Vikipeedia:Üldine arutelu

Sellele leheküljele võite kirjutada arvamusi, kommentaare, ettepanekuid ja küsimusi, mis ei sobi ühegi konkreetse artikli aruteluleheküljele. Üle 60 päeva vanused jutulõimed arhiveeritakse.
Arhiiv | Arhiivi sisukord		Alusta uut teemat

Please use the embassy for cross-language and cross-project announcements.

Kummituskasutajad

Artiklite kvaliteedinõuete seas on järgmine nõue, et vastuhääli ei tohi olla. Samas on meil mitmeid vikipediste, kes on aktiivse tegutsemise lõpetanud. Kui nüüd mõne sellise artikli puhul on takistuseks taolise aktiivse tegevuse lõpetanud kummituskasutaja hääl, siis kuidas peaksime käituma? - Melilac (arutelu) 10. märts 2018, kell 15:37 (EET)

No midagi säärast, et näiteks neli täiendavalt antud poolthäält nullistaks kummituskasutaja vastuhääle. --Hirvelaid (arutelu) 10. märts 2018, kell 16:27 (EET)

Formaalse reegli saab kehtestada ainult siis, kui sama formaalselt määratakse selle kasutusala. Kes on sel juhul "kummituskasutaja" või "mitteaktiivne vikipedist"? Kas jutt on kelleltki hääle ära võtmisest, kes tahab hääletada, või aastate eest antud vastuhäälest? Viimase vastu aitab, kui teha uus hääletus. Esimesel juhul kerkib küsimus, kui passiivne peab keegi olema, et teda tohiks vaikima sundida. (Kas arutelulehed lähevad arvesse? Kategoriseerimine? 1-5 muudatust viimase kuu jooksul? 42 muudatust kuus kuud tagasi?) Ei saa nii, et neli poolthäält topivad padja suhu igaühele, kelle "kummituseks" tembeldamises need neli omakeskis kokkuleppele saavad. Reegel peab olema selge. --82.131.43.214 10. märts 2018, kell 17:04 (EET)

Olen anonüümikuga täiesti nõus. Kõigepealt tuleks püüda mõista, miks see vastuhääl on antud, ja katsuda need põhjused kõrvaldada. Seejärel saab hääletuse tunnistada ebaõnnestunuks ja korraldada uue hääletuse. Taivo 10. märts 2018, kell 18:01 (EET)

Jah, see on õigem lähenemine.--Hirvelaid (arutelu) 10. märts 2018, kell 18:19 (EET)

Jah, ent siin on taas küsimus ajaperioodist. - Melilac (arutelu) 10. märts 2018, kell 21:30 (EET)

On olemas kasutajaid, kes on aktiivsed muudes kohtades kui vaid Eesti Vikipeedia. Praegu paistab ettepanek rohkem olevat stiilis "kes siin kaua hääletanud/toimetanud ei ole, ei peaks hääletusõigust justkui omama." Siis on olemas veel käpiknukk-kasutajad, keda mõni pahatahtlik kasutaja kasutab ainult häälteenamuse saamiseks. -Mardus /arutelu 4. aprill 2018, kell 09:01 (EEST)

Viimaste puhul saavad administraatorid lugeda häält mittekehtivaks. Ja ettepanek ei ole stiilis, et kes kaua toimetanud ei ole, ei peaks hääletusõigust omama. Pigem on uue hääletuse korraldamine lahenduseks olukorrale, kus vastuhääl on antud teistsugusele artiklile...- Melilac (arutelu) 4. mai 2018, kell 10:01 (EEST)

Statistikas loetakse mitteaktiivseks neid, kes pole tegutsenud kolm kuud, kuigi endisi aktiviste, kes piirduvad korra kuus jälgimisloendi ülevaatamisega ja seal tehtud muudatuste paremale kujule viimisega ei saa ilmselt ka selles mõttes aktiivseks lugeda, et neilt artiklite kvaliteedinõuete koha pealt intensiivset diskussiooni ootaks. Seetõttu ongi Taivo lähenemine optimaalseim. - Melilac (arutelu) 6. juuli 2018, kell 10:26 (EEST)

Ei toeta. Kui kasutaja on olnud keskmisest vähem aktiivne eestikeelses Vikipeedias, aga rohkem aktiivne teistes Wikimedia projektides, siis madalale aktiivsusele apelleerimist pean ma siinjuhul ebasobivaks. Äsjaregistreeritud või IP-kasutajate häälte mittearvestamine tundub õigem, sest siis on võimalik vältida pahatahtlikku häältekaalu lükkamist ebaloogilisele või kahjulikule otsusele. -Mardus /arutelu 12. juuli 2018, kell 16:56 (EEST)

Küsimus ei ole vast mitte madalas aktiivsuses siin ja selles vikipeedias, vaid aktiivsuse puudumises ülüldse. Miks ei peaks uus kasutaja aru saama, et artiklis on vead ja see ei vasta hea või a-klassi artikli kvaliteedinõuetele? Ei saa aru. - Riti (arutelu) 28. juuli 2018, kell 08:20 (EEST)

Arutelulehekülgede massiline kustutamine

Ma leian, et arutelulehekülgede kustutamine, mille ainus sisu oli "Siia ei viita midagi," on väär. Mis on sellise tegevuse mõte, statistika jaoks enese tehtud muudatuste arvu kiire suurendamine? Ajaloo huvides tuleks arutelulehekülgede sisu säilitada. Iifar (ja teised), kustutamise asemel võiksid Sa lihtsalt lisada taandrealt midagi stiilis, et "nüüd on lingid siia olemas." --Vihelik (arutelu) 12. aprill 2018, kell 09:27 (EEST)

Kommentaar: "Siia ei viita midagi" on praeguseks paljude artiklite aruteludes väärinfo, mida mina pean mõistlikuks eemaldada. --Ivar (arutelu) 12. aprill 2018, kell 09:41 (EEST)

Toetan antud küsimuses Ivarit. Aruteluleht ei pea sisaldama kõikvõimalikku ajaloolist pahna, vaid ainult sellist infot, mis (1) osutab hetkel olemasolevatele puudustele või vaieldavatele aspektidele, või (2) korrigeeritud puudustele või lahendatud vaidlusküsimustele, millel on olnud artikli tänase sisu ja vormi kujunemise seisukohalt mingi tähtsus. Kasutajat eksitavad, ammu aktuaalsuse kaotanud märkused, eriti veel tehnilist laadi märkused nagu "siia ei viita midagi", on väga mõistlik eemaldada. -- Toomas (arutelu) 12. aprill 2018, kell 10:42 (EEST)

Olen samuti Ivari ja Toomasega nõus. Võrdleksin seda olukorraga kui artikli päises on toimetamismärkus - kui vajalik toimetamine on tehtud, siis see märkus eemaldatakse, mitte ei säilitata ajaloo huvides, et varem vajas see artikkel toimetamist. Kui sarnane tehnilist laadi toimetamismärkus on arutelulehel, näiteks, et "link ei tööta" või "siia ei tule viiteid", siis kui need konkreetsed probleemid on lahendatud, tuleks ka vastav toimetamismärkus eemaldada. Vastasel korral see lihtsalt asjatult koormaks arutelulehte. Taandrealt kommentaari lisamine, et "see link on nüüd parandatud" suurendab samuti redigeerimiste statistikat, nii et see argument on arusaamatu. --VillaK (arutelu) 12. aprill 2018, kell 11:00 (EEST)

Mõnes mõttes on hea kui lehekülg on tühi uue arutelu jaoks, sest seda näeb kohe. Samas on võimalik vastata malliga {{korras}}, tulemus J Korras ja siis on ajalugu säilinud. Malli saaks lisada ka siis mitteadministraatorid või hoopis botiga. --Tiia (arutelu) 12. aprill 2018, kell 15:57 (EEST)

Olgu siis, kui enamus nii arvab. --Vihelik (arutelu) 13. aprill 2018, kell 03:48 (EEST)

Just nimelt peaks kustutama, sest kui link ei tööta, see parandatakse ära ja lisatakse korrasoleku mall ja SIIS teib probleeme uue lingiga, on see mall väga eksitav. - Melilac (arutelu) 13. aprill 2018, kell 13:00 (EEST)

Melilac, probleem pole üldse lingis vaid selles, et sellele artiklile ei viita midagi. Kunagi oli see tavaline reageering, et artikkel haakida teiste artiklitega. Näiteks lisada mujale alajaotusse Vaata ka või loendisse. Mingit lingiprobleemi siin pole. Lihtsalt lause Siia ei viita midagi. --Tiia (arutelu) 13. aprill 2018, kell 17:05 (EEST)

Ma saan sellest aru, aga mina mainisin muidugi seda, et oli mingi usin bot, kes kontrollis, kas artiklis olevad lingid töötavad, ja lisas siis selle ilusasti artikli arutelulehele, kui miski ei klappinud. Ja nentisin, et kui selle ühendamata artikliga äärmiselt tõenäoliselt ongi asjad pärast korrastamist korras, siis selle boti märkuste puhul võivad asjad olla peagi jälle teisiti... - Melilac (arutelu) 15. aprill 2018, kell 18:39 (EEST)

Küsimus on siiski laiem. "Siia ei viita midagi" on vaid üks näide tehnilist laadi toimetamismärkusest, mille pärast lahendamist võib eemaldada. Teisi näiteid on veel. Ma muidugi oletan, et varsti ilmuvad välja saatana advokaadid, kes hakkavad pärast "Siia ei viita midagi" märkuse kustutamist kirjutama kommentaare "Siia tuleb vähe viiteid", muutes selliste märkuste kustutamise keerulisemaks, sest alati saab vaielda, millisest arvust lõpeb "vähe" ja algab "palju".--VillaK (arutelu) 13. aprill 2018, kell 19:45 (EEST)

...mille pärast lahendamist võib eemaldada Kuidas mitteadministraator seda teha saab? Sellele saabki reageerida malliga, et probleem on lahendatud. Minul pole kustutamise vastu midagi aga ka see on administraatori pärusmaa. --Tiia (arutelu) 13. aprill 2018, kell 19:57 (EEST)

Kuidas saab mitteadministraator artikli nimeruumist pärast artikli teksti toimetamist eemaldada toimetamismärkuse malli? Vastus: kustutab selle lihtsalt ära. Mul on pisut raske mõista, miks peaks artikli arutelulehel olevad tehnilised toimetamismärkused olema kuidagi tugevamini kaitstud kui artikli nimeruumis olevad tehnilised toimetamismärkused. See saaks olla sisuliselt õigustatud ainult siis, kui arutelulehel olevatel toimetamismärkustel on kuidagi kõrgem staatus või suurem tähtsus kui nimeruumis olevatel toimetamismärkustel – viimaste kohta kehtib teatavasti Viki üldine põhimõte: tee julgelt parandusi! Reaalsuses on need arutelulehe tehnilised toimetamismärkused nagu "Siia ei viita midagi" või "Link ei tööta" just vastupidi madalama prioriteetsusega kui nimeruumis olevad toimetamismärkused. Mispärast peaksid nad siis kuidagi olema tugevamalt "kaitstud"?--VillaK (arutelu) 13. aprill 2018, kell 20:25 (EEST)

Me räägime üksteisest mööda. Arutelu lehel pole ju (toimetamise)malli, mida eemaldada. Lihtsalt sisu kustutamine ei lahenda probleemi, sest siis jääks tühi lehekülg ja seega mitteadministraator seda tegema ei hakka. Kõige lihtsam on arutelu leht kustutada aga see on ju administraaori võimalus. Minu pärast võib neid arutelulehti kustutada. Mina sellepärast ei põe aga nagu eelnevalt kirjutati, siis arutelulehti peab säilitama. Antud juhul pole arutelu toimunud ja see on ainult toimetamise märkus. --Tiia (arutelu) 13. aprill 2018, kell 20:51 (EEST)

Ma osundan asja sisulisele poolele. Asja vormiline (vormistuslik-tehniline) külg mulle suuremat huvi ei paku. --VillaK (arutelu) 13. aprill 2018, kell 21:05 (EEST)

Ei osunda sa midagi. "osundama <27> tsiteerima. Osundab seaduse teksti. Osundatud teos" Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013 --42.42.128.1 (arutelu) 15. aprill 2018, kell 03:37 (EEST)

Aitäh keelekorraldajale. --VillaK (arutelu) 15. aprill 2018, kell 09:28 (EEST)

• Arutelulehekülgedele ei peagi miski viitama; seega argument, et aruteluleheküljele "ei viita miski" — misjärel õigustaks see arutelulehekülje kustutamist — on juba algusest peale väär. Eriti veel, kui aruteluleheküljele vastav artikkel juba eksisteerib. Kui arutelulehekülg liiga pikk ei ole, siis ei peagi midagi kustutama ja isegi mitte arhiivi panema, sest sellisel juhul oleks nii praegu kui ka tulevikus võimalik toimetajatel saada ülevade varem tekkinud probleemidest, et siis lahenduskäiguni kiiremini jõuda.

Erandiks võiks olla mingi suvaline vandalism, kuid sellisel juhul tuleb olla tähelepanelik ja vaadata arutelulehekülje toimetamisajaloost, kas varem on arutelusse midagi kasulikku lisatud või mitte. Sest võib olla näiteks juhtumeid, kus vandaal on kõik ära kustutanud ja siis õige varsti kustutab keegi administraator selle ettekäändel, et 'arutelus [justkui] polegi midagi.' -Mardus /arutelu 16. aprill 2018, kell 20:12 (EEST)

Siin on nüüd kas möödarääkimine või vindiga huumor. Jutuks olnud märkust "Siia ei viita midagi" on arutelulehtedele lisanud eeskätt mõned administraatorid, kes on olnud seisukohal, et üksikartikleid aitab paremini leida kui neile on siselingid teistest artiklitest. Kas see on empiiriliselt tõendatud või pelgalt uskumus, on mulle teadmata. Aga sellist märkust on lisatud juhul kui vasakul menüüribal "Lingid siia" klikkides tuleb vastuseks "Lehele ... ei viita ükski lehekülg." Mardusel on ehk omapärane must huumor, ent mõistagi pole jutuks linkide puudumine arutelulehele. --VillaK (arutelu) 16. aprill 2018, kell 21:09 (EEST)

Ha ha.

Siiski on nüüd asjast selgem ettekujutus. See "Siia ei viita midagi" märge tuleb panna mitte arutelulehekülgedele, vaid artiklitesse endisse. Ning kui see on juba aruteluleheküljel, siis võib jätta nii nagu on, või tõsta ümber artiklite sisse (päisesse või jalusesse). Ei tea, kas arutelulehekülgi peaks seepärast kustutama, kui sisu on ainult "siia ei viita midagi," nii et isiklikult jätan selle lahtiseks. Üks variant tegelikult olekski tõsta "Siia ei viita midagi" artiklisse endasse, jätta arutelulehekülg päris tühjaks või alles siis täiesti kustutada. -Mardus /arutelu 16. aprill 2018, kell 21:41 (EEST)

Mardus, kuidas me saime seda artikli lehele kirjutada kui vastav mall puudub? Selline märkus lisati 10 või isegi rohkem aastaid tagasi ja mina järgisin ka vahel seda, sest tööriist Lingid siia oli tavapärane kontroll. --Tiia (arutelu) 16. aprill 2018, kell 21:51 (EEST)

Ma nagu lähtusin sellest, et mall on ammu olemas, ning et see oli topitud artikli asemel aruteluleheküljele. -Mardus /arutelu 16. aprill 2018, kell 21:59 (EEST)

Minu arust on need märkused ("siia ei viita midagi") totaalselt mõttetud. Muuhulgas on ka selline erilehekülg ja üldse oleks mõistlik vastavate artiklitega tegutseda seeläbi, et lasta botidel vastavaid temaatiliselt grupeeritud nimekirjasid koostada ja siis ka kohe asja parandmisega tegelda. Mitte aga jätta märkusi, mille põhjal mitte keegi mitte kunagi mitte midagi tegema ei hakka. Seda tüüpi märkuste likvideerimist mina küll pahaks ei paneks. Ivo (arutelu) 16. aprill 2018, kell 22:50 (EEST)

Märkuseks Marduse jutu juurde: veidi varasem arutelu navigatsioonimallide teemal tutvustab seda probleemi, et mõningad mallid just nimelt viitavad arutelulehtedele, isegi kui neid pole olemas. - Melilac (arutelu) 18. aprill 2018, kell 10:28 (EEST)

Kas viitavad selliste pisikeste linkidega, et "vaata / toimeta / arutelu" (v • t • a) vms? -Mardus /arutelu 2. mai 2018, kell 15:26 (EEST)

Jah, just nimelt seliste pisikeste linkidega. - Melilac (arutelu) 1. juuli 2018, kell 17:20 (EEST)

Selleks ei pea arutelulehekülgi kustutama. Kui arutelulehekülg on kustutatud ja ees seisab mingi punane kast tekstiga, et lehekülg on kustutatud, siis see pole uutele kasutajatele väga julgustav selleks, et näiteks konkreetse malli või muu lehekülje kohta uus arutelu luua. Vana teksti võib aruteluarhiivi panna, kui see ei ole artiklile enam relevantne. Kui on mingi umbluu, võib selle ka niisama kustutada, ilma, et arutelulehekülge ennast kustutataks. See, et aruteluleheküljel "sisu puudub", või et sellele ei viita miski, ei ole veel mingi õigustus arutelulehekülje kustutamiseks. Aruteluleheküljele ei peagi miski viitama, sest tegemist ei ole artikliga. -Mardus /arutelu 12. juuli 2018, kell 17:02 (EEST)

Muuseumifotode kasutamine Vikipeedias

Palun selgitada, kas Vikipeediasse võib laadida TLÜ Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi (http://arhmus.tlu.ee/cgi-bin/epam?) digikogu fotosid jm materjale? Muuseumi arhivaar-koguhoidja Villem Normak vastas e-kirjas, et fotosid tohib Vikipeedias kasutada, kui on viidatud muuseumi fondile. Muuseumi direktor Veronika Varik selgitas e-kirjas, et fotode litsentiks on https://creativecommons.org/licenses/by/3.0/deed.et Ometigi on keegi esitanud mitu selle muuseumi fotot Vikipeediast kustutamiseks, vt nt https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:EPAM_0F_0056288-00001_105429.JPG --Merryapples (arutelu) 29. aprill 2018, kell 17:07 (EEST)

See luba tuleb esitada OTRSi. Mõtetelugemist ja selgeltnägemist ei saa kelleltki eeldada.--82.131.110.245 29. aprill 2018, kell 17:22 (EEST)

PS! On vähetõenäoline, et muuseum omab kõigi üleslaetud fotode autoriõigusi, seega ei saa nad ka mingeid lube paremale ja vasakule jagada.--82.131.110.245 29. aprill 2018, kell 17:25 (EEST)

Kas ei piisa sellest, et muuseum kinnitab, et nendel fotodel on CC BY 3.0 litsents. Ilmselgelt ei ole muuseum kõigi nende fotode tegemisel kaamera päästikule vajutanud. (Kui kasutada numbriga kirjutaja sarkastilist tooni ...) --VillaK (arutelu) 4. mai 2018, kell 07:52 (EEST)

Soovitan samuti luba edastata OTRS-i süsteemi. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 3. mai 2018, kell 20:37 (EEST)

