Direktiiv autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul ehk ELi autoriõiguse direktiiv on kavandatav direktiiv Euroopa Liidu digitaalse ühisturu raames, mille eesmärgiks on selle toetajad nimetanud autoriõiguse erisuste ühtlustamist liidus ning liikmesriikide vahelisele digitaalsisu kaubandusele kaasaaitamist.[1] Direktiiv on katse kohandada autoriõigust Internetile, andes lisakaitse veebisisu omanikele.

Euroopa Parlamendi õiguskomisjon kiitis direktiivi heaks 20. juunil 2018, kuid jõustumiseks peab see läbima Euroopa Parlamendi täiskogu hääletuse.[2]

5. juulil toimunud hääletusel lükati see tagasi (318 saadikut hääletas direktiivi vastu, 278 poolt, erapooletuks jäi 31) ning direktiivi kavand läheb edasise arutluse alla uuesti septembris.[3]

Artiklid 11 ja 13 on esile kutsunud laiaulatuslikku kriitikat erinevatelt osapooltelt. Artikkel 11 on kritiseritud kui "lingimaksu", "lingilõivu" ja "lingikeeldu", mis nõuaks veebisaitidelt "hankida litsents enne uudistelugudele linkimist";[4] ning Artiklit 13 on kritiseeritud kui "meemikeeldu" selle põhjal, et sisutuvastustehnoloogiad, mis sellist nõuet peaksid täitma, ei ole suutelised tuvastama õiguspärast kasutust, nagu näiteks paroodiat või satiiri.[5]

Direktiivi vastu on sõna võtnud ka Interneti loojad Vint Cerf ja Tim Berners-Lee, kes kahtlevad direktiivis nõutavate filtrite tõhususes ja leiavad, et neil oleks kahjulik mõju sõnavabadusele internetis.[6]

Direktiivi toetajad, mis koosnevad meediagruppidest, kirjastajatest ja mõnedest sisuloojatest, vastustavad niisuguseid väiteid,[7][8] ning väidavad, et peetakse "disinformatsioonikampaaniakt", mida teostavad grupid, kelle hulgas on Google.[9]

Direktiivi sisu[muuda | muuda lähteteksti]

Direktiivi algatajate sõnul on selle ülesanne tasakaalustada tulu jagunemist autorite ja internetilehtede vahel ning parandada koostööd veebisisu omanike ja veebiplatvormide vahel.[10]

Direktiivis sisalduvad muuhulgas ettepanekud anda ajakirjandusettevõtetele õigus nõuda tasu väikeste tekstilõikude kasutamise eest viitamisel,[11] kehtestada kasumit taotlevaile ja kasutajate üleslaetud sisu majutavatele veebisaitidele autoriõigust rikkuva sisu avaldamise välistamiseks kohustus võtta tarvitusele "tõhusad ja proportsionaalsed" meetmed, ning luua autoriõiguslik erand, mille alusel võiksid teadusasutused teksti- ja andmekaevega vabalt tegelda.[12][13]

Kuna nii litsentsid kui ka erandid kehtestab iga liikmesriik eraldi, tükeldaksid Artiklid 11 ja 13 Euroopa Liidu digitaalse ühisturu, mis on direktiivi pooldajate väidetavale eesmärgile risti vastupidine tulemus.[14] Suurbritannia parlamendiliige Stephen Doughty on avaldanud soovi, et analoogsed sisufiltrid laiendataks autoriõiguse rikkumistelt ka "ekstremistliku sisu" vastu võitlemisele internetis.[15]

Artikkel 3[muuda | muuda lähteteksti]

Artikkel 3 pakub välja autoriõiguse erandi teksti- ja andmekaeveks teadustöö eesmärgil.[16] COREPERi versioon direktiivikavandist hõlmab nii kohustuslikku kui ka valikulist laiendust.[17]

Sõltuvalt sellest, kas artikkel 3 tunnistab faktide ja informatsiooni staatust avaliku omandina, võib piiranguid senise olukorraga võrreldes kas suurendada või vähendada.[18]

Artikkel 11[muuda | muuda lähteteksti]

Artikkel 11 laiendab ELi autoriõiguse direktiivi, andes meediaettevõtetele täiendava naaberõiguse "nende ajakirjanduslike publikatsioonide veebikasutuse üle infoühiskonna teenusepakkujate poolt" ("online use of their press publications by information society service providers").[10] ELi senikehtiva regulatsiooni kohaselt sõltuvad ettevõtted autoritest, kes annavad neile autoriõiguse üle, nii et ettevõte peab tõendama iga üksiku töö õiguste valdamist.[19]

Ettepanek kehtestab uuele õigusele mitu tingimust, nende seas üheaastase aegumistähtaja ning erandid töö "ebaolulise" osa kopeerimisele või kopeerimisele seoses haridus- või teadustööga (academic or scientific research).[10] Uue õiguse eelkäijaks on meediaettevõtete täiendav autoriõigus, mis juurutati Saksamaal 2013. aastal.[19] Meediafirmasid, "mille eesmärk on informeerida avalikkust ja mida uuendatakse perioodiliselt või regulaarselt", eristatakse akadeemilistest ja teaduslikest kirjastustest.[17]

