
- Mäo mõis (Mexhof) – rüütlimõis
- Mündi mõis (Müntenhof) – rüütlimõis – kuulus hiljem Türi kihelkonda
- Paide kirikumõis (Weissenstein) – kirikumõis
- Prääma mõis (Bremerfeld) – rüütlimõis
- Tülba mõis (Tülp) – rüütlimõis – Mündi mõisa kõrvalmõis
- Viraksaare mõis (Wiraksare) – Prääma mõisa karjamõis[1]
Paide kihelkonna mõisavallad[muuda | muuda lähteteksti]
Paide kihelkonnas 19. sajandi algul moodustatud mõisavallad:
- Mäo mõisavald (Gemeinde Mexhof) – vallas said 125 peret perenime
- Mündi mõisavald (Gemeinde Müntenhof) – vallas said 41 peret perenime
- Paide kirikuvald (Gemeinde Weissenstein) – vallas said 11 peret perenime
Paide kihelkonna vallad[muuda | muuda lähteteksti]
Paide kihelkonna vallad alates 1866. aastast:[2]
- Mäo, Prääma ja Paide vald, Paide kirikuvald (Mexhof mit Bremerfeldt und Pastorat Weissenstein) – muudeti 1892: eraldati Prääma mõis ja liideti Türi kihelkonna Väätsa vallaga, samal ajal eraldati Paide kirikumõis ja liideti Türi kihelkonna Kirna vallaga
- 1892 moodustatud
- Mäo vald – 1892 liideti Türi kihelkonna Mündi vald, 1906 liideti vallaga Peetri kihelkonna Sargvere vald
Kihelkonna alad tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]
Tänapäevase haldusjaotuse järgi asusid kihelkonna maad Paide linna territooriumil.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. lk lk. 93.
- ↑ Paide kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. lk 517–519.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. lk lk. 93.
- Hilda Kõrge. Ajalooline traditsioon Paide ja Anna kihelkondadest 1930. a. Eesti Kirjandusmuuseum. 2008.