Esmalt tasuks küsida, kas muuseum on kindel ja nõus kirjalikult kinnitama, et fotode autoriõigus kuulub neile. Ma üldjuhul kahtlen väga sügavalt selliste väidete tõesuses. Eesti muuseumidel ei ole kombeks osta või võtta lepingu alusel üle muuseumi füüsiliselt antud teoste autoriõigusi (mõni muuseum püüab minu teada seda praktikat vähehaaval muuta). See-eest aga ON neil kombeks pruukida kõiki nende fondides olevaid teoseid uljalt, autoriõigusele vähimatki tähelepanu pööramata ja halvemal juhul käekesega ebakompetentselt lehvitades: "Jaa-jaa, meie oleme muuseum, meil on õigus kõigeks, mis pähe tuleb." (See väide on faktiliselt vale, isegi muuseumide õigused oma kogude avalikuks levitamiseks on seadusega piiratud, lolluse ja laiskuse tõttu neid piiranguid lihtsalt ignoreeritakse.) Nii et ma ei usuks ega soovitaks uskuda isegi nende kirjalikku kinnitust, küll aga võib nende kirjalik kinnitus, mis on edastatud OTRSi, aidata kaasa sellele, et fotode üleslaadimisega ja avalikkusele suunamisega seotud Vikipeedia kasutajad ei peaks jama selgudes kohtulikult vastutama - vähemalt mitte täiel määral - ning saaksid kaitsetaktikas toetuda heausklikkusele (mida kohus võib, kuid ei pruugi arvesse võtta). (Hmh, ma tõesti peaks ka muuseumite ja autoriõiguse suhetest kunagi Sirpi pikemalt kirjutama. Oleks vähemalt, millele viidata.) --Oop (arutelu) 6. mai 2018, kell 18:47 (EEST)

Siin lõigus sisuliselt kutsutakse meelevaldselt üles seadusevastasele tegevusele. Autoriõiguse seaduse § 62.1: Autoriõigusega kaasnevate õiguste presumptsioon, lõige 2 "Isiku, kes on autoriõigusega kaasnevate õiguste objektile märgitud õiguste omajana, õigusi nimetatud objektile eeldatakse, kuni pole tõendatud vastupidist. Tõendamiskohustus lasub õiguste omaja isiku vaidlustajal." EPAM ei ole väitnud, et neil on õigus "kõigeks, mis pähe tuleb". Selline järeldus on täiesti meelevaldne. Muuseum on väitnud, et neid fotosid võib kasutada CC BY 3.0 tingimustel. See tähendab vaba kasutust ja jagamist koos viitega allikale ja autorile. Kui fotodel on selline märge – ja selline märge neil tõepoolest on – siis vastavalt seadusele tuleb eeldada, et antud isikul ehk muuseumil need õigused on, kuni pole tõendatud vastupidist. Paraku aga esitab Oop siin just risti vastukäiva üleskutse – seab autoriõigusega kaasnevate õiguste presumptsiooni kahtluse alla, soovib täiendavat tõestust, tõendeid ja kinnitusi. See on aga vastuolus seaduse sättega. Seadus ütleb nii, et kui Oop vaidlustab muuseumi kui CC BY 3.0 õiguste omajana, siis peab tema tõendama, kellele need õigused siis tegelikult kuuluvad. Selliseks vaidlustamiseks tuleks esitada hagi kohtusse. Vikipeedia foorum ega ajaleht Sirp siin paraku aidata ei saa.--VillaK (arutelu) 7. mai 2018, kell 08:38 (EEST)

Probleem lühidalt, puust ja punaselt: kui minu vanaonust jäi maha foto, siis see paberitükk võib kuuluda mulle ja, kui ma selle kinkelepinguga muuseumi annan, muuseumile, aga paberi omandiõigus ei ütle midagi foto autoriõiguste kohta. Foto võib olla teinud vanaonu noorem töökaaslane, kes on vägagi elus, mäletab foto tegemist ja on pealegi tuntud fotograaf. Tuntud või mitte, tema õigused on igatahes kaitstud ja ei mul ega muuseumil pole õigust teha nägu, nagu oleks me autoriõiguse maast leidnud. Vahet pole, kas autori nimi on fotol küljes. Õigused on kaitstud ja ei kuulu füüsilise eseme omanikule, nii nagu mulle ei kuulu ka selle Kivirähu raamatu õigused, mille ma eile poest ostsin - mis sest, et füüsiline raamat on minu oma. --Oop (arutelu) 6. mai 2018, kell 18:51 (EEST)

Minu isaisaisa³ jne oli vaarao, tema õuekunstnik kujutas oma vanema matusepüramiidi papüürusel, järgmine³ esiesivanem tegi sellestsamast (püramiidi kujutisest) maali, tema n³ lapselapselapselaps omakorda pildistas selle püramiidi ja foto on minul laual, ja, mul ei ole, ei püramiidi, ei õigust... jne
Ehk siis, kui sadama hakkab, ja nt ühe vihmapiisa jäädvustan, siis on see minu oma, kujutis. Seejärel tuleb, nt, energiatootja, ja ütleb, et sel piisal, ja piisa pinnal, on nende (autoriõigusegakaitstud, nt p-kivi-kaitse) autorikaitsega kaitstud "toote"õigused...
Ehk siis veel lihtsamalt, kui keegi sulle nt näkku sülitab, siis on eritis autoriõigusega kaitstud ja "loril lõpp"—Pietadè (arutelu) 6. mai 2018, kell 19:08 (EEST)

Mulle paistab, et Pietade vindiga huumor ei ole sugugi sisutühi. Ei ole iseenesestmõistetav ega triviaalne, et Eesti autoriõiguse seaduse alusel tekib autoriõigus tagantjärele, retrospektiivselt ka kõigile nõukogude perioodil ülesvõetud fotodele. Pole sugugi selge, et 2014. aastal pildistatud Laagna Gümnaasiumi foto ja 1952. aasta ülesvõtted "pioneerid metsa istutamas" või "oktoobrilapsed köögivilja kasvatamas" on autoriõigustega ühtemoodi kaitstud. Autoriõigus tekib reeglina teose loomise hetkest. Ent 1952. aasta fotode tegemise ajal kehtis 1937. aasta NSV Liidu konstitutsioon, mis nägi ette isiklikku omanduseõigust üksnes "oma töö-sissetulekutele ja hoiustele, elumajale ja kodusele abimajapidamisele, koduse majapidamise ja koduse tarvituse asjadele, isikliku tarvituse ja mõnususe asjadele". Töö tulemus muutus riiklikuks, sotsialistlikuks omanduseks, mis tolleaegse seaduse kohaselt oli "üldrahvalik pärisosa". 1964. aasta Eesti NSV tsiviilkoodeks rääkis küll autoriõigusest, mis andis autorile õiguse teose avaldamisele ja levitamisele, ning õiguse saada teose eest tasu. Samas, tulenevalt omandiõiguse eripärast nõukogude perioodil, ei olnud teose reprodutseerimine autori varaline õigus. See tähendab, et autoril ei olnud õigust saada täiendavat tasu selle eest kui riiklik asutus nende teoseid hiljem reprodutseeris ja levitas.

Niisiis, millal ja millise õiguse alusel tekkis 1940-1970. aastatel koolidest, õpilastest ja õpetajatest tehtud fotode autoriõigus? Kõik kutselised fotograafid olid tol ajal riigi palgal. Nad said oma töö eest tasu ja teadsid, et nende töö tulemus ei anna neile täiendavaid varalisi õigusi kui koolid neid fotosid kasutavad, reprodutseerivad ja levitavad. Need fotod on nüüd koolide arhiividest üle antud Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi. Oop esitab teooria, et nende fotode autoriõigused on siiski Eesti autoriõiguse seaduse alusel kaitstud ja nende fotode avaldajaid ähvardavad mingisugused kohtuasjad, isegi kui pole teada, kes on nende fotode autorid. Ent küsimus on selline, et kes ja millal need õigused, mida nõukogude ajal ei olnud ja seega, mida nende fotode tegijad tollel ajal ka ei saanud eeldada endal tekkivat, siis ikkagi tagantjärele omandas? Iga õiguse realiseerimine eeldab siiski, et on olemas õiguse subjekt ja et vastav subjekt saab eeldada, et tema õigusel on seaduslik alus. --VillaK (arutelu) 6. mai 2018, kell 21:47 (EEST)

1. Vastavalt Genfi konventsioonile ja EV territooriumil kehtivale Autoriõiguse seadusele tekib autoriõigus teosele teose loomise hetkel ja kehtib 70 aastat pärast autori surma. Seda õigust ei kitsenda miski. Sellel õigusel puudub igasugune seos riigikorraga, mis teose loomise hetkel valitses või mingite muude asjadega (näiteks, et autor oli nats). Seda õigust ei kitsenda ka see, kui autor pole teada või oli riigi palgal.

2. Autor või tema pärija võib edasi anda koopiaõigust, kuid autoriõigus on võõrandamatu. Muuseumid, mis midagi loovutavad, saavad loovutada ainult koopiaõiguse alusel, nii nagu meie kõik siin Vikipeedias loovutame oma kaastöid koopiaõiguse ja mitte autoriõiguse alusel. Kui muuseumil on koopiaõiguse kohta mingi copylefti kinnitav dokument, on muuseumi kaudu Vikipeediasse tulev materjal ka copyleft.

--Andrus Kallastu (arutelu) 7. mai 2018, kell 00:04 (EEST)

Eelnevale jamale vastamiseks (Berni konventsioon ja Eesti autoriõiguse seadus kui "teooria") pole mul aega ega viitsimist, aga Andruse juttu natuke kommenteerin.

Esiteks, sellist asja nagu "koopiaõigus" Eesti autoriõigus ei tunne. Seda sõna tarvitatakse kõnekeelselt, enamasti viitena angloameerika autoriõigusele kui tiražeerija, mitte autori kesksele (vastandina prantsuse tüüpi droit d'auteur'ile). Siinses kontekstis peab see väljend ilmselt tähendama varalisi õigusi, mille autor või tema pärija (erinevalt isiklikest õigustest) võib muuseumile üle anda.

Teiseks, Nõukogude ajal NSV Liidus, sh Eesti NSVs, loodud teoste autoriõigusi käsitletakse eri riikides mõnevõrra erinevalt (autoriõigus on teadupärast territoriaalne). Nii näiteks on Venemaal pikendatud Teises maailmasõjas "õigel poolel" hukkunute õigusi üle 70 aasta, mõned teoste kategooriad on aga vabaks antud (nt postmargid). Vene Vikipeedia arvestab nende erisustega, teised enamasti mitte. Eesti oludes võiks tekkida tõsine probleem, kui õiguspoliitiliselt tõstataks okupatsiooni ja õigusjärgsuse küsimus autoriõiguses (kas ebaseadusliku okupatsioonivõimu või sellele kuuluvate organisatsioonide loodud institutsioonidele, mida võiks ju samuti ebaseaduslikeks pidada, saab üldse kuuluda autoriõigusi okupatsiooniaegse loomingule - nt Eesti Riiklik Kirjastus? kas kogu okupatsiooniaegse loomingu õiguste määramisel peaks lähtuma Eestis 1940. aasta olukorrast, kus kehtis endiselt Venemaa autoriõiguse seadus 1911. aastast, Berni konventsiooni uuendusi pärast 1940. aastat polnud Eesti aga ratifitseerinud? - ma ei tea, et eksiilvalitsus autoriõigusele tähelepanu pööranuks, ehkki päriselt välistada muidugi ei saa). Ilmselt just võimalike probleemide tõttu seda küsimust eestikeelses õiguskirjanduses minu teada tõsiselt tõstatatud (ega isegi väga põhjalikult analüüsitud) ei ole, lähtutakse vaikivast eeldusest, et mõnes valdkonnas reaalsete tagajärgedeni viinud riikliku õigusjärgsuse loogikat autoriõiguse vallas rangelt ei rakendata ja viimsete tagajärgedeni ei viida. Niisiis, teema ei ole päris triviaalne (kas autor oli nats või kas üks riik teist riiki tunnistab, võib teatud spetsiifilistel tingimustel oluline olla, samas kui palgamaksja võimalus varaliste autoriõiguste omandamiseks sõltub suurel määral töölepingust ja ametijuhendist, kus Nõukogude ajal polnud autoriõigustest üldiselt ridagi ja enamasti pole tänapäeva Eestiski) ning vikindusel on omad lisanüansid, kuid üldiselt, jah, on Andrusel õigus.

Kolmandaks: ma arvan, et Andrusel tekkis väike segadus Šveitsi geograafiaga ning, nagu eespool mainisin, pidas temagi silmas mitte Genfi, vaid Berni konventsiooni. :) --Oop (arutelu) 7. mai 2018, kell 03:12 (EEST)

Vabandust, olin sõnastustes ebatäpne: koopiaõiguse (copyright) all pidasin silmas varalisi õigusi, Genfi konventsiooni all pidasin silmas Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni autoriõiguse lepingut, mille Eesti ratifitseeris 14.06.2006, vt https://www.riigiteataja.ee/akt/1044511 Siiski ei muuda need ebatäpsused seda, et Eestis kehtib täna Autoriõiguse seadus, mis tagab autori õigused ka siis, kui mõnes riigis või riigikorra tingimustes neid pole tagatud või ei tagata. --Andrus Kallastu (arutelu) 7. mai 2018, kell 10:48 (EEST)

Siit võiks kooruda huvitav juriidiline ja õiguspoliitiline vaidlus, ent mul pole erilist huvi seda väga pikalt arendada. Ma püstitasin mõned küsimused, samas kui härrad Oop ja Kallastu esitavad rangeid ja lõplikke väiteid. Küsimärgid eelkirjutanute autoriteedist lõpliku tõe instantsidena tekivad mh asjaoludest, et te vaidlete üksteisele ja iseendale vastu. Eesti autoriõiguse seaduse §88 lg 1 ütleb tõesti, et "Käesolev seadus laieneb ka nendele teostele ja teose esitajate, fonogrammitootjate ning televisiooni- ja raadioteenuse osutajate poolt loodud resultaatidele, mis on loodud enne 1992. aasta 12. detsembrit." Ja Oobil on õigus selles osas kui ta kirjutab, et "autoriõigus on teadupärast territoriaalne". Üldiselt on individuaalsed õigused alati territoriaalsed. Nõukogude ajal Nõukogude Liidu territooriumil loodud teostele kehtis nende loomise ajal de facto tolleaegne seadus. Seadus on tõesti Eesti iseseisvumise järgselt muutunud, kuid Nõukogude ajal loodud teoste suhtes Eesti Vabariigi õigusaktide retrospektiivne tõlgendamine ei ole siiski midagi triviaalset ega automaatselt selget. Nii nagu möönab 22.09.2017 Sirbi artiklis [1] Toomas Seppel: (Eesti autoriõiguse seadus) "ei reguleeri, kellele tolle perioodi õigused kuuluvad ehk kes on ENSV perioodil loodud teoste autoriõiguste omanik. /.../" Seppel näeb kahte 2 varianti - kas ENSV perioodil loodud audio­visuaalteoste õiguste omajateks on autor või tootja (kui autori tööandja, nii nagu see tulenes tollel ajal kehtinud Eesti NSV Tsiviilkoodeksist). Seppel möönab edasi: "Puuduvad seadused või kohtuotsused, mis kinnitaksid ühe või teise poole seisukohta. Seega on tegemist õiguslikus vaakumis küsimusega." Vaadeldes konkreetsemalt muusika valdkonda nendib ta: "võib väita, et ENSV muusika autoriõiguste küsimused on suuresti lahendatud tavaõiguse alusel." Tavaõigus on teatavasti kirjutamata õigus, mitte seadusandja poolt reguleeritud õigus.

Kärt Nemvalts Justiitsministeeriumist on üllitanud slaidiseeria autoriõigusest muuseumidele: [2] Slaidilt nr 33 võib leida väite: "Nn nõukogude-perioodil loodud teoste kasutamisel peab seega järgima AutÕS nõudeid – kaitstav teos, autorsus, loa küsimine, vaba kasutus jne." See on tore jutt, aga paraku väheütlev. Asi on ju selles, et AutÕS §33 lg 1 sätestab: "Töölepingu alusel või avalikus teenistuses oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autoril tekib autoriõigus sellele teosele, kuid autori varalised õigused teose kasutamiseks tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides lähevad üle tööandjale, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti." Seda möönab tegelikult ka Nemvalts ise sama slaidiseeria 18 slaidil. Paraku, ilmselt ei olnud mitte ühelgi nõukogude ajal töötanud kooli või ajalehe fotograafil oma töölepingus klauslit, et tema tehtud fotode kasutamisega seotud varalised õigused "tööülesannetega seotud eesmärgil ja piirides" oleksid jäänud talle isikliku varalise õigusena. Ega ei saanudki olla, sest see oleks olnud vastuolus tollel ajal kehtinud Eesti NSV Tsiviilkoodeksiga. Mis sellest siis võib (rõhutan - võib) järelduda, on see, et kui kooli fotograaf või ka lihtsalt kooli õpetaja tegi tööülesannete täitmise ajal ja korras foto kooli õpilastest, siis selle foto kasutamisega seotud varalised õigused läksid juba selle foto tegemise ajal üle koolile. Ning kool sai need õigused hiljem loovutada muuseumile. Kui muuseum kinnitab, et tal on need õigused olemas, siis ei piisa sellest kui mõni Vikipeedia kaastöötaja väidab vastupidist. Sest vastus on autoriõiguse seaduse §62.1 lõikes 2: "Tõendamiskohustus lasub õiguste omaja isiku vaidlustajal." Seega, kui Oop ja Kallastu väidavad, et muuseumil tegelikult ei ole neid õigusi, mida muuseum väidab endal olevat, siis tõendamiskoormus on kehtiva seaduse alusel neil kui vaidlustajatel, mitte muuseumil.

