Reetia

Allikas: Vikipeedia
Reetia provints

Reetia (ladina keeles Rætia, saksa keeles Rätien või Rhätia) oli reedi rahva järgi nimetatud Rooma keisririigi provints. See külgnes läänes helveetide maaga, idas Noricumiga, põhjas vindeelikite maaga, edelas Alpidetaguse Galliaga ja lõunasse jäi Venetia et Histria.

Seega koosnes see piirkondadest, mida tänapäeval hõlmavad Ida- ja Kesk-Šveits (Ülem-Rein ja Bodeni järv), Lõuna-Saksamaa (Baieri ja enamik Baden-Württembergist), Vorarlberg ja suurem osa Austria Tiroolist ning osa Põhja-Lombardiast Itaalias. Vindeelikite piirkond (tänane Ida-Württemberg ja Lääne-Baieri) annekteeriti provintsi hiljem kui muud. Reetia põhjapiir Augustuse ja Tiberiuse ajal oli Doonau jõgi. Hiljem tähistas põhjapiiri Limes Germanicus, ulatudes Doonaust 166 km põhja. Reetia oli Itaaliaga ühendatud üle Alpide Rescheni kuru, Via Claudia Augusta kaudu.

Provintsi keskus oli Augusta Vindelicorum, tänapäeva Augsburg Lõuna-Saksamaal.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117–138 pKr), Ülem-Doonaul Reetia keiserlik provints (Šveits/Tirool/Saksamaa Doonaust lõunas), aastal 125 ei olnud sinna leegioneid paigutatud
 Pikemalt artiklis Šveits Rooma ajal

Vähe on teada reetide päritolust või ajaloost, kes ilmusid ürikutesse, kui üks kõige võimsamaid ja sõjakamaid Alpi hõime. Titus Livius väidab selgelt, et nad olid etruski päritolu (veendumus, mida pooldasid Niebuhr ja Mommsen). Justinuse ja Plinius Vanema teatatud pärimus kinnitab, et nad olid osa sellest rahvast, kes elasid Po tasandikul ja aeti sissetunginud gallide poolt mägedesse, kus nad said nime "reedid" eponüümselt juhilt Raetuselt. Isegi kui nende etruski päritolu aktsepteerida, ajal, mil maa roomlastele tuntuks sai, olid keldi hõimud selle juba omandanud ja algasukatega nii kokku sulanud, et üldiselt võis hilisema aja reete pidada keldi rahvaks, ehkki nende seas elas mittekeldi hõime (näiteks euganeid).

Reete on esimesena maininud (kuid ainult juhuslikult) Polybios ja pärast vabariigi lõppu on neist vähe kuulda. Siiski on vähe kahtlust, et nad säilitasid oma iseseisvuse kuni nende allutamiseni aastal 15 eKr Tiberiuse ja Drususe poolt.

Alguses moodustas Reetia omaette provintsi, kuid 1. sajandi lõpu poole pKr liideti sellega vindeelikid; seetõttu võis Tacitus (Germania) kõneleda Augusta Vindelicorumist (Augsburg) kui "Reetia provintsi kolooniast". Kogu provints (sealhulgas vindeelikid) oli esialgu sõjalise prefekti alluvuses, siis prokuraatori alluvuses; selles ei olnud alaliselt majutatud armeed, vaid tugines 2. sajandini pKr kaitsel omaenda väeosadele ja miilitsale.

Marcus Aureliuse valitsemisajal valitses Reetiat Legio III Italica ülem, mis asus aastal 179 pKr Castra Reginas (Regensburg). Diocletianuse ajal moodustas Reetia osa diötseesist vicarius Italiae ja jagunes kaheks: Raetia prima, praeses juhtimisel Curia Raetorumis (Chur), ja Raetia secunda, praeses juhtimisel Augusta Vindelicorumis (Augsburg), esimene vastas vanale Reetiale, teine vindeelikitele. Nende vaheline piir ei ole selgelt defineeritud, kuid üldiselt võib seda määratleda joonena lacus Brigantinusest (Bodeni järv) Oenuseni (Inn).

Läne-Rooma keisririigi viimastel aastatel oli maa mahajäetud seisus, kuid selle hõivamine idagootide poolt Theoderich Suure ajal, kes pani selle duxi alluvusse, taaselustas mingil määral selle heaolu. Suur osa Raetia primast jäi mitmeks sajandiks eraldiseisvaks poliitiliseks üksuseks Raetia Curiensis, kuni see liideti aastal pKr 917 Švaabimaa hertsogkonnaga.

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Maa oli väga mägine ja elanikud, kes ei osalenud röövretkedel, elatusid peamiselt karjakasvatusest ja metsaraiest, pöörates vähe tähelepanu põllumajandusele. Kuid mõned orud olid rikkad ja viljakad ning tootsid veini, mida peeti võrdselt heaks mistahes Itaalia veiniga. Augustus eelistas Reetia veini. Toimus märkimisväärne pigi, mee, vaha ja juustuga kauplemine.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Reetia provints esile tõstetud

Peamised Reetia linnad (välja arvatud vindeelikite) olid Tridentum (Trento) ja Curia (Coire või Chur). Seda läbis kaks suurt Rooma teed: Via Claudia Augusta Veronast ja Tridentumist üle Rescheni kuru Ferni kuruni ja sealt Augusta Vindelicorumini (Augsburg), teine Brigantiumist (Bregenz) Bodeni järve ääres Churi ja Chiavenna kaudu Como ja Milanoni.

Rätikoni mäehari on saanud nime Reetia järgi.

Olulised linnad[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Reetia&oldid=6291001"