Aga jah, eks ma saan aru, et enesekindlaid kõiketeadjaid see jutt ei pruugi veenda, sest neil on oma tõde ja õigus. --VillaK (arutelu) 7. mai 2018, kell 06:30 (EEST)

Tore, et oleme leidnud ühise mõiste: varalised õigused. Varaliste õiguste loovutamine autori poolt toimub tavaliselt mingi lepingu (näiteks töölepingu või litsentsilepingu) alusel. Varaliste õiguste loovutamine ei saa toimuda automaatselt. Lepingus peab olema kirjas ka see, kas varaliste õiguste omandajal on õigus neid edasi anda või mitte. Kui muuseumil on olemas autori või autori pärijatega leping teose varaliste õiguste omamise kohta ja selles lepingus on kirjas, et ta tohib anda teost levitamiseks Vikipeedia-laadses copyleft-keskkonnas, siis pole probleemi. Kui selline leping puudub, siis ta seda teha ei tohi. --Andrus Kallastu (arutelu) 7. mai 2018, kell 11:04 (EEST)

Ütleme siis ka oma seisukoha, mis eelnevat lugedes tekkis: on olemas foto kui paberitükk ja on foto kui kujutis. Foto kui paberitüki (ja selle muuseumides kasutamise kohta) peaks kehtima tõesti VillaKi seisukoht, ehk siis kui foto eest on makstud ja ei sõlmitud mingit teistsugust lepingut, siis muuseumidel peaks olema nende fotode kui paberitükkide kasutamiseks kõik õigused. Vastasel juhul ei oleks meist mitte kellelgi rangelt võttes mingit muud õigust kui alasti kuuse all istuda - ja seda ka autoritel - ja igasuguse koolihariduse saanud inimesed tuleks vanglasse pista (kasutasid lastena õpikuid, mis ei olnud nende isiklik omand, ei olnud omaenda higi ja vaevaga teenitud palga eest ostetud, piraadid sihukesed). See kehtib ka kõigi ENSV ajal tehtud reproduktsioonide kohta. Paraku ei kasuta Commons mitte paberitükki, vaid kujutist, mis väljaspool nende paberitükkide raamistikku kuulub autorile. Tegelikult on päris sage see, et salongid/fotograafid kasutavad oma paremaid teoseid (mille paberkandjal koopia kuulub juba teisele) oma salongide reklaamimiseks ja taoline toiming on igati legaalne. Ja sellisel puhul, kui saadaval on just nimelt kujutis, mõjutab nende kasutamist ikkagi autoriõigus, sest Commons on avalik koht ning teoreetiliselt saab igaüks neid fotosid ärilisel otstarbel kasutama hakata. - Melilac (arutelu) 12. mai 2018, kell 07:36 (EEST)

Vikipedistide kujutlused sellest, mida autoriõigus nende arvates ütlema peaks, ja see, mis autoriõiguses tegelikult kirjas seisab, on vahel üksteisest masendavalt kauged. AÕS § 16. Autoriõigus ja omandiõigus: "(1) Autoriõigus teosele kuulub autorile või tema pärijale sõltumata sellest, kellel on omandiõigus sellele materiaalsele objektile, milles teos on väljendatud." Ehk siis paberitüki ostuga mingeid autoriõigusi ei kaasne, kui neid pole ostulepingus eraldi nimetatud. Arhiividel, muuseumidel ja raamatukogudel on küll õigus teose teatud kasutusviisideks (§ 20. Teose vaba kasutamine avaliku arhiivi, muuseumi või raamatukogu poolt), kuid need on § 20 all konkreetselt loetletud ning piiratud. Valdav osa mäluasutuste avalikku tegevust toetub § 20 lõikele 3: "Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on avalikul arhiivil, muuseumil või raamatukogul õigus oma kogusse kuuluvat teost kasutada motiveeritud mahus näituse ja kogu tutvustamise eesmärgil." Piirangut "motiveeritud mahus" enamasti paraku ignoreeritakse, Eestis isegi riiklikul tasandil (kogude MuiSi jts baasidesse massilise lisamise kohustus), aga tegelikult ei anna seadus (samuti kui selle aluseks olev direktiiv) alust isegi mitte muuseumikogu lausaliseks avatud andmebaasi riputamiseks, rääkimata mingitele õigustele pretendeerimisest. § 20 annab mäluasutusele õigused vaid teatud tingimustel teoseid reprodutseerida, tutvustada ja kättesaadavaks teha, kuid ei väida mitte mingite (isiklike ega varaliste) õiguste automaatset ületulekut füüsilise teose omandamisel. Sa võid leida, et sinu meelest isiklikult "peaks" need üle minema (mis muide tähendaks näiteks, et kõigi raamatute õigused kuuluksid mitte autoritele, vaid sundeksemplare koguvatele raamatukogudele, kuna neil on "paberitükk"), aga niisugust üleminekut ei kehtesta (ega võimalda) praegu siiski ei Eesti AÕS, ELi infoühiskonna direktiiv ega isegi mitte Berni konventsioon. Soovitan neid kõiki lugeda, kommentaare ka.

Kahtlemata on võimalik arendada omaenda alternatiivseid õigusteooriaid. Kui need väljuvad teooriast praktikasse, juhtub nende leiutajatega küll enamasti nii, nagu võib lugeda inglisviki artiklist en:Sovereign citizen movement: ükski kohus alternatiivteooriaid ei tunnista ning riik jõustab ikka n-ö traditsioonilist õigust. Isegi siis, kui alternativist tunneb end sellest haavatuna, karjub "oma tõest ja õigusest" ning usub, et kui tema kuulutab enda omaks näiteks Tallinna toomkiriku autoriõiguse, siis olevat kellegi teise asi seda ümber lükata. No ei ole, praktika seab lollustele siiski teatud piirid. Ja neile, kes autoriõigusega pikemalt tegelenud, ei ole sellistega vaidlemine isegi eriti huvitav mitte (ehkki jaburamaid lugusid vahel ikka edasi jutustatakse, nt Kelli intellektuaalomandi loengud kubisevad sellistest "õigusteooriatest"). Loodan vaid südamest, et EAÜ ei tule selle peale, et esitada siinseid soigumisi kuskil "Vikipeedia" ametliku seisukoha pähe: "Näete, Vikipeedia tahab kõigi 1991. aastast vanemate teoste autoriõigused ära varastada!" Sest paljude autorite silmis niisugune villaklus just täpselt seda tähendakski. --Oop (arutelu) 16. mai 2018, kell 14:50 (EEST)

Vaat nüüd seletas Oop lahti, mida ta selle oma esialgse tekstiga öelda tahtis. Siiski... Tegelikult pole sellel tema seisukohal Sirpi asja, see on pigem õiguskantsleri probleem. Üldiselt loetakse holokausti puhul inimsusevastasteks kurjategijateks need, kes käsu andsid, mitte need, kes juudi maha lasid. Ja üldiselt kasutatakse õigusteooriates analoogiaprintsiipe, ehk siis muuseumid ei riku autoriõiguseid, seda rikuvad need, kes annavad korralduse taolise foto baasidesse üles laadida. Muus osas - mida kujutab endast motiveerimata mahus teose kasutamine? Motiveeritud mahus on see, kui see on näitusesaalis üleval, sest vastab põhimõttele tutvustab kogu. Motiveeritud mahus on see, kui muuseum teeb fotost koopia ja eksponeerib koopiat, et hoida originaali paremates tingimustes. Üldiselt on väga raske kujutada ette kasutusviisi, mis on muuseumilik ja ei oleks motiveeritud mahus. Motiveerimata mahus on see, kui fotost tehtud koopia on muuseumi suveniiriletis müügil, aga see pole muidugi enam muuseumilik, vaid suveniiripoelik kasutusviis - ja ma tõesti pole isiklikult viimasel ajal sattunud muuseumidesse, mis NIIVIISI toimiks... - Melilac (arutelu) 17. mai 2018, kell 17:38 (EEST)

Mul on siiralt kahju, et Oop: a) omistab mulle väiteid, mida ma ei ole väitnud; b) keerab vindi üle ilmsete liiadustega; c) naeruvääristab oponenti (soigumine, jama) d) kasutab argumentum ad hominem (villaklus). Kõik need asjaolud paraku diskrediteerivad otseselt teda ennast ja ta sisuliselt diskvalifitseerib ennast tõsiseltvõetavast debatist. Ma ütlesin ka varem, et mul pole erilist huvi seda vaidlust väga pikalt arendada. Siiski võtan ma mõned päevad aega, et õiguslik positsioon konkreetse küsimuse raames korrektselt formuleerida. Ja miks mitte küsida ka õiguskantsleri arvamust. Mitte abstraktset ja üldist, vaid väga konkreetselt, antud konkreetse kaasuse (millest siinne diskussioon tõukus) kontekstis sõnastatud juriidilisele küsimusele. --VillaK (arutelu) 17. mai 2018, kell 22:28 (EEST)

Edaspidi võiks tõepoolest veidi viisakamalt. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 17. mai 2018, kell 22:52 (EEST)

Kui inimene ei saa aru isegi sellest, millega tegeleb õiguskantsler (ei, tema ülesanne ei ole vastata juriidiliselt kirjaoskamatute kodanike juhuslikele päheturgatanud küsimustele või jagada heakskiite nende kodustele seadusetõlgendustele) ega mida tähendab fraas argumentum ad hominem (ei, see ei tähenda keeldu moodustada kellegi harrastatava tegevuse üldistamiseks uusi nimisõnu), siis ei ole eriline ime, et tema "õiguslikud positsioonid" kellelegi, kes vastava õigusvaldkonnaga süvitsi tegelenud, erilist huvi ei paku. No ei ole seal midagi uut ja põnevat. Kahtlemata on tal õigus heietada, kirjutada kas või raamatuid jne, aga üllatumiseks selle üle, et tema "argumente" üksipulgi ei analüüsita, pole tal siiski erilist põhjust. - Mis puutub motiveeritud mahtu ületavasse teosekasutusse muuseumite poolt, siis sisuliselt tähendab see igasugust kasutatavust, mis rikub põhjendatavuse printsiipi: iga kasutusjuht peaks olema läbimõeldud ja põhjendatav, miks just nimelt see konkreetne teos valiti ja miks ei piisanud vähemast (nt näituse tutvustamine ühe teosega plakatil vs terve näituse veebiriputamine). Ülemuse käsule viitamine siin asjasse ei puutu, kasutusmahu motiveerituse nõuet rikutakse alatasa igapäevase töö käigus naiivses usus, et kõik teevad ja ju siis võib. - Ja mis puutub viisakusse, siis ma võin olla kannatlik väga mitmesuguste nähtuste suhtes, ent ennasttäis rumaluse suhtes on mul allergia. Mitteteadmine ei ole probleem, kuni inimene mõistab, et ta mingit valdkonda ei tunne, ning olukorra parandamiseks ennast harib. Aga kui ta leiab, et tema rumalus on inimõigus, siis sellega ma ei lepi. Viisakus tuleb ära teenida. --Oop (arutelu) 19. mai 2018, kell 01:17 (EEST)

Olen auväärt oponendiga täesti samal positsioonil selles osas, mis puudutab allergiat ennasttäis rumaluse suhtes. Aga oponendi viimase lause suhtes jään sügavalt eriarvamusele. Viisakus on või vähemalt peaks alati olema elementaarne, isegi ja eriti rumalamate inimeste suhtes. Mitte keegi ei pea viisakust välja teenima. --VillaK (arutelu) 19. mai 2018, kell 10:17 (EEST)

Mis puudutab aga debati tuuma, siis pole põhjust tormata, aga mitte ka lasta ennast asjasse mittepuutuvast retoorikast ja ebaolulistest viidetest eksiteele viia. --VillaK (arutelu) 19. mai 2018, kell 10:17 (EEST)

Kui kaua kestab OTRS-i menetlus? Juttu on siin lõimes olnud palju, ent mil määral on sellest kasu antud küsimuse lahendamiseks? Mõneti tundub isegi veidi kentsakas, et selline põhimõtteline küsimus pole varasemalt tõstatunud. --Merryapples (arutelu) 21. mai 2018, kell 20:26 (EEST)

Artiklitesse Taevo Gans ja Helle Gans on EKA arhitektuuritudeng lisanud Eesti Arhitektuurimuuseumi fotokogust pärit fotosid CC BY-SA 3.0 litsentsiga. Sealsed fotod paistavad olema pisut keerulisem kaasus, kuivõrd erinevalt Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi fotodest (mis on esitatud Vikipeediast kustutamiseks) ei ole seal mitte tundmatu autori fotod (EPAM andmetel on fotode tagaküljel kooli dokumentide nurgatempli jäljend) kommunistliku kasvatuse saavutustest stalinlikul perioodil, vaid EAM fotode digitaalsetel kujutistel kuvatakse autoriõigustega kaitstavaid teoseid, seejuures on autoreid-arhitekte, kelle loomingut tutvustatakse, kuni 7.

Autoriõiguse seaduse kõrval omab asjas puutumust ka muuseumiseadus, mille §16 sätestab "Autoriõiguse ja isikuandmete töötlemise erisused": §1 Museaali digitaalne kujutis, digitaalne museaal ning museaali ja digitaalset kujutist kirjeldavad andmed tehakse üldsusele juurdepääsupiiranguta kättesaadavaks muuseumide andmekogu kaudu, arvestades autoriõiguse seadusega ja isikuandmete kaitse seadusega ettenähtud tingimusi. §3 Digitaalne museaal, museaali digitaalne kujutis ning museaali, digitaalset museaali ja museaali digitaalset kujutist kirjeldavad andmed, mille autoriõigused või autoriõigusega kaasnevad õigused kuuluvad seaduse või tehingu alusel muuseumile, on taaskasutatavad avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras, arvestades käesoleva seaduse ja autoriõiguse seadusega ettenähtud erisusi ning viidates museaalile ja muuseumile, mille muuseumikogusse kasutatav digitaalne museaal või museaali digitaalne kujutis kuulub.

Seega, digitaalsete kujutiste üldsusele kättesaadavaks tegemine muuseumide andmekogu kaudu on muuseumide seadusjärgne kohustus. Kui on tõendatud, et digitaalse museaali või museaali digitaalse kujutise autoriõigused või autoriõigusega kaasnevad õigused (mille hulka kuuluvad varalised õigused) kuuluvad seaduse või tehingu alusel muuseumile, siis muuseumiseadusest tulenevalt on need digitaalsed kujutised taaskasutatavad kõigi asjakohaste viidete lisamisel. Seda, kellele museaali või selle digitaalse kujutisega seotud õigused kuuluvad, saab esmajärjekorras tõendada muuseum. --VillaK (arutelu) 22. mai 2018, kell 06:26 (EEST)

Seni, kuni see küsimus pole lahendatud, lõpetan Vikipeedias muudatuste tegemise. PS Kahetsusväärne, et isegi artikkel Vikipeedia pole ajakohane. --Merryapples (arutelu) 19. juuni 2018, kell 21:23 (EEST)

piltide autoriõiguste teema on küll keeruline, ent keegi võiks meie tublile kasutaja Merryapplesile midagi julgustavat lisada. Näiteks kui probleemile läheneda positiivselt ja huumoriga, pidavat lahendus kiiremini tulema :) --Estopedist1 (arutelu) 21. juuni 2018, kell 16:52 (EEST)

Julgustavat on öelda küll. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 14, 19, 44, 46 ja 51 järgi on igaühel õigus pöörduda riigiasutuste poole, mh palvega selgitada autoriõiguse olemust.

Teiseks, igaühel on Eesti Vabariigis õigus pöörduda kohtusse. Kui kaks sõpra lepiksid kokku, et üks "rikub" teise autoriõiguseid, siis mõnesaja euroga oleks võimalik kohtust saada selgust nendes väga keeruliseks osutunud küsimustes. PS § 146 järgi mõistab õigust ainult kohus. Järelikult teised ei mõista. Milleks siis siin omavahel vaielda ja riidu kiskuda?

Viimaks, minu meelest on ilmne, et TLÜ pole neid töid ise teinud. TLÜ vastustest on ka ilmne, et nad autoriõigust kuigivõrd ei valda, sest vastuskirjad on väga pinnapealsed, ei sisalda mitte ühtegi paragrahvi. On põhimõtteliselt võimalik, et pime kana leiab ka tera ja et mõne teose puhul on varalised õigused vabaks lastud, aga see pole minu arvates küll väga jätkusuutlik. --kanakukk (arutelu) 22. juuli 2018, kell 23:50 (EEST).

Juuli alguses selgitas TLU järgmist: "Eesti pedagoogika arhiivmuuseum ei oma kindlasti kõigi kogusse kuuluvate fotode autoriõigust. Foto https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:EPAM_0F_0056288-00001_105429.JPG autoriõigus kuulub ka TLÜ Eesti pedagoogika arhiivmuuseumile, sest muuseumi töötaja Villem Normak on teinud foto tööülesandeid täites. Iga üksikjuhtu tuleb vaadelda eraldi." Rahvusarhiivi filmiarhiivi lisas järgmist: "Meie kogusse kuuluvate fotode kasutamisel oleme nõudnud viidet Rahvusarhiivile ja foto autorile, samas äriliseks kasutamiseks loa küsimine on kasutaja vastutada. Filmiarhiivi kogusse kuulub ka ostetud varaliste õigustega teoseid, mille puhul saame anda kasutuslitsentsi. Teistel puhkudel saab mäluasutus vaid selgitada õiguslikku staatust, mitte litsentsi anda. Seaduse tõlgendamise küsimustes tasub pöörduda Justiitsministeeriumi nõuniku Kärt Nemvaltsi poole." --Merryapples (arutelu) 5. august 2018, kell 14:03 (EEST)

Kaardi"mängust"

Lisasin/parandasin just artikli Šõrokõne infoboxi kaarti, mis annab kasutajaile valikuvõimalused: "Show map of Donetsk Oblast // Show map of Ukraine // Show all" — kas sellist süsteemi oleks väga keeruline etwi-s kasutusele võtta?—Pietadè (arutelu) 12. mai 2018, kell 16:07 (EEST)
Kusjuures, loomulikult, saan aru, et säändse tegevuse tunnihind on u 300(0) eurot..., alla- v ülespoole, nii et, käesoleva loigu võib ka tähelepanuta jätta.—Pietadè (arutelu) 13. mai 2018, kell 01:26 (EEST)

--WikedKentaur (arutelu) 13. mai 2018, kell 08:07 (EEST)

Kui seda väga keeruline kasutusele võtta pole, siis oleks see kindlasti kasuks... - Melilac (arutelu) 13. mai 2018, kell 08:40 (EEST)

P:S see WikedKentauri pakutav on samal lehel eespool jutuks olnud Mapframe kujutamas Aa küla. Tegelikult on see muidugi Pietade pakutavast variandist veel efektiivsem, ainult et kasutamine nõuab rohkem aega (tuleb õige suurusjärk leida+wikidata üksus välja otsida), aga kui on õige zoomiaste juba olemas, siis miks ka mitte. WK, sa oled seda rohkem uurinud, see on mallina, aga kas infoboksi siise kirjutamise võimalust ka on? - Melilac (arutelu) 13. mai 2018, kell 08:54 (EEST)

Tuleb järk-järgult katsetada. Praegu muutsin malli EestiAsula kaardi dünaamiliseks. --WikedKentaur (arutelu) 16. mai 2018, kell 09:05 (EEST)

Aitäh!—Pietadè (arutelu) 16. mai 2018, kell 10:46 (EEST)

Soovitan kasutada ka üksikobjektidel (vt. näiteks Ziediņi raudteepeatus) - Melilac (arutelu) 22. mai 2018, kell 20:48 (EEST)

Mnjah, tegin hommikupoole enwi-sse Pivdenne (Toretsk) (eilses lahingus oli 2 KIAt ja 4 WIAt ua poolel), praegu "tõstsin üle" etwi-sse, nujah, praeguseks on korras...—Pietadè (arutelu) 22. mai 2018, kell 21:42 (EEST)

Mõttekoht: See mall lisab koordinaadid päisesse ja esitab need ka infoboksis. Kas on kuidagi võimalik, et lisatud riigi põhjal lisanduks infoboksi koordinaatide asemel hoopis kaart? Sama kehtib ka järvede puhul... - Melilac (arutelu) 28. mai 2018, kell 22:33 (EEST)

Venelased on teinud otsesuunamise kaardile kõigilt koordinaatidelt. See on minu meelest paha mõte, kuna hetkel suunab see GeoHackile, mis annab ühtede koordinaatide alusel ka teise versiooni (ehk siis nii kraadide kui murdudena). Seda teisendust võib vaja minna. - Melilac (arutelu) 7. juuli 2018, kell 09:35 (EEST)

Kaardi"mängu" reeglitest; a)Wikidatas peavad olema objekti koordinaadid ja b) mallis koordinaate kraadidena ja mitte kümnendmurruna kasutades näitab väikese kaardina midagi imelikku, ent avades läheb õigele kohale. - Melilac (arutelu) 23. mai 2018, kell 18:18 (EEST)

Ja otse loomulikult peab artikkel olema mitmes keeles, muidu pole wikidatas objekti sees... - Melilac (arutelu) 26. mai 2018, kell 08:36 (EEST)

S.T alati saab seda ise sinna tekitada, aga kõik seda vahest ei oska... Ja andmed muidugi ka sinna ise ei teki.- Melilac (arutelu) 1. juuni 2018, kell 20:29 (EEST)

Kaart Provintsi malliga: Baieri, Alam-Baieri, Leipzigi kreis, Macherni vald. --WikedKentaur (arutelu) 17. juuni 2018, kell 11:11 (EEST)

Mida arvate muidu mõisadest - vähemalt Läti mõisade puhul on Prince of Tartu lisanud ajaloolised kaardid, millel on näha mõisade valdused, mis minu meelest on eelistatum variant. Minu meelest peaks kaardi lisama ainult siis, kui taoline territoriaalne variant puudub. - Melilac (arutelu) 19. juuli 2018, kell 22:04 (EEST)

GeoNames

Ehk siis lisasin Pendle Hilli infokasti lingi GeoNamesi numbrile (ühe teise wiki sama artikli infokasti eeskujul), kuidas sellesse suhtutakse?—Pietadè 28. mai 2018, kell 07:45 (EEST)

Lisaks võib juhtuda, et GeoNames annab rohkem andmeid kui artikkel...—Pietadè 28. mai 2018, kell 08:18 (EEST)

"Ilu on vaataja silmades" — sattusin just Commonsi Pendle Hilli lehe parema serva kastis kena lahendust nägema (eriti meeldis see zoom in / zoom out võimalus kaardi vasemas ülanurgas).—Pietadè 27. mai 2018, kell 19:28 (EEST)

Seejärel lisasin Pendle Hillile GeoNames numbri... (Räni küla nt on selline, Tammelinn selline, Mustamäe selline jne)—Pietadè 27. mai 2018, kell 21:50 (EEST)

Räni küla näitabki selle lahenduse taga olevat probleemi - sellal kui ülejäänud töötavad korralikult, näitab sealne geonamesi variant aiateibaid (minu meelest asub see ruut koguni mitte Räni külas vaid Ränilinnas. - Melilac (arutelu) 28. mai 2018, kell 20:55 (EEST)

Pendle Hilli tehes selle (GeoNamesi) "avastasin" ja esmapilgul näib seal mitmeid võimalusi olevat (nt läksin Elva peale ja sai kuvada kõik seonduvad Vikipeedia artiklid), aega tekib, siis vaatan edasi.—Pietadè (arutelu) 28. mai 2018, kell 22:16 (EEST)

Maremma looduspark

Jäi silma Maremma looduspargi infoboxis olev kaardilahendus (sellele ei saanud pihta, kas +/- (suurendus/vähendus) ka lisatav on...).—Pietadè 4. juuni 2018, kell 21:09 (EEST)

Ilusasti ju olemas, midagi lisada pole vaja:P - Melilac (arutelu) 17. juuni 2018, kell 18:38 (EEST)

┌────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────┘Mina ei saa jälle ühest asjast aru: preview all (W7, erinevad brauserid) näitab suumi märke (+/-), salvestamise järgselt ent kadunud (hetkel ei ole mahti WX alt vaadata, XP lisamine ootab tungivat vajadust selle "piima" (loe: draiverid) tarbivate printeri ja skanneri lisamisvajaduse järele...) kusjuures nõnda ka praegu: +/- olemas, siinsamasel alumisel kaardil, eelvaates (sellel on skaala (FF-s alates km märgist, ülemisel on nulli (0) parem pool (st parempoolne osa nr-st 0), tühik ja 'km')).—Pietadè 17. juuni 2018, kell 18:45 (EEST)

Ja, kas seda "asja" saab "värvida ka värvita", ehk siis pargi itaaliakeelsel vastel näikse „värv“ olevat "transparent"; aitäh!—Pietadè 20. juuni 2018, kell 18:04 (EEST)

Metsavenna küsimus

Toon ära lõigu administraatorikandidaatide valimislehelt: Vastu Teened teeneteks, aga sellist käitumist ei saa aktsepteerida. Ei sobi administraatoriks. Muide, kas eelnev hääl ikka kehtib? Eesti Vikipeedias pole ta tegutsenud. --Metsavend 5. september 2017, kell 20:02 (EEST)

Muidugi ei kehti. Andres (arutelu) 6. september 2017, kell 10:50 (EEST)

Mis ajast eestikeelne Vikipeedia teistest Wikipeediatest eraldus???— Pietadè (arutelu) 6. september 2017, kell 12:52 (EEST)

Administraatori staatus kehtib ainult ühes konkreetses keeleversioonis, seega tundub loogiline, et administraatori valimisel kaasa rääkida sooviv isik peaks teadma, mida kandidaat selles Vikipeedia keeleversioonis teinud on. --Minnekon (arutelu) 6. september 2017, kell 15:02 (EEST)

Vastu Ütleksin täpselt sama mis Metsavend. Adeliine 5. september 2017, kell 20:09 (EEST)

Eelneva kommentaariks: viimastel kvartalitel-aastatel oleme koos DagosNavy-ga olnud peamised Vene-Ukraina sõja kroonika täitjad, ja kui palusin tal osaleda, siis lähtusin sellest, et ta teab mu tegemisi.— Pietadè (arutelu) 5. september 2017, kell 21:20 (EEST)

Erapooletu - pole ise otseselt halva käitumisega kokku puutunud, aga kui teised nii väidavad... DagosNavy kohta: teistes vikides on kaastöö olemas, nii et tegemist ei ole spetsiaalselt hääletamiseks loodud kontoga, mistõttu selle häälega Juriidiliselt On Kõik Korrektne. - Melilac (arutelu) 5. september 2017, kell 20:25 (EEST)

Mulle tundub, et selline reegel kujutab endas ohtu. Oletame, et kandideerija postitab umbes 1000 inglise, vene, saksa jne vikipeedia kasutaja arutelulehele palve ennast toetada ja 5% neist lisab siia oma poolthääle aruteluga tutvumata, sest nad eesti keelt ei oska. Ma ei saa leppide sellise jokiga. --Metsavend 5. september 2017, kell 21:31 (EEST)

Ma olen nõus, et reegel kujutab endast ohtu, muidu poleks ma teksti sellisel kujul esitanud. Küsimus oleks minu arust pigem: kuidas kehtiv reegel niiviisi ümber sõnastada, et taolist olukorda tulevikus vältida, mitte see, kas antud juhul kehtiva korra kohaselt kehtima pidav ja sisuliselt mitte midagi muutnud hääl loeb. - Melilac (arutelu) 17. mai 2018, kell 18:04 (EEST)

Praegu on selline lause "Hääletada võivad kõik sisse loginud kasutajad." Seega võib ka spetsiaalselt hääletuse jaoks konto luua? Vaatasin ka Vikipeedia:Hääletused, sealgi pole seda kirjas. --Pelmeen10 17. mai 2018, kell 19:53 (EEST)

Jah, võib, ent kusagil on kirjas, et sellise hääle võivad administraatorid tühistada. - Melilac (arutelu) 19. mai 2018, kell 10:27 (EEST)

Nõustun, et senine reegel vajab ümber sõnastamist. Ma sõnastaksin sellekohase reegli näiteks selliselt: "Hääletada võivad kõik sisse loginud kasutajad, kellel on eestikeelses Vikipeedias X muudatust." Muudatuste arvu osas peaks siis küll kokku leppima ning vajadusel saab mingi lisaklausli panna, et takistada nt. spetsiaalselt hääletuseks loodud kontosid hääletamast. --Kuuskinen (arutelu) 18. mai 2018, kell 00:44 (EEST)

Minnekon kirjutas tookord: "administraatori valimisel kaasa rääkida sooviv isik peaks teadma, mida kandidaat selles Vikipeedia keeleversioonis teinud on." Sellega tuleb kahtlemata nõustuda. Ilmselgelt peaks igaüks, kes asub administraatorikandidaate hindama, teadma, mida ta hindab. Muuhulgas tähendab see, et ta peaks teadma, mida hinnatav kandidaat Vikipeedias teinud on. Aga häda on selles, et sel juhul tuleks eelnevalt läbi viia valijate valimine. Isegi tuhande muudatuse tegemine eestikeelses Vikipeedias ei pruugi veel anda mitte mingit teadmist mõne administraatoriks kandideeriva isiku tegemistest eestikeelses Vikipeedias. See teadmine sünnib ikkagi vaid sel juhul kui lisaks oma tegemistele süstemaatiliselt jälgida teiste toimetajate tegemisi. Seda viimast saab aga teha ka nii, kui tagantjärele uurida kasutaja kaastööd, sest kogu kaastöö ajalugu on nähtav. Niisiis, hindaja poolt sisseviidud muudatuste arv ja Vikipeedias "olemise" ajaline kestus on formaalsed tunnused, mis ei anna paraku mingit sisulist infot selle kohta, kas hindaja on pädev hindama. Ja nii võibki siis leppida paratamatusega, et iga hindaja pädevus on alati piiratud ning sageli hinnatakse mulje või mõne isikliku seiga alusel. Ja tulemused on just sellised nagu nad on – need, kes väga tahaks administraatoriks saada, neid ei taheta, samas kui teine hulk persoone ei ole huvitatud osalema rate.ee sarnases anonüümses hindamismängus, mille võitmisel on privileegiks õigus teiste järel veebis kõntsa koristada. Natuke keerulisemalt väljendudes – siin on tugev dissonants hindamisprotsessi ja selle tulemusel omistatava staatuse vahel. Administraatori tiitel mängib kandidaadi edevusele ja eks sel põhjusel ongi siin nähtud mitmeid ebaõnnestunud kandideerimisi. Aga staatuses endas mitte midagi edevat ei ole, samas see ka mitte millekski ei kohusta ja nii ongi 33 administraatorist jätkuvalt aktiivselt tegutsevaid vaevalt kolmandik. Neid kümmetkonda tublit administraatorit tuleb igati tunnustada, aga neile võib ka kaasa tunda. Kui artiklite arv peaks tõesti jõudma lähematel aastatel miljonini, siis jääks igale administraatorile jälgida umbes sada tuhat artiklit ... Teiste sõnadega, siin on tõsine väljakutse administraatorite järelkasvu leidmisel ja koolitamisel, et eestikeelne Vikipeedia ei mattuks veebikõntsa. --VillaK (arutelu) 18. mai 2018, kell 06:34 (EEST)

Mõneti oponeerides (hetkel mitte nt liinibussina, kelle armastust mingi koha vastu, inimesed nimetavad mõnikord "peatusteks" (viide ew bussipeatuslembele)), iga valiidne (st mitte nt "b on "a" järel tulev täht") artikkel, mis siin on, ja mis on viidatud, lingitud jne on "suur asi"; nt sipelgate kohta olla nüüd teada, et haigete sõdurite eest hoolitsevad teised.
Siinse kohta: mina paneksin tõemeeli sodijate (st, mitte-sisseloginud jt) teele nt küsimuse/ülesande: à la, enne lisamist tipi see ja see (nt Tori kaudu, seoses sõja jm-ga, on kogemused rikastunud, ei saagi midagi lisada; ehk siis, kui sa ei oska nt 3 osalist lauset moodustada, siis, KAO!), lihtsamalt öeldes: kui sa ei oska nt kirjutada, siis sa edasi ei pääse...
Inimesed lõid Wikipedia, ja vähemalt enne rikkaimate hulka pudenemist/pudenemust (ei, ei taha eksitada, silma jäi see tänane laulatus, ja külaliste seas olnud) ei olnud neil arvatavasti midagi paha meeles.—Pietadè (arutelu) 19. mai 2018, kell 22:22 (EEST)

Eelnevate kommentaaride kohta: nii Pelmeen10 algatatud kustutamistalgud kui ka sel kevadel toimunud toimetamistalgud on olnud tänuväärsed asjad - ega entusiastide õlgadel ilma Teeme Ära taoliste üritusteta metsasid puhtana hoida saagi. Kuuskineni mõte on muidugi hea, aga X ei saa väga suur ka olla, muidu kujuneks see eliidiklubiks ja keegi vähem tegus kasutaja, kes kandidaaadiga konfliktis oleks olnud, ei saaks oma vastuhäält anda (alternatiivsem variant oleks, et X häält on vaja vaid poolthääletamiseks; siis võiks X olla ka suurem). - Melilac (arutelu) 20. mai 2018, kell 08:55 (EEST)

Igapäevaselt enwi-täites ilmuvad vahetevahel päisesesse kutsungid, à la osale selles, selles jne; neil on see ilmselt tarkvara põhiselt tehtud (umbes nii, et mingi ajavahemiku jooksul mingi hulga ümberpööramatuid redigeerimisi lisanud); nii et pigem mitte jälle hääletama hakata (adminnide valik/valiminine, koos vastava lehega, on senini..., redus), vaid anda tarkvarale vastavad käsud, tuginedes teiste järeleproovitud ja töölehakanud eeskuju(de)le.—Pietadè (arutelu) 21. mai 2018, kell 14:19 (EEST)

Ja päris "ketserlikuks" minnes: nt eelneb adminnide valimisele küsimuste/vastuste voor, küsitakse/vastatakse, ja saab mõneti selgemaks...—Pietadè (arutelu) 21. mai 2018, kell 14:36 (EEST)

Stjuuardite valimine nii käibki, aga neil on muidugi MÄRKIMISVÄÄRSELT suuremad võimalused. - Melilac (arutelu) 22. mai 2018, kell 18:48 (EEST)

P.S Keegi pole keelanud praegugi küsimusi esitada ja saadavate vastuste põhjal hääletada. - Melilac (arutelu) 19. juuli 2018, kell 22:05 (EEST)

Vikipeedia suvepäevad 2018

21.–22. juulil Lutsu turismitalus Otepää vallas. Programm ja registreerimine tuleb arvatavasti juuni algul. Ivo (arutelu) 21. mai 2018, kell 18:26 (EEST)

Palun avaldada suvepäevade programm ja muud detailid, et oleks võimalik teha osalemise otsust ja aega planeerida. Adeliine 5. juuli 2018, kell 14:07 (EEST)

Programm (natuke küll veel täpsustub): Suvepäevad 2018. Ivo (arutelu) 5. juuli 2018, kell 14:21 (EEST)

Registreeruda saab siin Ivo (arutelu) 5. juuli 2018, kell 18:42 (EEST)

Meenutan, et Vikipeedia suvepäevad lähenevad. Ivo (arutelu) 12. juuli 2018, kell 23:24 (EEST)

Tähelepanuväärne statistika

2018. aasta aprillis oli Eestis eestikeelne vikipeedia vaadatavuse poolest ingliskeelsest vikipeediast eespool. Eestikeelset vikipeediat vaadati 7193000 korda (41,2%), ingliskeelset aga 7103000 korda (40,6%) (https://stats.wikimedia.org/archive/squid_reports/2018-04/SquidReportPageViewsPerCountryBreakdownHuge.htm).

Üllatavat on muudki. Inglismaal on palju hiinlasi. :)--Hirvelaid (arutelu) 7. juuni 2018, kell 11:07 (EEST)

Vaadake vene keelt. Ükskõik mis riigis kuulub vene keel 7 enim vaadatava keele hulka, sealhulgas Aafrikas on ta põhiliselt teine keel, sealhulgas Lõuna-Aafrikas, või kolmas, kui riigis on kaks riigikeelt. Ladina-Ameerikas on ta reeglina hispaania ja inglise keele järel kolmas, sealhulgas Brasiilias portugali ja inglise keele järel. Indias, kus on kümneid ametlikke keeli, on vene keel ikka 3. Sri Lankal on vene keel 2., omades poole rohkem vaatajaid kui kõik temast taha jäävad keeled kokku. Hispaanias edestab vene keel baski ja galiitsia keelt, Portugalis hispaania keelt, Hollandis saksa ja prantsuse keelt, Pakistanis urdu keelt, Egiptuses egiptuse keelt, Norras uusnorra keelt, Luksemburgis letseburgi ja hollandi keelt, Iisraelis araabia keelt. Filipiinidel on ta inglise keele järel teine, edestades kõiki kohalikke keeli, Iisraelis kolmas suurema osaga kui kõik temast tahapoole jäävad keeled kokku. Ükskõik kas Saudi Araabia, Kreeka, Küpros, Uus-Meremaa, Bangladesh või Birma – ikka on vene keel 3. kohal. Kõige viletsam, 7., on tema koht USA-s (kuid Puertoriikos 3.). Taivo 10. juuni 2018, kell 23:43 (EEST)

Kuidas see võimalik on? Kas ka seal on mingid trollid mängus? Ssgreporter (arutelu) 11. juuni 2018, kell 00:41 (EEST)

tavaline botnet, seega sellise statistika kajastamisega wikinduse usaldatavus ja väärtus infoallikana väheneb, mida idanaabri kollikompanii soovibki. miskit kümmekond aastat tagasi sai odavamaid võõrhallatavaid võrke osta brazillist. vt ka küberberkut. suwa 11. juuni 2018, kell 01:33 (EEST)

Kas Vikipeedias selle vastu rohtu ei ole? Ssgreporter (arutelu) 12. juuni 2018, kell 00:33 (EEST)

┌────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────┘ Mina kogesin paari päeva eest esmakordselt, et maas olid "Kubinka allosakondade" (nn LNR/DNR) lehed, mõni tund kestis; nii et ei tööta asjad ühti ainult ühes suunas...;-)—Pietadè 13. juuni 2018, kell 08:01 (EEST)

Iisraelis ongi muidugi suur venekeelne kogukond, aga siit on näha botneti miinused: mida intensiivsem on interneti kasutamine, seda vähem suudab see tulemusi mõjutada.- Melilac (arutelu) 6. juuli 2018, kell 10:20 (EEST)

Kui aga rääkida tähelepanuväärsest statistikast, siis meil on ka märkimisväärselt usinaid kaastöölisi. Ukrainlased on kokku pannud sellise lehekülje. Võite tutvuda. Ühtlasi küsiti sealt, et kas me äkki sooviksime selle ka eesti keelde tõlkida. Leiduks siin mõni vabatahtlik? Ivo (arutelu) 14. juuni 2018, kell 16:49 (EEST)

Rahvastikutihedus ja infokast

Kogemata, järjekordselt, peale sattudes: olen üsna palju kirjutanud artiklisse valemi in-ste arv/km², tavaliselt viitega; mõnikord olen selle kombineerinud ka i-boxi; nüüd kus "inimeste arv hakkab üha enam inimestest eralduma", ehk, on otse w-datast sisestatav, muutuvad sellised artikli teksti sees olevad andmed eksitavaks, ehk siis, on seda juba ammu; hr Andrese poolt inf-boxi andmete ja teksti sisu suhte kohta kunagi väljakirjutatu on aegunud või aegumas, seega kordan kunagist ettepanekut: võtame üle ehk kasutusele selle, mis otse me kõrval juba ammu kasutusel on.
Pean silmas u sellist asja, nt infoboxis:

<div style="line-height:28px;">[[Asustustihedus]]: {{formatnum:{{#expr:32842/15.92 round 2}}}} in/km²<br />[[Kõrgus merepinnast]] 604 m</div>

, kus tavaliselt on ainult inimeste arv (siinkohal "32842") muutuv suurus, mille saaks võtta otse andmebaasist.
Või siis teisest küljest, kui keegi kirjutas nt 10 aasta eest need andmed otse artiklisse, siis on kahtlane, et ta iga 10, 20, 50, 100 jne aasta pärast uuendama hakkab, ja artikkel muutub selles osas faktiliselt ebatäpseks ehk eksitavaks.—Pietadè 21. juuni 2018, kell 00:59 (EEST)—Pietadè 21. juuni 2018, kell 13:17 (EEST)

Lisaks, kastist, ikka omakasupüüdlikult, kui elan nt Kolkatagusepärataguse küla Metsaõe talus, siis saan nt talvel kaardi pealt vaadata, kas minu ja maailma (või siis, maksukogumisasutuste) vahel on läbimatult sulamata vesi (lumi) või mu maksude eest (selle osa eest, mida ei ärandata) lahti aetud tee; ja veel, kui mul juhtub olema kirjasõber nt Põrgupõhja eeskülas, ja tahaksin temaga ühendust pidada, siis, kaardi abil näen loodusjõulised tegurid ära, postiindeksi jaoks ent pean minema kas naabervikisse või sidetalituse vastavale lehele, miks ei või olla nt EV postiindeks infokastis (nt, kui need imelised kunstilised latakad (vapp/lipp) infokasti ülaosas väiksemaks teha, või, oh mis ketserlus, kõrvuti panna, tekkiks ruumi juurde omajagu).—Pietadè 21. juuni 2018, kell 22:17 (EEST)

Eks see ole nii ja naa. Otse wikidatast tulevad andmed ei jää artikli ajalukku, ehk siis ei võimalda kajastada seda, millised on Kükametsa demograafilised protsessid võrreldes Padaverega. Ka tundub see meetod mulle olevat veidi vandaalitundlikum. - Melilac (arutelu) 22. juuni 2018, kell 13:47 (EEST)

Oot, mida sa teeksid asulatega, mis jagunevad mitme indeksi vahel? Jätaksid need välja? Loeks üles kõik need indeksid (mis Tallinna puhul on suur loetelu)? Iseenesest mitmes wikis on indeksid infokastis ära ju ka toodud... - Melilac (arutelu) 19. juuli 2018, kell 22:12 (EEST)

Kas osaleme Vikipeedia pimendamises?

Kas osaleme uues interneti kaitseaktsoonis/teavituskampaanias?

Euroopa parlamendis on arutlusel autoriõiguste reformipakett, mis on midagi sarnast kunagisele ACTA-le. Eelkõige väljendub see sarnasus selles, et eelnõu kujutab otsest ohtu vabale internetile. Ning just nagu siis, on ka nüüd tõusnud vikis üles küsimus, kas meie peaksime samuti midagi tegema. Mäletatavasti toimus siis Vikipeedia n-ö pimendamine (pildil), mille käigus oli ühe päeva jooksul ligipääs Vikipeediale piiratud.

Ehk: meil on mingi hulk poliitikuid, kes päris täpselt ei tea, mis asi see internet on ja kuidas see toimib, aga nad tahaksid väga seda asja reguleerida. Ning nii oleme jõudnud olukorda, kus osa väljapakutud regulatsioonidest (artiklid 11 ja 13) lähevad otsesesse vastuollu inimõigustega ja ohutavad ühtlasi terve interneti toimimist. Et see asi maha tappa enne, kui see interneti (ja seega ka viki) maha võtab, siis tuleb saata selge sõnum otsustajateni. Siin ei ole aga senised teavituskampaaniad suuremat edu saavutanud ei Eestis ega Euroopas. Vikipeedia suur nähtavus võimaldaks aga loodetavasti teemale piisavalt tähelepanu tõmmata, et arusaam praeguse eelnõu sobimatusest jõuaks viimaks ka Brüsseli koridoridesse.

Wikimedia Eesti on siin samuti sõna võtnud (näide 1, näide 2 jne). Samuti WMF (näide). Nüüd on ehk aga Vikipeedia kord. Jimmy Wales uurib listides, mida arvavad kogukonnaliikmed ühest Vikipeedia pimendamisest enne selle eelnõu hääletust 5. juulil ning siin oleks hea vastata midagi ka Eesti suunalt (et kas liitume või mitte). Mida keegi arvab? Ivo (arutelu) 28. juuni 2018, kell 16:52 (EEST)

Olen nõus, et on vaja kasutada kõiki võimalikke meetmeid, et artiklitele 11 ja 13 vastu seista. --Puik 28. juuni 2018, kell 16:57 (EEST)

Aktsioonis osalemise poolt. Pseudacorus (arutelu) 28. juuni 2018, kell 17:06 (EEST)

Mul ei ole midagi selle vastu, et Vikipeedia pimendamist kampaanias kasutada. Kahjuks on selleks väga halb aeg sattunud, suvel ei ole Vikipeedia mittekättesaadavusel nii suurt mõju kui muudel aastaaegadel. Adeliine 28. juuni 2018, kell 17:07 (EEST)

Olen nõus, et tasub asjale tähelepanu juhtida. Ilmselt on kasulik seda teha enne hääletuse toimumist. Pusle8 (arutelu) 28. juuni 2018, kell 17:10 (EEST)

Poolt. Ajastuse osas pole midagi teha - hääletus toimub paraku 5. juulil, mitte 5. juunil. Daniel Charms (arutelu) 28. juuni 2018, kell 17:12 (EEST)

Muidugi! Vaevalt, et me tahame Google'ilt robotjuristi teenust ostma hakata. --Märt Põder (arutelu) 28. juuni 2018, kell 17:13 (EEST)

Poolt. Selle asja tagajärjed ei pruugi saabuda kohe, nii et tavaline inimene ei saa seosest lõpuks arugi, kui need võivad olla äärmiselt vastikud. Põhimõtteliselt nõutakse ühes paragrahvis masina valmistamist, mida edaspidi saaks suvalise riigi suvaline valitsus oma maitse järgi tsenseerimiseks kasutada, ning teise ideoloogiline alus on totteveendumus, et internet töötab ka ilma linkideta. Ja kui meie peidame pea liiva alla, siis ei ole kedagi teist, kes meid kaitsma tuleks. --Oop (arutelu) 28. juuni 2018, kell 17:23 (EEST)

Igaks juhuks märgin, et ma ise olen ka loomulikult aktsioonis osalemise poolt. Kes see teine ikka tuleb ja meie huvide eest seisma hakkab, kui me seda ise ei tee.

Hetkeseisuga seega 8 poolt, 0 erapooletut ja 0 vastu.

Andres,, Hirvelaid,, Iifar,, Juhan121,, Kuriuss,, Melilac,, Metsavend,, Minnekon,, Pelmeen10,, jpt, kes meil siin aktiivsed on. Mida kostate? Ivo (arutelu) 28. juuni 2018, kell 17:29 (EEST)

Adeliinel on õigus. Suveööd on liiga valged, et pimendamise efekt võimsalt välja paistaks. :D Aga muidugi olen poolt. Kuriuss 28. juuni 2018, kell 17:35 (EEST)

Aktsiooni poolt. --Metsavend 28. juuni 2018, kell 17:36 (EEST)

Mina olen ka poolt. --Kuuskinen (arutelu) 28. juuni 2018, kell 18:57 (EEST)

11-daga võib ju elada, aga 13 on jama kuubis. poolt. - Melilac (arutelu) 28. juuni 2018, kell 21:17 (EEST)

Vahekokkuvõte: poolt 12, erapooletu 0 ja vastu 0. Ivo (arutelu) 28. juuni 2018, kell 21:43 (EEST)

Poolt. Ursus scribens (arutelu) 28. juuni 2018, kell 22:48 (EEST)

Eks pange mindki toetajate kilda. Taivo 2. juuli 2018, kell 13:45 (EEST)

Poolt. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 2. juuli 2018, kell 15:02 (EEST)

Kuidagi traagiline on vaadata, kuidas justkui ainult meid huvitab. Seekord on see ka keeruline et ACTAst on õpitud ja meie eesistumise ajal oli näha kuidas suhtekorraldajad puusalt said matiheiteid teha meie argumentidele. Teisisõnu ma võin ühe artikli kirjutada, et harjumuspärastele nägudele vaheldust oleks. -- Irve (arutelu) 28. juuni 2018, kell 22:16 (EEST)

Muidugi kirjuta, palun! Puik 29. juuni 2018, kell 08:55 (EEST)

Märt tegi midagi Postimehele (v-o saatis ära ka), mina Sirpi, aga kas keegi avaldab, kurat ise teab. Olen juba kuulnud Urmas Sutropi tagasisidet, et WMEE eelmine blogipostitus oli tema jaoks liiga keeruline, nii et keegi võiks lasteaialastele trükitähtedega ja illustreeritud variandi ka teha. --Oop (arutelu) 29. juuni 2018, kell 10:41 (EEST)

see on nii rõvedas kantseliidis, et tavainimene küll sellest kirjatükist aru ei saa :)

emakeelne on siin https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52016PC0593

suwa 29. juuni 2018, kell 13:38 (EEST)

Minu artikkel Postimehes sai pealkirja "Tsensuurimasinate pealetung" ja Äripäevas ilmus nädala eest "Kas juba sügisel tuleb interneti luigelaul?". Täna pimendas end itaaliakeelne Vikipeedia, homme on plaanis teha sama siin. Täiendavad artiklid sel teemal on igati teretulnud, eriti hea, kui need näitaks probleemi eri perspektiividest. --Märt Põder (arutelu) 3. juuli 2018, kell 15:48 (EEST)

Poolt — toetan samuti pimendamist: suure bänneriga ja nii, et artikli sisu oleks allpool peale mõnetist nähtav. Umbes samade värvidega nagu siin, aga siis koos bänneriga seadusekavandist. -Mardus /arutelu 5. juuli 2018, kell 05:54 (EEST)

Igaks juhuks kordan, et kõik ikka teaksid: homme pimendame eestikeelse Vikipeedia. Kavas on alustada hommikul ning lõpetada neljapäeva lõuna paiku. Mõne artikli jätame ligipääsetavaks (nt panoraamivabadus). Administraatorid peaks vist kõigele ligi pääsema. Ivo (arutelu) 3. juuli 2018, kell 18:17 (EEST)

Lisan, et hädasti oleks vaja saada adekvaatsesse seisu artikkel direktiiv autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul, sest see jääb üheks vähestest artiklitest, mis homme pimedusest läbi "särab". Panustada võib inglise keelest tõlkimise, eesti seisukohtade dokumenteerimise või mistahes osaga. --Märt Põder (arutelu) 3. juuli 2018, kell 22:28 (EEST)

Millal see pimendamine siis toimub? Praegu veel kõik toimib. --Metsavend 4. juuli 2018, kell 12:54 (EEST)

Logi oma administraatorikontolt välja ja vaata siis. Adeliine 4. juuli 2018, kell 12:57 (EEST)

Võtsin nüüd pimendamise maha. Mingi hulk minuteid peaks kuluma, kuni see muudatus efekti avaldama hakkab. Ivo (arutelu) 5. juuli 2018, kell 13:19 (EEST)

Autoriõiguse direktiivikavandi arutelu

Eesti vikipedistide kogukond on muutnud ajutiselt kättesaamatuks eestikeelse Vikipeedia kogu sisu. Sellega väljendab kogukond rahulolematust Euroopa Liidu kavandatava autoriõiguse direktiivi muudatuste suhtes, mis ähvardavad vaba Internetti ja ohustavad Vikipeedia toimimist. Virtuaalne protest algas 4. juuli varahommikul ning lõppeb 5. juulil pärast Euroopa Parlamendi hääletust, millega otsustatakse direktiivikavandi avamine täiendusteks. Meie seisukohtadega direktiivi kohta saad tutvuda Wikimedia Eesti blogis ja Netikogukonna kodulehel. Küsimustega Vikipeedia blokeerimise kohta pöördu Eva Lepiku poole (eva@wikimedia.ee). Siin võib esitada küsimusi direktiivikavandi kohta ning arutada selle tähendust Vikipeedia ja vaba Interneti jaoks. --Märt Põder (arutelu) 4. juuli 2018, kell 05:34 (EEST)

Ei ole kättesaamatu. Andres (arutelu) 4. juuli 2018, kell 10:28 (EEST)

Jah, adminidele ei ole. --Oop (arutelu) 4. juuli 2018, kell 10:44 (EEST)

Ei ole ka teistele kättesaamatu. Tõenäoliselt üks lihtsamaid variante on see, et javascript brauseris (ajutiselt) ära keelata.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 4. juuli 2018, kell 11:43 (EEST)

Või lehekülje laadimine katkestada.

See autoriõiguse meeletu laienemine toob kasu ainult juristidele. Kõikidel aladel ei saa oma ühte tehtud tööd aastate kaupa tiražeerida. Kui see veel teadmiste levikut ka takistama hakkab, siis tuleb paralleelühiskond teha. 😅

• Parem oleks teha mingi pimendamine CSS-i abil ja suur teavitus lehekülje ülaosas, mis sunniks kasutajaid alla kerima. See "me ei näita teile"-teksti lehekülg oleks tulnud ära kaitsta, sest uudis juba jõudis Delfisse. -Mardus /arutelu 4. juuli 2018, kell 11:41 (EEST)

just, css-iga saab tausta mustaks teha, mis siis meenutaks natukenegi pimendamist, ja oo, tundub, et hommikuks on keski suutnud ka permanentse reloadimise tsükli maha võtta :D, ahjaa, oma alamlehe märkmetele ning mallidele võiks ka ligipääseda. suwa 4. juuli 2018, kell 11:50 (EEST)

┌────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────┘Mis mõttes: "oma alamlehe märkmetele", miski ei ole siin oma, registreerudes andsid ju nõusoleku jagatuda, teadmisi, loomingut, STDsid jne... hetkel on vist ~24TB HD-de lao tühjendusmüük käimas..., ootad veel aastakest 5-6, ja saad tikutoosi hinna eest ca 86 GB²³ kettakese, ei saa mina aru, miks inimesed niii kannatamatud on, justQ oleks neile ainult 1 elu antud...; nii et, kannatust...!—Pietadè 4. juuli 2018, kell 22:11 (EEST)

samuti oleks kena, kui blokeeritaks uute kasutajate registreerumine, kust nemad aru peaksid saama, mis, kes, kuidas...; mõne kodaniku räuskamisvajadus ilmselt on blokeerimatu... —Pietadè 4. juuli 2018, kell 12:16 (EEST)

Toetan uute kasutajate registreerimise blokeerimist ajutiselt kui ka IP-kasutajate blokeerimist. -Mardus /arutelu 4. juuli 2018, kell 13:02 (EEST)

Kas uued kasutajad on kuskil räusanud? Ma praegu muudatuste lehelt ei näe, aga kahtlus mul muidugi tekkis, et nii võib minna, kui Hallsilma IP-d blokkisin. --Oop (arutelu) 4. juuli 2018, kell 14:52 (EEST)

Vaata peeglisse, sellist voorimehe räuskamist, avalikus ruumis, nagu seda praktiseerisid (päeva algupoolel), ei ole mujal kohanud; hea, et vähemalt kustutasid (vaevalt et sul endal piinlik hakkas).—Pietadè 4. juuli 2018, kell 17:25 (EEST)

Seda ma arvasin ka, et ei sina suuda direktiivist rääkimisega piirduda. Mõni ime ka, sest kui sa minu väljenduslaadi voorimehe räuskamiseks pead, ei ole su vikikogemus ilmselt kuigi ulatuslik (ja voorimehekogemus ammugi). Adminiks trügida on sul siis küll tõesti vara, adminid saavad ka tapmisähvardusi (olen minagi saanud). Mõnikord muidugi mõtlen, et miks ma üldse mingi autoriõiguse jms-ga vaeva näen. Tarku niigi palju, las nemad tegelda. Oleks pidanud direktiivijutu tõlkimata ja Hallsilma jauramise ka sinnapaika jätma ning ütlema, et pole minu asi, las Ivo ja Pietade teevad. Või Avjoska ja Epp (kumb neist minu arutelulehel kunagi ilutses, ei mäletagi enam, hunt nendega). Vahet ju pole. Aga vähemalt võin Kelamile ja Raudsaarele vastamise teie hooleks jätta, te tunnete igaüks seda direktiivi ja kogu Euroopa autoriõiguse seadusi niikuinii paremini kui mina. Alles siin üks tegelane paar aastat tagasi teatas, et tema on ihuüksi panoraamivabaduse probleemi Eestis juba praktiliselt ära lahendanud ja üldse on see ületähtsustatud. Las sellised üleinimlikud geeniused siis rabelevad ja on seejuures leebed, malbed ja lillelõhnalised, nii et keegi ei protesti. Ma võtan puhkuse, lähen ja tõlgin selle kõige asemel omaks lõbuks poola luulet. --Oop (arutelu) 5. juuli 2018, kell 00:29 (EEST)

Uute kasutajate loomine võiks olla piiratud seni kuni protest käib. IP-aadresside blokeerimise võiks juurutada nagunii. Küsimus pole räuskamises, vaid pahatahtlikus toimetamises nii eestikeelses Vikipeedias kui ka Wikimedia Commonsis. Commonsis on näites mallide halbade eestikeelsete tõlgete puššimine inimese poolt, kelle arusaamine inglise keelest on piisavalt vigane, et tema eestindus(t)e õigsus tõsise kahtluse alla seada. See on osaliselt teemaväline, aga kuna sisu ajutiseks blokeerimiseks läks, siis pakkusingi välja kompromissi, mispuhul pahatahtlik toimetamine IP-aadressi anonüümsuse varjus oleks mingilgi viisil piiratud. -Mardus /arutelu 5. juuli 2018, kell 05:35 (EEST)

nojahh, musta värvi ei viitsi ürituse korraldajad kasutada, ehk lisate selle pildi?

suwa 5. juuli 2018, kell 11:21 (EEST)

Kogu pimendamine sai läbi viidud kiiruga ja need CSS jmt küsimused oli kõik arutuse all, aga jäid ajapuudusel realiseerimata, mh sai pimendamine tõesti tehtud pigem polaarpäeva värvides. Lihsalt, kogu asi sai lõpuks tehtud öösel kl 5 paiku ja end appi pakkunud vastava ligipääsuga kasutajad tahtsid vist juba magada, polnud mõtet rohkem pressima hakata, järgmisel päeval tuli ka vormis olla. Hetkel plaanime järgmist vaatust juba seoses Vikipeedia sünnipäevaga, loodetavasti juba 24. augusti päeval ja õhtul ning Tallinnas, püüame sünnipäeva kasutada ka autoriõiguse teemade uuesti fookusse tõstmiseks. Kui ruumid jm detailid teada, siis postitame loomulikult siia kogu info ja kui keegi tahab juba praegu aidata, siis võib liituda meie Slacki kanaliga (võtsime just kasutusele selle, pole jõudnud kõike veel välja uurida, täpsem info esialgu nicolas@wikimedia.ee). --Märt Põder (arutelu) 16. august 2018, kell 23:38 (EEST)

Pime/valge/pimedam/valgem/pimedaim/valgeim...

Usun/loodan/eeldan/arvan, et kõik praegu kirjutavad/toimetavad annavad endale aru, et nende tegevus on nähtav (st, kui sul on pääsuõigus, saad toimitada (artikli ruumis), kui ei ole, ei saa); ja jääb ajalukku salvestatuks... (ümber sõnastades: "kahekesi ühekesi" all esinemist tunnustatakse 100+ wikipeedias ~150 aastat kestva blokeerimisega, pärast selle lõppu võib muidugi jätkata...)—Pietadè 4. juuli 2018, kell 21:53 (EEST)
Täiendav selgitus: kuna mõningate andmete kajastamiseks enwi-s, ja andmete saamiseks, sealt, kust vaja, olen sunnitud pidevalt kasutama Tori (jm, avaldamata) teid, siis jäid hommikul silma ka siinsed kõhtjalgsed teod; sellest ka eelnevad kommentaarid.—Pietadè 4. juuli 2018, kell 22:32 (EEST)

Reklaam (nurksulud)

Sattusin tõdema, et nt eswi (cf Estonia) on vabastanud teksti sees olevad viitenumbrid „kantsulgude“ ikkest/(l)embusest...—Pietadè 12. juuli 2018, kell 13:46 (EEST)

Ma ei tea, kui palju teksti sisse ülaindeksiga numbreid satub, ilmselt mitte eriti, aga minu meelest on küll natuke paha lugeda, et Eesti pindala on 45227 km².¹. Samas, keegi ju ei trüki neid viitenumbreid ja kantsulge. Minu meelest peaks igaüks ise saama menüüst sättida, mismoodi süsteem kuvab talle viitenumbreid. Ettepanekuid saab vist teha siin: meta:Wikimedia Forum? --kanakukk (arutelu) 12. juuli 2018, kell 14:11 (EEST).

See oli ebaõnnestunud näide (m² m² asemel).—Pietadè 12. juuli 2018, kell 15:52 (EEST)

Kantsulud selleks ongi, et eraldada viitenumber muust tekstist, ning et lugejail ei tekiks valestimõistmist. Lisaks aitavad kantsulud viitenumbri lingi laiemaks teha, et sellele oleks kergem osutusseadmega sihtida ja klikkida. -Mardus /arutelu 12. juuli 2018, kell 17:06 (EEST)

Nad ei ole kantsulge ära võtnud, vaid lihtsalt peitnud (võib-olla taustaga sama värvi); kasutades nt sellist koodi: <span class="corchete-llamada">[</span>4<span class="corchete-llamada">]</span></a> (ehk siis teisisõnu: nurksulgude all olev ruum on alles, nurksulge endid lihtsalt ei kuvata).—Pietadè 12. juuli 2018, kell 17:52 (EEST)

Ma ise eelistan küll kantsulgudega varianti. Ivo (arutelu) 12. juuli 2018, kell 23:23 (EEST)

Fail:Puurmani_m

Hi. Very sorry to write in english. I'm OTRS agent and my mother tong is spanish. I'm frequent wikipedian from esWP. Ticket: 2017090710022746 it's perhaps the oldest in OTRS (or very close). In this ticket, its given permission for 4 files: [3], [4], [5], [6]. Unfortunatelly, user is not the copyright owner of these files, and could not grant permission. The files are tagged as permission missing. Even this person could be the CRHolder (wich is not), he/she didn´t follow properly the procedure or even add a right license. Ten month has past since it was inform by another user about these problems. Sadly, the user never answer the email, or request the CRHolder to send right permission, or do anything to fix the problems. It seems pretty much useless try to wait for an answer. However, to close the ticket we must be sure that, or the problem was solved, nor the files were deleted. Is there any one who could help with this? Thanks a lot. Regards. --Ganímedes (arutelu) 16. juuli 2018, kell 02:01 (EEST)

Ganímedes, It is rather seriously messed up thing, so deleting the images makes the most sense. We do have some nice images of that manor house and we can easily get more done. So I'll delete the files and close the OTRS ticket. Thanks for notifying. Ivo (arutelu) 16. juuli 2018, kell 02:49 (EEST)

I want to point out that these four images are by two different authors so I don't understand why they are in the same ticket. I cannot see the ticket. I have forwarded permission e-mail for the two latter images from the author Raina Rumvolt who I met in person when she gave me the images. I uploaded the images to Estonian Wikipedia with the licence template that was in use here at that time and which corresponded to the wish of the author. So it cannot be that I have violated author's rights with these two images. It's more complicated with the other two images as I was not in contact with the author himself, but through Raina Rumvolt. Adeliine 16. juuli 2018, kell 10:55 (EEST)

Adeliine, Sa ise saatsid selle kirja ja seega on sul info olemas, et mis seal näha on. Probleemiks ongi, et see ei vasta absoluutselt mitte ühelegi nõudele loa fikseerimise osas. Näiteks ei ole välja toodud, et kuidas võib neid fotosid kasutada (mis litsents). Kahe Orava tehtud foto asjus pole isegi poole sõnaga mainitud midagi fotode autori enda kohta (ja keegi teine ei saa niisama väita, et võtke need fotod ja kasutage). Rumvolti fotode kohta pole aga üldse midagi mainitud. Ning kõik neil fotot linkisid sa ise oma kirjas ära. Ivo (arutelu) 16. juuli 2018, kell 15:14 (EEST)

Tervitus! Tahaks nagu sisse logida aga ei maleta enam parooli.

Parooli lähtestamine

Mida peaks tegema et saaks enda kontole?

Kaks võimalust. Klõpsa väljal „Logi sisse/Loo konto“ ja täida avanevas aknas vähemalt üks väli.—Pietadè 16. juuli 2018, kell 09:28 (EEST)

class=infoboxold

Hea oleks, kui keegi asendaks mingil ajal etteteatamatult sandistunud/sandistatud kirje ><table class="infobox geography vcard"... kirjega <table class="infoboxold"..., tänan.—Pietadè 21. juuli 2018, kell 19:17 (EEST)

Vanade arutelude jätkamisest

Tahaksin jätkata arutelusid:

• Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 45#Välislinkide vormistamine
• Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 44#Andmete_kustutamine,

Kas ma peaksin nad sealt arhiivist siia tõstma või on mul lubatud teha sinna märge, et nad jätkuvad siin? --kanakukk (arutelu) 22. juuli 2018, kell 23:42 (EEST).

Arhiivide sisu muuta ei tohi, mistõttu sinna mingi märke lisamine pole minu arvates lubatud. Samas ei oska ma kommenteerida, kas peaksid eelneva arutelu sisu siia kopeerima. --Kuuskinen (arutelu) 23. juuli 2018, kell 17:07 (EEST)

Vabalt võiks piisata ju lingist varasema arutelu juurde (või kõiki neisse kohtadesse, kus seda teemat varem lahatud). Kopeerimine tundub mulle küll täiesti tarbetu. Ivo (arutelu) 23. juuli 2018, kell 18:29 (EEST)

Tont seda nüüd teab - see teine arutelu on kaunis pikk ja kui Kanakuke jaoks on oluline jätkata sealt osa elik mingi alamteemaga, võib selle ju kopeerida ka. - Melilac (arutelu) 30. juuli 2018, kell 20:57 (EEST)

Vana teksti kopeerimine pole vajalik. Samal teemal jätkuvat uut arutelu võib ju alustada lingiga vanale arutelule.--Andrus Kallastu (arutelu) 8. august 2018, kell 00:17 (EEST)

Vandalism IP-vahemikust 146.255.0.0/16

Juba üle aasta sodib keegi järjekindlalt sellest IP-vahemikust. Soditakse erinevatelt IP-delt, osad IP-d on ka blokeeritud, aga kuna sodija on dünaamilise IP aadressiga, siis pole üksiku IP blokeerimisest suurt kasu. Sodimiste sarnasus näitab, et tegu on sama inimesega. Sodimiste infantiilne iseloom viitab, et tegu võib olla lapsega või lapsemeelsega. Tahan öelda, et vaadake teised ka palun seda vahemikku aeg-ajalt ja tühistage ta sodimisi: 146.255.0.0/16 kaastöö. See on lai vahemik 65 536 aadressiga, seda lihtsalt blokeerida ei saa. Sealt tuleb ka kasulikku kaastööd. Sodija muudatustel on seni alati olnud märgised "Mobiilimuudatus, Mobiiliveebi kaudu", see aitab teda muudest, kasulikest muudatustest eristada. Cumbril 6. august 2018, kell 13:07 (EEST)

Oled ikka kindel, et seal vahemikus neid aadresse mitte 65 537 ei ole 146.255.183.162 10. september 2018, kell 17:16 (EEST)

Tegelikult te ikka ise oma vikipeeditsemise mõttetusest aru saate! Leht kuhu igaüks võib mistahes paska lisada, kandideerib entsüklopeedia tiitlile! Ja kui keegi sellele tähelepanu juhib, peetakse teda veel infantiilseks! Olen kindel, et tulevaste põlvkondade jaoks on Vikipeedia üks suuremaid naerukohti, pidage seda meeles, Inimsugu! 146.255.183.162 10. september 2018, kell 17:22 (EEST)

KES TAHAB, INIMRASSI ESINDAJAD, ASTUGU MINUGA VESTLUSESSE JA MA TÕESTAN TEILE, ET TEIE VIKIPEEDIAD ON KORDI INFANTIILSEMAD, KUI KÕIK MINU NALJAD KOKKU. VABANDAN SIIRALT, KUI MINU HUUMOR TEILE LAPSIK TUNDUS, ÜRITASIN LIHTSALT ARVESTADA TEIE, INIMESTE, ARENGUTASEMEGA!

Arutelude kustutamine

See on küsimus suuremale ringile: miks kustutatakse artiklite (vm nimeruumi) arutelu lehed peale artikli kustutamist? Mõnel juhul on seal toimunud pikem teemaarendus, mida hiljemgi võib tarvis olla. See ei ole sama kui kustutada arutelu sisuga "siia ei viita midagi" vms. --Pelmeen10 6. august 2018, kell 15:35 (EEST)

Olen nõus: kustutatud artiklite arutelud tuleks säilitada juhul, kui seal on asjalikku sisu.--Andrus Kallastu (arutelu) 8. august 2018, kell 00:15 (EEST)

Samas- kuidas seda asjalikku sisu artikli kustutamise järel leida? - Melilac (arutelu) 8. august 2018, kell 22:55 (EEST)

Artiklite, mille puhul üldse on midagi vaielda, kustutamised toimuvad praegu hääletamise tulemusel lehel Vikipeedia:Hääletused. Kas poleks lahendus, kui artikkel ise küll kustutatakse, kuid arutelu jäetakse alles ja selle link lisatakse sinnasamasse hääletuse lehele? Siis säilub info artikli kustutamiseni viinud põhjuste kohta.--Andrus Kallastu (arutelu) 9. august 2018, kell 01:01 (EEST)

Jah, sellisel kujul oleks ideel jumet. - Melilac (arutelu) 9. august 2018, kell 17:55 (EEST)

EE veebist kadunud?

Kas EE elektroonne versioon on veebist kadunud? Ilmselt üle kuu aja ei ava ta sealt enam midagi, nt http://entsyklopeedia.ee/artikkel/suhteline_k%C3%B5rgus1 või avaleht http://entsyklopeedia.ee/ --Estopedist1 (arutelu) 14. august 2018, kell 09:47 (EEST)

Inforegistri järgi on MTÜ makseraskustes. Nime leidsin veebiaadressi järgi. Facebookis oli tegev aasta tagasi. --Tiia (arutelu) 18. august 2018, kell 01:43 (EEST)

Veebist kadus see vist juba vähemalt oma kuu aega tagasi, kui mitte varem.

See MTÜ sai kunagi toetust, et need infokillud veebi lükata. 2012 see avati ja kohustus oli seda üleval hoida vähemalt viis aastat (kui nüüd natuke arvutada, siis see kohustuslik periood sai hiljuti mööda). Ivo (arutelu) 18. august 2018, kell 04:33 (EEST)

Kellel on siis kohustus seda digitud materjali edaspidi hoida ja üldsusele kättesaadavaks teha? --WikedKentaur (arutelu) 18. august 2018, kell 09:35 (EEST)

Sellist instantsi ei ole. Ivo (arutelu) 18. august 2018, kell 16:52 (EEST)

Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Dokumentide hoidja isik peab nähtuma ka äriregistri kandest. Dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul (ÄS §219 lg 1 ja 3). Likvidderimine ehk veebimaterjal on vara, mida on vaja ka hoida.

Põhikirjas tuleb märkida: mittetulundusühingu vara jaotus ühingu lõpetamise korral Mittetulundusühingute seadus § 50. Vara jaotamine --Tiia (arutelu) 18. august 2018, kell 17:54 (EEST)

§ 54. Dokumentide säilitamine (1) Likvideerijad annavad mittetulundusühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Dokumente hoitakse Eestis. [RT I, 20.04.2017, 1 - jõust. 15.01.2018] --Tiia (arutelu) 18. august 2018, kell 18:08 (EEST)

No pm ma kirjutasin neile eile, aga ma eriti ei loodaks, et siit midagi päästa annab. Ivo (arutelu) 18. august 2018, kell 18:53 (EEST)

Mil moel Rahvusraamatukogu EE võrguväljaannet säilitab? vt ka Säilituseksemplari seadus --WikedKentaur (arutelu) 19. august 2018, kell 21:27 (EEST)

Rahvusraamatukogu säilitab küll kõikvõimalike veebilehekülgede koopiaid, aga ligipääsu julgetakse neile lubada ainult siis, kui huviline viibib füüsiliselt Rahvusraamatukogu ruumides. Ivo (arutelu) 19. august 2018, kell 23:09 (EEST)

Rahvusraamatukogu sõnul on käimas EE veebientsüklopeedia kolimine ning taasavamist on oodata 2018. oktoobri paiku. --WikedKentaur (arutelu) 28. august 2018, kell 17:06 (EEST)

Eestikeelsed koerte tõustandardid (PDF failid)

on kennelliidu lehel suunatud lehele http://veebikoolitused.ee/kennel/wp-content/uploads/xxxxx, mis enam ei toimi ja annab tulemuseks http://veebikoolitused.ee reklaamlehe; seega on kõik etwi lingid eelnimetatud standarditele ebavaliidsed.—Pietadè 19. august 2018, kell 13:21 (EEST)

Mulle tundub, et hetkel on leht uuendamisel ja võivad veel tagasi ilmuda. Selle koolituse läbimisel tavaliselt valmivad uued kodulehed. Põhileht on neil https://kodulehekoolitused.ee/ Sama ikoon on ka ümbersuunatud lehe sakil. --Tiia (arutelu) 19. august 2018, kell 23:20 (EEST)

Eestikeelse Vikipeedia sünnipäev

Promopilt. Sest sünnipäeval saab ikka kooki ka

Eestikeelse Vikipeedia 16. sünnipäeva tähistamine Tallinnas

24. augustil on eestikeelse Vikipeedia 16. sünnipäev ning nagu iga tähtsa tähtpäevaga, ei jää ka see tähistamata. Selleks puhuks on reedel broneeritud pind Tallinnas kohvikus Must Puudel (Müürivahe 20). Alustaks kell 19. Kohapealt saab snäkke, kooki jms. Kõik huvilised on oodatud. Ivo (arutelu) 19. august 2018, kell 23:16 (EEST)

Loetud tunnid enne Vikipeedia sünnipäeva algusega kl 17 toimub Wikimedia liikumisega sarnaseid eesmärke omava Open Knowledge Estonia üldkoosolek MTÜ Mondo ruumides. Huvilised on oodatud kohapeale tutvuma, aga osaleda saab ka üle Interneti. Ilmselt liigutakse OK-EE üldkoosolekult ka edasi sünnipäeva tähistamisele. --Märt Põder (arutelu) 23. august 2018, kell 08:34 (EEST)

Eestikeelses Vikipeedias on praeguse seisuga 179 936 artiklit. Kui igaüks meist kohe ühe artikli kirjutaks, kas saaksime veel sünnipäeva jooksul 180 000 täis? --Märt Põder (arutelu) 24. august 2018, kell 14:20 (EEST)

Arvude järjestus kategooriates

Seni on kategooriates olnud näiteks artikkel "15. juuli" artiklist "5. juuli" vaikimisi eespool, kuna järjestamine käib esimese numbri järgi. (Seda saab muuta, kui lisada 5. juuli artiklis järjestusvõtmeks näiteks "05".) Nüüd on võimalus järjestada vaikimisi teistpidi, arvu väärtuse järgi. Ühtlasi on siis numbriga algavad pealkirjad koondatud alaossa "0–9", praeguse "0", "1",... "9" asemel. Panen ette sellele lahendusele üle minna. Pikne 23. august 2018, kell 15:20 (EEST)

Tundub igati mõistlik. Ivo (arutelu) 23. august 2018, kell 16:16 (EEST)

Kui ei ole kategooriaid, mille juures vana süsteem paremini töötaks, siis on see hea plaan. - Melilac (arutelu) 23. august 2018, kell 16:23 (EEST)

irw, ja kui ma kunagi kirjutasin 05. august 201x siis mõned agarad parandasid seda, kas need lastehaigused on siis nüüd wikist kadund??? suwa 23. august 2018, kell 16:29 (EEST)

Kirjutada välislinkide alla 05. august vms on endiselt sobimatu ja kuulub likvideerimisele. Samuti ei puutu see kuidagi siinsesse teemasse. Ivo (arutelu) 23. august 2018, kell 17:45 (EEST)

Suwa, 05.08.2018 sobib aga kui kuu on sõnaga, siis ei sobi. Elementaarne. Pikne ettepanekuga nõus. --Tiia (arutelu) 23. august 2018, kell 17:51 (EEST)

ja millise skriptiga siis neid viiteid sorditakse? suwa 23. august 2018, kell 20:17 (EEST)

"Lastehaigus" on kirjutada nulliga algavaid järgarve: 1. aprillil kirjutatuna 01.04. loetakse "nullesimesel nullneljandal", kui 1. aprilli kirjutada 1.4., siis loetakse "esimesel neljandal". Seepärast on hea, et selles nulliga algavas järjestuses on kord loodud. Ssgreporter (arutelu) 24. august 2018, kell 01:02 (EEST)

┌────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────┘ kui nüüd püüda leida suht lollikindlat lahendust, siis senisest arutelust on väljajäänud selline võtete jada, mis välistaks 'meerikapärase kuupäeva esituse kasutamise ja sellest tulenevad hilisemad väärtõlgendused, s.t KK.PP.AAAA kui nr on <13, mis sellega ettevõtta? Lisaks võiks kohe kaaluda ka kuupäeva juures kasutatava kellaaja formaadi kokkuleppimist ja sortimist, kuna elu kiireneb, siis miski hetk käib kronoloogia minutilise täpsusega jne jne suwa 24. august 2018, kell 13:07 (EEST)

Täpsustuslehekülgede vormistamine

Lehekülg Vikipeedia:Täpsustuslehekülg ei ole eriti põhjalik ning puuduvad näited, seega pakuksin välja, et teatud reeglites võiks kokku leppida. Pakuksin välja, et vikilink lisatakse igal real ainult ühele artiklile ning link ilma boldita (see poleks ka ainult ühe lingi puhul vajalik). Toon näite, Joseph_I võiks välja näha hoopis selline:

Joseph I ja Josephi (Josefi) nime all tuntud valitsejad:

• Joseph I oli Saksa-Rooma keiser 1705–1711
• Joseph I oli Bulgaaria eksarh
• Joseph I oli Konstantinoopoli patriarh
• Josef Johann Adam oli Liechtensteini vürst 1721–1732
• Josef Wenzel oli Liechtensteini vürst 1712–1718, 1732–1745 ja 1748–1772
• Joseph Franz Ernst oli Hohenzollern-Sigmaringeni vürst 1715–1769
• Joseph oli Saksi-Altenburgi hertsog 1834–1848
• krahv Joseph Eszterhazy de Galanta oli Horvaatia baan 1733–1741

Teine asi millest ma pole aru saanud, näide Poe tänav (täpsustus), kas teatud juhtudel on õigustatud jätta linki sulgudes olev tekst "[[Artikkel (täpsustavnimi)]]", või tuleks ta ikkagi vormistada alati "[[Artikkel (täpsustavnimi)|Artikkel]]"? Minu meelest võiks see loend välja näha selline:

• Poe tänav, Tartus, Tartu maakond
• Poe tänav, Jõgeval, Jõgeva maakond
• Poe tänav, Lähte alevik, Tartu vald, Tartu maakond
• Poe tänav, Kodila küla, Rapla vald, Rapla maakond
• Poe tänav, Peningi küla, Raasiku vald, Harju maakond
• Poe tänav, Vaivara küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond
• Poe tänav, Kaberneeme küla, Jõelähtme vald, Harju maakond

Siin tuleks muidugi lisaks ka selgitavat osa keeleliselt kohendada. --Pelmeen10 24. august 2018, kell 18:04 (EEST)

Minu arust võib olla ka mitu varianti, kuidas vormistada. Min meelest rasvase kirja kasutamine ja mitme lingi kasutamine pole halb.

Esimeses näites peaks "oli" asemel olema koma.

Sulgudes olevat teksti ei tohiks näha olla.

Piisab asula nimest kohakäändes, koma ei ole tarvis. Andres (arutelu) 25. august 2018, kell 09:05 (EEST)

Inglise vikis on ilusti kokku võetud, kuidas täpsustuslehte teha: en:Wikipedia:Disambiguation dos and don'ts. Kui võtta nii, et eesmärk on teha lugejale kindla artikli leidmine võimalikult lihtsaks, siis on ühelegi neist punktidest raske vastu vaielda.

Kui terve link sulgudega on näha, siis mõnel juhul ei tarvitsegi selle järele midagi muud lisada. Sulge ei peida me ka artiklite päistesse pandud täpsustusmärkustes. Keelelist vastuolu ei tarvitse sulgude mittepeitmise juures ka otsida, kuna lingitud osa võib võtta kui lehekülje pealkirja ning koma asemel võib olla põhimõtteliselt mis tahes eraldaja (püstkriips, keskpunkt vm). Pikne 25. august 2018, kell 09:54 (EEST)

Minu arvates peaks täpsustuslehekülgedes linkide sulgudesse jääv osa ilmtingimata näha olema. Selles mõttes on mõlemad eelpooltoodud näited valesti vormistatud. Taivo 25. august 2018, kell 10:11 (EEST)

Täpsustusleht täpsustab sama termini erinevaid tähendusi (mõisteid). Lehel Joseph I vajaks seal preaegu oleva info põhjal otsustades täpsustamist võib-olla ainult kolm esimest terminit. --Andrus Kallastu (arutelu) 25. august 2018, kell 14:00 (EEST)

Seal on koondatud Joseph I ja lihtsalt Joseph. Arusaadavatel põhjustel minu meelest. Andres (arutelu) 25. august 2018, kell 18:22 (EEST)

Kuna see on eestikeelses Vikipeedias nii välja kujunenud, et sulgudes olevat teksti pole näha, siis peaks järjepidevuse huvides täpsustuslehti sama moodi edasi vormistama. Keeleliselt on täpsustusmärkused kujul "Merepoeg (laev 1938)" vigased ja nende asemel tuleks kasutada mõnd muud varianti, näiteks Merepoeg (laev, 1938) või Merepoeg (1938. aasta laev). Cumbril (arutelu) 25. august 2018, kell 14:06 (EEST)

On küll mõeldav artiklipealkiri välja kirjutada, aga siis oleks tarvis hoopis teistsugust sõnastust, mis räägib pealkirjadest. Ühelgi täpsustuslehel sellist sõnastust pole. Pealkiri on oluline ainult kirjutajatele ja toimetajatele, kes saavad seda kursori abiga hõlpsasti vaadata. Tavalugeja jaoks on see müra.

Kui kasutada rasvast kirja, siis puudub vajadus mitme lingi vältimiseks. Andres (arutelu) 25. august 2018, kell 18:19 (EEST)

Rasvases kirjas tekst on minu meelest isikliku esteetika küsimus. Täpsustuslehekülg on suurem kui täpsustusmärkus, olles omaette lehekülg, seega on keelelise ühtsuse huvides mõistlik seal sulud välja jätta, minu meelest võiks sulud olla vaid täpsustusmärkustes. - Melilac (arutelu) 26. august 2018, kell 09:25 (EEST)

Teavitussüsteemi kitsaskohad

sain kasutaja:Pikselt kiiduväärt märkuse, et teavitussüsteem teatud juhtudel ei funktsioneeri. Näiteks selles samas kommentaaris ei saa tegelikult kasutaja:Pikne teavitussõnumit, ehkki ma ise olen varem arvanud, et alati saab. Lühikese teemakohase arutelu leiab siit--Estopedist1 (arutelu) 28. august 2018, kell 18:09 (EEST)

Sain küll siin teavituse, sest sa lisasid lingi koos uue lõiguga ja sa ei muutnud varem lisatud lõike. Pikne 28. august 2018, kell 18:22 (EEST)

Täna, praegu just, kaasajal, nüüdisajal, äsja, hiljuti, eile veel, varsti jne

Kui teeks ühe boti, mis asendaks sellised "ajamäärangud" nt x-ga; viidete lõikes on wikiti mõneti kujunemas (nt, kui 10:55 oli x ühikut, siis nt 11:55 saad märkida y ühikut); või teeks artikli, nt Ma olen praegu 145 aasta 8 kuu 9 päeva 5 tunni 10 minuti 8 sekundi 5 millisekundi jne vanune; või lisaks "tõlkimisabi" hüpikaknale suurelt ja punaselt midagi selles osas; või siis leppida (või mitte) sellega, et iga kirjutaja kirjutab ainult endale ja endale teadaolevasse hetke, sellisel juhul oleks see isiku-päeviku levitamine avalikus ruumis (W serveritel), mis kuulub(x) kustutamisele.—Pietadè 31. august 2018, kell 20:37 (EEST)

Aga vikipeedia ei ole ju koht originaaluuringute tarvis, praegu puhul oleks sel mõtet, ent ülejäänute puhul vahendame me sageli lihtsalt algmaterjali, miska taoline robot toodaks originaaluuringulisi mõttetusi. Tuleb lihtsalt leppida sellega, et taolisi määranguid sisaldavad artiklid ei ole lõplikul valmiskujul ja loota, et neid määranguid saab millalgi täpsustada (ehk nagu mu ammusurnud vanaema ütles: "Tahtmine on taevariik, saamine on iseasi". - Melilac (arutelu)

Kasutaja nime vahetus

Palun mestida minu kasutaja Boreaalane uue nime alla Lõunaboreaalane, nii et ülevaade säiluks. Boreaalane 21. juuni 2018, kell 00:55 (EEST)

• Boreaalane, Esilehe arutelu ei ole tegelikult selliste asjade jaoks.
• Andres, Äkki aitad? Ivo (arutelu) 21. juuni 2018, kell 01:31 (EEST)

Bürokraadid kasutajanimesid muuta ei saa. Vt Vikipeedia:Kasutajanimi. Adeliine 21. juuni 2018, kell 09:57 (EEST)

Kasutaja kustutamine

Kuhu ja kelle poole ma pöörduma pean, et minu kasutaja saaks kustutatud? Lisatud sisu likvideerimist ma ei eelda. Palun otsest vastust, sest olen näinud, et see on võimalik. Boreaalane 31. august 2018, kell 16:29 (EEST)

https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:FAQ#How_do_I_change_my_username/delete_my_account? --WikedKentaur (arutelu) 31. august 2018, kell 17:01 (EEST)

Säherdune juhis peaks küll olema eesti keeles kättesaadav ja kergelt leitav ... moekas värk mitmes keskkonnas juba mõned head aastad see kasutajakonto deaktiveerimine-kustutamine-jne. suwa 31. august 2018, kell 17:27 (EEST)

See artikkel...

Palun kasutage:

See artikkel kirjeldab...

---

Mitte!

See artikkel räägib...

---

Artiklid ei räägi midagi, mis ajast artiklid räägivad!? Inimesed räägivad, Vikipeedia vahendab, tihti pullikaka teksti, olles meediumiks. Mulle antakse teada, et Vikipeedia ei tohiks isegi seletav olla — olgem vait, loeme ja kirjutame, vahime edasi. Boreaalane 1. september 2018, kell 00:38 (EEST)

Hea tähelepanek, aga halb soovitus, kuna kirjeldavad vaid üksikud (ütleks, et alates B- kategooriast) kvaliteetseimad artiklid. Ehk sobiks See artikkel on... ? - Melilac (arutelu) 1. september 2018, kell 08:08 (EEST)

Artiklid ikka räägivad millestki. Nagu raamatudki. Adeliine 1. september 2018, kell 12:10 (EEST)

Millest räägib näiteks ÕS? Räägib ja kirjeldab on mõlemad sõnad, mis minu meelest stub-klassi artiklitele ei sobi. Sobiks defineerib, aga artikkel Andesiit enam ei defineeri, vaid räägib ning kirjeldab. - Melilac (arutelu) 1. september 2018, kell 13:06 (EEST)

Aga tegelikult usaldaks ma selles küsimuses kõige enam kasutajat Kuriuss ja tema seisukohta. - Melilac (arutelu) 1. september 2018, kell 13:08 (EEST)

Tänan, Melilac, usalduse eest! Minu arvates võib vabalt olla "see artikkel räägib sellest" või "see artikkel on selle kohta" (aga mitte "see artikkel on sellest") või "see artikkel on teemal". Varianti "see artikkel kirjeldab" ma päris maha ei laidaks, aga kindlasti ma seda ka ei eelistaks, kuna see on sellises kohas omane rohkem inglise keelele ("the article describes"), aga minu arvates mõistetakse eesti keeles kirjelduse all pigem põhiandmete laiendust. Meie artikleid määratleksin ma pigem teemade ülevaadetena, aga kummalisel kombel sõna "ülevaade" kasutamine kõnealuses lauses kisub kantseliitlikuks ("see artikkel annab ülevaate" – artikli personifitseerimine pole hea; "selles artiklis antakse ülevaade" – umbisikulise tegumoe kasutamine pole samuti hea). Samas juurdunud väljendiga "see artikkel räägib" oleme harjunud (ka ÕS tunnistab seda) ning selles sisalduvat artikli personifitseerimist ei peeta üldiselt kantseliidiks. Siin ei ole tegu reegliga, vaid aja jooksul keeles kujunenud kinnisväljendiga. Kuriuss 3. september 2018, kell 11:53 (EEST)

Tänan, Kuriuss, et kinnitasid minu aimdust, et kirjeldamine on põhiandmete laiendamine ja et see sobib vaid üksikutele eliitartiklitele. - Melilac (arutelu) 4. september 2018, kell 11:52 (EEST)

Võibolla sobib kasutada varianti "see artikkel on x-st", kuigi mulle meeldib praegune rohkem. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 1. september 2018, kell 13:18 (EEST)

Minu meelest ka praegune on parem. See "on" tundub ebaloomulik. Andres (arutelu) 1. september 2018, kell 13:36 (EEST)

Seda kasutatakse mitmel pool, nii et määratletud praegune tegelikult puudub... - Melilac (arutelu) 2. september 2018, kell 09:07 (EEST)

Kas pead silmas, et Vikipeedias? Siiski valdaval enamikul juhtudel on "räägib". Andres (arutelu) 2. september 2018, kell 09:21 (EEST)

Jah, näiteks artiklis Saka vald, aga ka mõnel pool mujal. Levikusageduse koha pealt ei oska ma kaasa rääkida. - Melilac (arutelu) 2. september 2018, kell 09:55 (EEST)

ÕS-is on niisugune näide: "millest film räägib" või "millest filmis räägitakse", järelikult see on õige. Andres (arutelu) 1. september 2018, kell 13:36 (EEST)

Mina saan sellest väljendist nii aru, et see tähendab 'selle artikli teema on', ja siin pole tähtis, kas artikkel on pikk või lühike. Andres (arutelu) 1. september 2018, kell 13:36 (EEST)

---

Mulle on teie endi poolt selgeks tehtud, et artikkel ei tohi (sic!) olla huvitav. Selle jaoks olevat blogid või enda meisterdatud koduleheküljed. Kas mitte sa, Adeliine, ise ei hoobelnud sellega korra. Seega ei ole ka siin sõna räägib kohane, see on liialt kõnekeelne. Parafraseerides: kui inimesed tahavadki rääkida ehk kõnetada, siis on neil võimalus välja anda oma raamatud või filmid. Vikipeedia ei esinda külasimmanit, ei paku selleks ka ainestikku. Sõna on (olema) on samuti väiklane, sest kui artiklit on juba kord alustatud, siis see ongi juba olemas. Olemus iseenesest ei ole seletuslik ega illustratiivne. Sõna mõtestab on jällegi liigfilosoofiline, hüpertroofne. Tunnen, et sõna kirjeldab on sõltumatu, kohane ja sobilik — ikkagi esitatakse kirjutatud teksti, mis tegelikkuses on infoajastule kohaselt kodeering. Vikipeedia peaks taotlema ortograafilisust ja põhinema tunnustatud ofitsiaalsusel. Ma loodan, et te näete vastuolusid. Eeldan, et nurgas nokistemise ja simmani ajad on läbi, ka meil on enda kultuur (kuulumata Euroopa hädiste sekka), mis vajab teadvustamist. Boreaalane 1. september 2018, kell 14:45 (EEST)

Väiklane pole on kohe kindlasti mitte, sobilik sõna oleks vast triviaalne. Ja kui ma oma naisele kirjeldan oma tööpäeva, ei tee ma seda kirjalikult, see sõna ei esitle kohe kindlasti kirjalikku teksti.- Melilac (arutelu) 2. september 2018, kell 09:14 (EEST)

Esiteks, taaskord, sõna pole on tõesti lihtlabane. Ma ei tõmmanud kirjeldamise ja kirjutamise vahele võrdlusmärki. Mõlemad sõnad algavad kirj- kujul, ju on selleks põhjust, sõnad ei teki üldiselt huupi. EKI seletab, et kirjeldamine tähendab: “jutustades v. kirjutades kellestki v. millestki ülevaadet v. pilti andma”. 2001:7D0:885A:FB80:3899:D0C2:FA46:7688 2. september 2018, kell 13:26 (EEST)

Artikkel tohib huvitav olla küll, aga mitte liiga isikupärase stiiliga ega isiklike hinnangutega. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Andres (arutelu • kaastöö).

No, mulle on konkreetselt lajatatud, et Vikipeedial ei ole huvitavusega mitte midagi pistmist, ei ole SEE koht. Samuti ei tohi möönda fakti, et Karjalas on boreaalsed olud, paksud metsad, soised järved, graniitkaljud ning et ameerikasoomlased harisid seal põllulappe, olles nõukogude revideerimise all. Tegu olevat originaaluurimusega. Hoolimata sellest, et üldteadmusele ei viidata. Ei tohi ka põhjendatult õiges kohas tõde avaldada, mis on EKI poolt kinnitatud, et nimi Suurbritannia on eesti keeles 1950. aastate sovetlik jäänuk. Olgem uhked Eesti üle! Ärgem imestagem, kui inglased-šotlased meie, kui nende arust KGB-jäänuki, poole pöörduvad; see on väga intrigeeriv. 2001:7D0:885A:FB80:3899:D0C2:FA46:7688 2. september 2018, kell 13:26 (EEST)

Inimene räägib (me ei tea ühtegi teist looma, kes räägiks), essee mõtestab arutledes ning artikkel sõnastab kirjeldades. 80.235.30.93 2. september 2018, kell 14:10 (EEST)

See, et "räägib" on kõnekeelne, pole tõendatud. Sõnastikud seda ei ütle ja minu meelest see nii ei ole. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Andres (arutelu • kaastöö).

Kas rääkimine POLE mitte oraalne väljendus ning suud ümbritsevate lihaste ja keelelihase töö? Kui räägitakse, siis kuulatakse, mitte ei loeta. 2001:7D0:885A:FB80:3899:D0C2:FA46:7688 2. september 2018, kell 13:26 (EEST)

Kas kiri POLE mitte teatavat laadi rahvarõivaste muster? Aga mis on siis ümbrikusse pakendatud ja margiga varustatud tekstiga paberit sisaldav postisaadetis? - Melilac (arutelu) 2. september 2018, kell 21:26 (EEST)

Ma ei saa Su teistest argumentidest aru. Andres (arutelu) 2. september 2018, kell 09:21 (EEST)

Ei peagi enam saama, minu kaastöö seoses Vikipeediaga lõppeb viimaks tänasest. Siin ei ole vaja enam midagi tõestada, mulle sai pilt selgeks ammu, nüüd on karikas ka täis. Eks aastate pärast, kui mõned teist veel elus on, hakkate mõne koha pealt väärtuseid ümber hindama. Võib-olla tuleb meeldegi, et kunagi sai midagi sellist kustutatud või isegi lausa hävitatud. Minu märkus, et selline tegevus on piiratus (idiootsus) vääris tsensuuri. Muuhulgas ei tohtivat isegi tsensuurist teada anda, ei ole SEE koht! 2001:7D0:885A:FB80:3899:D0C2:FA46:7688 2. september 2018, kell 13:26 (EEST)

Minu meelest tuleb kasutada kõige lihtsamat sõnastust ja hoiduda liigse ütlemisest. "On" oleks selles suhtes muidu parem küll, aga minu meelest on häda selles, et nii lihtsalt ei öelda, see ei ole hea eesti keel. Andres (arutelu) 2. september 2018, kell 09:21 (EEST)

Nõustun. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 2. september 2018, kell 12:57 (EEST)

Vikipeedia on kõigile, samuti nagu Kaljulaid on IGA eestlase president. Vikipeediast peaks aru saama nii turumutt Tädi Maali, kontorirott Kaval Eneli (tööalaselt) ehk Vastik Eneli (eraeluliselt), digitaaltsaar Tige Andrus, väliseesti digitaalkeiser Toomas Hendrik, ärimees-pedofiil Onu Tom, lasnamäelane Maxima Toolik, seniilne Vana Vootele kui ka kolmene Pätt Juku ja viieline Pai Eliisa. Viimastele on vaja ka seletavat poolt, et haarata teemat. Mõnikord võivad nad asjalugusid ise paremini seletada, aga see on ju LUBAMATU. Näiteks ei kujuta paljud Karjalat ette. Aga, seda ei tohi ju iseloomustada. Teemasse ei ole vaja süveneda, peaasi, et artiklinumber on koos. 2001:7D0:885A:FB80:3899:D0C2:FA46:7688 2. september 2018, kell 13:26 (EEST)

---

Vikipeedia on farss. Miljon+ on auhinnatud manipulatsioon. Vastuoluline, mitte Vaba Entsüklopeedia. Punkt. 2001:7D0:885A:FB80:3899:D0C2:FA46:7688 2. september 2018, kell 13:26 (EEST)

Vikipeedia žanr on entsüklopeedia. Entsüklopeediaartikkel ei ole populaarteaduslik artikkel, ei ole essee, ei ole arvustus jne. Igal žanril on oma vormi- ja stiilitunnused. Adeliine 2. september 2018, kell 14:10 (EEST)

Entsüklopeedia räägib? Et, targad räägivad, ülejäänud lugegu? 80.235.30.93 2. september 2018, kell 14:13 (EEST)

See teie entsüklopeedia kasutab artikleid, mis tähendab, et nendes on ruumi ka seoste jaoks, seletuseks, ridade vahedeks, kokkuvõttes ülevaatlikuks sisuks. Ma olen öelnud, et Vikipeedia ei ole Eesti Nõukogude Entsüklopeedia ega Eesti Entsüklopeedia. Seal ei ole seda ruumi, mis on siin. Kui maha ei tohi kirjutada ja oma peaga samuti mõtelda ei tohi, siis peaks justkui olema ruumi põhjendatud alustel tekstiloomeks ja loogikaks. Mulle tehakse vaid selgeks, et seda ka ei ole vaja. Ju siis ei olegi midagi vaja.

80.235.30.93 2. september 2018, kell 14:20 (EEST)

Aga, olgu. Jookske omavahel amokki ja tantsige simmanit. Ajaraisk. 80.235.30.93 2. september 2018, kell 14:20 (EEST)

Lihtsalt–keeruliselt on seis selline, et miski osa vikis kirjutajaid arvavad, et nad juba teavad, kuidas selles inforuumis võiks käituda ja kui keski erineb, kas siis kirjastiililt või väljendamisel mahlakuselt, siis tihtipeale käitutakse nagu oleks keski miskit rünnanud ja tõmbutakse kaitsesse ja lajatatakse erinevusele võimalikult suure malakaga, hea, et mitte suuremakaliibrilise kuulipildujaga, ning tõrjutule tundub see tsensuuriga pitsitamisena, seejuures on adminnijad unustanud, mis on kaasamine ja koosotsustamine, mille tulemusena võidakse taluvuselt taanduda tosin aastat tagasi, mil siinsamas enne asjaga tutvumist lajatati, et suahiili keeles pole kahe ee-ga sõnu jne. Seega, võtke ja saage võimalusel kokku ühe laua taga ja arutage, kuidas saaks rahulikult ja töiselt koos edasikribada. jne jne :P suwa 2. september 2018, kell 17:29 (EEST)

Siin on juba pikalt kirjeldatud seda, et kuigi tähelepanek ei ole vale, siis igale poole sobivat sõna sellel kohal lihtsalt ei eksisteeri. Nii ei ole mitte mingit mõistlikku põhjust ümber tegema hakata tuhandeid artikleid. Eelkõige soovitan tutvuda kasutaja Kuriuss kommentaariga – tema on keeleasjades spetsialist.

Kallis IP-aadressi taha peituv kasutaja, sinu arvamine läheb jauramiseks kätte ära. Ise räägid küll, et Vikipeedia on kõigile ja kõigi oma, aga sa ei kuula vähimalgi määral teiste arvamust. Kuidas käib see teguviis kokku sinu arvamusega? Ivo (arutelu) 3. september 2018, kell 12:22 (EEST)

Original research

On soov täiendada ühte artiklit, kuid selle kohta vajaminevat infot napib. Olen analüüsinud mitmeid allikaid ja loonud seisukoha, mis nähtavasti on õige. Kuid see on ju "original research" ja seega see sellisena Vikipeediasse kirja minna ei tohiks? Kuigi kogu selle arutluskäigu kohta on võimalik lausete järel korralikud viited lisada (koos selgitusega). Kuidas sellisel juhul käituma peaks? Tunduks ka narr, et keegi looks sellise asja pärast mõne tasuta blogi - lihtsalt selleks, et hiljem sellele siin viidata? Kuidas selliseid küsimusi lahendama peaks? Niimoodi tagasi mõeldes meenub vähemalt veel üks enda artikkel, kus võisin selle NOR reegli vastu eksida ... Njosnavelin (arutelu) 2. september 2018, kell 20:11 (EEST)

Hea lahendus võiks olla mustandi loomine ja siis kutsuda, nt siinsamas, selle arutelulehel avaldama arvamust, kas on piisavalt erapooletu, viidatud ja mitte algupärane uurimistöö. :) suwa 2. september 2018, kell 23:19 (EEST)

Minu meelest võib selle kohe põhiruumi panna. Eks siis saab arutada. Info jääb igal juhul alles. Andres (arutelu) 2. september 2018, kell 23:34 (EEST)

Kui ühest artiklist on jutt, siis miks selline kaarega küsimus? Artikli arutelus saab küsida, suurema tähelepanu saavutamiseks siinsamas üldises arutelus. Niisiis - infot napib aga allikate põhjal saab kujundada arvamuse, mis nähtavasti on õige? Minu meelest see ei kõla paljulubavalt. Tšuuba (arutelu) 3. september 2018, kell 05:53 (EEST)

Ei pea kohe kõige negatiivsemat eeldama. Pigem mõtlesin seda, et see ei pruugi olla ainus artikkel, mida sarnaselt ehk kunagi täiendada sooviks. Kuna tegemist on konkreetse koha ajalugu käsitleva teemaga, kus saaks viidata digitaalselt kättesaadavatele kaartidele ja ühele vanemale säilikule, siis poleks see otseselt ka arvamus. Eks seedin seda veidi ja mõtlen, kas on mõtet midagi sarnast Vikipeediasse lisada. Minu esimeses lõigus mainitud varasem artikkel on Krimmi holm, kus samuti lähtusin kättesaadavatest kaartidest - küllaltki algupärane uurimustöö sai ... Njosnavelin (arutelu) 3. september 2018, kell 09:16 (EEST)

Lihtsalt teema täiendusena: analoogsest olukorrast on juttu juhendis Vikipeedia:Õpilasuurimuse kasutamine Vikipeedias.--Andrus Kallastu (arutelu) 3. september 2018, kell 13:04 (EEST)

Õigusvahemees

Lõpetuseks, rahu kinnituseks palun, kuidas saaks MTÜ Wikimedia Eesti hulka arvata nn tegevat ombudsmani?

Mõelgem, see oleks inimene, kes looks sünergia Vikipeedia ja riigi-, ameti-, haridus- ja teadusasutuste vahel. Et, ilmnenud tähtmuudatusi ka ametlikult sisse viia, vermida ja juurutada, alustades reserveeritud diskursust. Vikipeedia on muutumas üha enam eesrindlikumaks, hoomates seda, mida meie teadus- ja kultuuriruum ei tunne, kuigi vajaks teadvustamist. Olen aru saanud, et Eesti Entsüklopeedia arendus on jäänud täiesti soiku, see on katkenud ja omadega läbi. Kirjutasin neile 2015. aastal, toetudes ladina keelele, et kui on olemas Möösia (Mœsia), siis samaväärne peaks olema Räätia (Rætia), mitte tõenäoliselt saksapärane Reetia. Vastust muidugi ei saabunud. Uurivad vikipedistid oma vahetus tegevuses ja laias haardes märkavad aina enam vastuolusid kui ka asjalugusid, mis kannavad meie mõistes näiteks aegunud tähendusi. Rekonstrueerimise ilmutamata ja teostamata jätmisel läheb siinne mõtteressurss paraku raisku. See kaotab ajas võimsuse, teadmus võib närbuda piiratusse, mitte progresseeruda. Vikipeedia on eelkõige orgaaniline kood, mis ennast pidevalt inimeste abil parandab. Koodikirjutajad teavad, et kui väikeseid vigasid alguses ei parandata, siis ajas võivad need muutuda ohjeldamatuteks ehk raskesti pööratavateks veamassideks. Ei ole ka Eesti Nõukogude Entsüklopeediast enam suurt midagi täheldada. See tähendab, et Vikipeedia peaks käesolevaga eestlastele olema ainuke tõsiselt võetav entsüklopeedia. See tähendab ka Tema sisu hoidlemist, mida te niigi teete. Kas on võimalik samuti luua eraldi üksus (arutelu lehekülg, midagi sellist), kus saab tähelepanekutest teada anda, nende olemust põhjapanevalt arutada. Näiteks, sõna Suurbritannia kätkeb endas sovetlikku kirjapilti ja Eesti Keele Instituut tunnistab seda. Kas on siis võimalik ajada asju sinna suunda, et tunnustada eestiaegset kirjapilti Suur-Britannia [lühenditena kui 1) Suur-Britannia ja Põhja-Iiri, või 2) Ühendkuningriik]? Ka Kreeka vääriks eesti keeles austavamat ja põhjendatud nimetust Hellas, norra keel seda kasutab. Parim näide, miks sellist inimest vaja oleks on see, et bioloogilised nimetused ladina keeles vajaksid kaalutletuid eestikeelseid vasteid. Neid on tuhandeid! Sest, siin ei tohiks neid välja mõtelda. Ma lihtsalt ei poolda sellist olemust, kus Vikipeedia on fabritseeritud COPY/PASTE. Loogikal ja õiglastel tuletustel põhinev loome, kogu oma võlus ja valus, peaks olema silmnähtavalt kõrgem väärtus. Siinne mõttepinnas ei ole selle koha pealt kaugeltki veel viljakas, eelistatakse saasta ja kilde nii küpsusele kui ka veenvusele.

„[Kirjutasite meile: Palun teil võtta selge seisukoht! Kas eesti keeles on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi lühendnimi väikekodanlikult Suurbritannia või ikkagi selgelt Ühendkuningriik? Te olete viidanud erialakirjandusele, te ei võta muudatusi enne arvesse, kui need on levinud tunnustatud allikates. Euroopa Liidu ametlikes dokumentides kasutatakse eesti keeles nime Ühendkuningriik. Palun teilt ametlikku vastust, mille saan esitada Vikipeediale. Suurbritannia on kogu minu teadmuse juures pelgalt suursaar (millel asuvad maad: Inglismaa, Wales ning Šotimaa) või iganenud kuningriik (tänase eelkäija). Tänapäeval räägime me Ühendkuningriigist. Kui te viimast kinnitate, siis palun muuta vastavad märkmed KNABis ja kogu Eesti Keele Instituudi süsteemis. Kuidas teie arvate, kas ellu saab uuesti kutsuda kirjaviisi 'Suur-Britannia' (Great Britain) kasutamise? Mulle tundub kunagine keelekasutus rohkem põhjendatuna. 'Suurbritannia' näib kui sovetlik keelend. Mõelgem, milliseid nimetusi peaks kasutama meie vabariik ning diplomaatia?]

Olen Teiega nõus, et täpsem nimetus on Ühendkuningriik ja kirjapildilt sobiks paremini kirjutada Suur-Britannia, ent juba väljakujunenud nimekujusid niisama lihtsalt muuta ei õnnestu. Seda ei otsusta ka Eesti Keele Instituut, maanimede loendi on heaks kiitnud Emakeele Seltsi keeletoimkond koostöös mitmete asutustega, sh välisministeeriumiga (http://www.eki.ee/knab/mmaad.htm).

Ühendkuningriik on siiski pigem diplomaatilisse suhtlusse sobiv nimi, tal puudub n-ö pärisnimeline osa, mis teda eristaks teistest riikidest. Kõige täpsem on muidugi täispikk nimetus Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik. Paljudes keeltes on tavaks seda lühendada, piirdudes vaid esimese poolega (Suurbritannia). Wikipedia erikeelsete väljaannete pilt on siin päris kirev. Selle üle võib kindlasti vaielda, aga muidugi ametlikesse tekstidesse pelgalt Suurbritannia nime küll ei soovitaks, sest ta on selleks liiga ebatäpne. Olen näinud soomlaste soovitust kasutada maanimena (siinkohal eesti tõlkes) Suurbritannia ja Põhja-Iiri.

Mis puudutab Suurbritannia nime sidekriipsu, siis praegustel andmetel on see, jah, Nõukogude aja looming, esinedes esimest korda 1960. a ÕSis, kasutuses tõenäoliselt 1950. aastatest. Kuna tegemist on nii igapäevase nimega, siis selle muutuse tagasipööramine oleks üsna vaevaline.

Lugupidamisega

Peeter Päll

Eesti Keele Instituut“

80.235.30.93 3. september 2018, kell 23:52 (EEST)

Keelenõuande küsimus ja vastus on kopeeritud lehele Vikipeedia:Keelenõuanne. --Andrus Kallastu (arutelu) 4. september 2018, kell 11:10 (EEST)

"Ma lihtsalt ei poolda sellist olemust, kus Vikipeedia on fabritseeritud COPY/PASTE. Loogikal ja õiglastel tuletustel põhinev loome, kogu oma võlus ja valus, peaks olema silmnähtavalt kõrgem väärtus." Sel juhul võiks olla praktiline istuda maha suure paberipaki taha ja kirjutada autorile ilmselt teadaolevat Tõde ilmutav algupärane Teos, olgu see siis traktaat, esseekogu või midagi muud. Entsüklopeedia ei ole lihtsalt see žanr. Entsüklopeedia on teos, mis valmib kompilatsioonina teistest, usaldusväärsetest ja algupäraseid uurimusi sisaldavatest teostest, kuid ei koosne ise neist tarkadest uurimustest, vaid teeb üksnes lühikese kokkuvõtte, mis loodetavasti on laiale publikule arusaadav. Seepärast ei ole tema ülesanne ka eesti keelt uueks luua, vaid üksnes seda peegeldada. Maailmas on palju toredaid ja tarku algupäraseid raamatuid, mis kuulutavad Tõde ja kehtestavad uusi keelenorme, aga need ei ole entsüklopeediad. Nii et jõudu kirjatööks, eks me võime seda siis pärast avaldamist refereerida. --82.131.40.240 4. september 2018, kell 00:51 (EEST)::

Eelneva kasutaja kirjatöö oli siiski mitte selle kohta, et meie keele uueks looksime, vaid selle kohta, et MTÜ-l võiks olla isik, kes ärgitab vastavaid instantse probleemidega tegelema. Paraku on sellega kuis on... On rühmitusi, kes sellega tegelema peaks, aga pole ma viimaste aastate jooksul veel näinud, et tegeleks (ja vastavad erialased ained lähevad üha rohkem inglise keele peale üle), on rühmitusi, kes on koostööaltid ja siis pole mingeid MTÜ palgalisi esindajaid tarviski, ja siis on veel neid, kes kõhklevad, sest süstemaatika on praegu üsna muutuvas olukorras ja sa võid ladinakeelsele liiginimele õiget eestikeelset vastet hea hulk aega kaalutleda, aga kui uus geneetiline avastus selle rühma ära kaotab ja teise rühmaga liidab, oled sa tühja tööd teinud. - Melilac (arutelu) 4. september 2018, kell 08:46 (EEST)

ETIS-e lingid on katki

https://www.etis.ee/CV/f89f640d-6379-4611-9e0b-974f44c89f1c asemel tuleb nüüd märkida CV/eesnimi_perenimi vms. Vaadake palun artiklitega tegelemisel viited üle. --kanakukk (arutelu) 4. september 2018, kell 20:40 (EEST).

Kas senistes kirjatükkides olevad viited käiakse miski botiga üle? suwa 4. september 2018, kell 20:44 (EEST)

See mall peaks kasutama Wikidata andmeid ja seal peaks olema asi korda tehtud (vist). Ehk artiklis võiks olla ainult {{ETIS}}. Ivo (arutelu) 6. september 2018, kell 12:15 (EEST)

Kuidas Wikidata andmetest linkide moodustamine täpitähtede jms mittestandardsete märkidega töötab? Aga nimekaimude puhul? --Ehitaja (arutelu) 8. september 2018, kell 17:01 (EEST)

Käib selle kaudu, et uuendame lingiinfo ainult Wikidatas. Artiklisse aga täislinki ei lisa ja laseme mallil selle Wikidatast võtta. Vikitarkvara toetab niikuinii kõikvõimalikke tähemärke. Ivo (arutelu) 8. september 2018, kell 19:00 (EEST)

Sum of all paintings

Igaks juhuks märgin ära, et mõnda aega on töös olnud Eesti muuseumite kogudes olevate maalide kohta teabe toomine Vikipeedia süsteemi (koondtabel). Hetkeseisuga on töös seitsme muuseumi 13 kollektsiooni ning järgmine aasta võiks lisanduda veel umbes sama palju. Mingi hetk lisaks Eesti kunstnike artikli juurde ka võimaluse teha väljavõtteid selle kohta, et millised teosed neil avalikes kogudes on. Samuti on töös võimalikult suure resolutsiooniga reprote toomine Vikipeedia pildipanka. Ivo (arutelu) 6. september 2018, kell 12:15 (EEST)

Palun kustutage ümbersuunamis lk TOG, et saaksin sinna artikli alguse panna — Tog

enne kui ilmad kurjaks lähevad..., aitäh!—Pietadè 8. september 2018, kell 12:16 (EEST)

Ei näe põhjust, artikli alguse saab niikuinii panna ja sellisel juhul on ilmselt ka suunamised vaja jätta. - Melilac (arutelu) 8. september 2018, kell 19:10 (EEST)

Muideks, "artikli algust" ei õnnestunud Tog-iga teha.
Ehk siis mina, ja mu AUahnus, ehk siis ümbersõnu, kui loon nt Muridele/Pitsudele jne kuudi (Koeratõug), siis tahan ka selle eest vastutada (Pitsude näitel, nt, võiks mõni neist minu asemel hr Suwa-t haugata... vt history alt)—Pietadè 8. september 2018, kell 20:23 (EEST)

Aa, sa tahtsid, et see oleks sinu poolt alustatud artiklite nimekirjas. Ainult et vahepeal jõudsid sa sinna oma kuuti ümber nurga hiilides ka (luues ilmselt teise nimega ja siis teisaldades)... - Melilac (arutelu) 9. september 2018, kell 08:28 (EEST)

Kui Sa tähelepanelikult uurid, siis oli asjade käik veidi teistviisi vildak, aga see pole maailmaloolise tähtsusega, usun et nõustud (olulisem oleks eestikeelsed standardid kuskilt üles leida (koeratõu kasti viited)). Muideks, täna tähistab Ukraina tankistide päeva, millal on EV tankistide päev???
Ei hiilinud.—Pietadè 9. september 2018, kell 08:50 (EEST)