Direktiivi selgitavas memorandumis kirjeldab Euroopa Nõukogu senist ajakirjandusväljaannete õiguste tagamise mehhanismi veebikasutuses "keeruka ja ebatõhusana", juhib tähelepanu uudiste kasutamisele "uudisteagregaatorite ja meediamonitooringuteenuste" poolt ärilisel eesmärgil ning probleemidele, millega põrkuvad meediaettevõtted endale kuuluvaid teoseid niisuguste teenuste jaoks litsentseerides.[17]

Teadlased peavad artiklit ebaõnnestunuks.[14] Euroopa Komisjoni tellitud uuring, milles analüüsiti sedalaadi seaduste rakendamist Saksamaal ja Hispaanias, näitas, et tegelikult võitsid ajalehed laiemast levikust (saades veebiliiklusest reklaamitulu), mida uudisteagregaatorid nende veebiartiklite juurde suunasid. Uuringus märgiti, et "Saksamaa ja Hispaania juhtumid näitavad, et seadus võib küll kehtestada õiguse," kuid "turujõud hindavad selle õiguse väärtusetuks".[20][19]

Artikkel 13[muuda | muuda lähteteksti]

Artikkel 13 lisab täiendavad kohustused seoses teenustega, mida nimetatakse "netipõhisteks sisujagamise teenusepakkujateks" ("online content sharing service providers") ja mille kirjeldus on "infoühiskonna teenuse pakkuja, kelle põhiline või üks põhilisi eesmärke on hoiustada ja anda avalik ligipääs suurele hulgale teostele või muule sisule, mille on laadinud üles kasutajad ja mida teenusepakkuja tulusaamise eesmärgil korrastab ja reklaamib" ("a provider of an information society service whose main or one of the main purposes is to store and give the public access to a large amount of works or other subject-matter uploaded by its users which it organises and promotes for profit-making purposes"). Niisugused teenusepakkujad peavad tegema koostööd autoriõiguste valdajatega, et saada luba autoriõigusega kaitstud teoste majutamiseks, mille teenusekasutajad on üles laadinud. Teenusepakkujad peavad tegema "tõhusaid ja proportsionaalseid" pingutusi, et eemaldada ja tõkestada edasine ligipääs õiguste valdajate loata majutatavatele teostele.[17][14] Artikkel paneb teenusepakkujatele vastutuse kasutajate tegevuse eest, mis rikub autoriõigust, tühistades sellega E-kaubanduse direktiivi 2000/31/EC sätted, mis andsid turvatagatise ("safe harbour") sisuteenuse pakkujatele, kes on "pelgalt vahendajad" ("mere conduits").[21] Veebisisu jagamisteenuse pakkuja definitsioon ei hõlma teenuseid, mis hoiustavad sisu kasumitaotluseta veebientsüklopeediate jaoks, mittetulunduslikke platvorme avatud lähtekoodiga tarkvara tarbeks ning mittetulunduslikke haridus- ja teadusandmehoidlaid, samuti failimajutusteenuseid, mis võimaldavad kasutajatel ja/või ettevõtetel laadida üles faile omaenda kasutuseks, internetiteenuse pakkujaid ning netipõhist jaekaubandust (online retail marketplace).[22][17]

Artikkel 13 on kritiseeritud, kuna see võib pärssida sõnavabadust internetis. Ehkki direktiivikavand väldib niisugust otsest sõnastust,[23] nõuab see kriitikute sõnul kasutajasisu haldavatelt veebilehtedelt üleslaetava sisu ennetavat filtreerimist.[14][5] Kriitikute hinnangul saab sellist nõuet täita üksnes automatiseeritud süsteemide abil nagu YouTube'i "Content ID", mis aga kannatab valepositiivsete identifitseerimistulemuste all ning ei suuda arvestada autoriõiguse piirangutega nagu Euroopa Liidus kehtivad autoriõiguse vabakasutuserandid ja USAs kehtiv õigustatud kasutus.[24] Samuti on väidetud, et sedalaadi filtrisüsteemide arendamiseks on piisavalt ressursse üksnes suurtel USA tehnoloogiafirmadel, samas kui väiksemad firmad jääksid nõuete täitmisega raskustesse[22][24] ning sisufiltreerimise tellimine teenusena teistelt ettevõtetelt kujutaks endast turvariski.[5][25]

Artikkel 15[muuda | muuda lähteteksti]

Artikkel 15 lubaks autoritel tõsta oma autoritasu teatud juhtudel, mil see on ebaproportsionaalselt madal. Ettepaneku artiklid 14–16 oleksid küll nõrgemad kui mitmes ELi liikmesriigis juba kehtivad tasusüsteemid, kuid parandaksid autorite ja esitajate positsiooni ärilistel läbirääkimistel.[19]

Autorite ühendused on pakkunud välja "õiguste tagasivõtu mehhanismi", mis lubaks tühistada autoritele kahjulikuks osutunud autoriõiguse üleandmise lepinguid.[26][27]

Teised artiklid[muuda | muuda lähteteksti]

Ettepaneku teistes lõikudes püütakse selgitada raamatukogude mõnede tavapäraste tegevuste ja orbteoste õiguslikku staatust.[28]

Mõnes Euroopa Parlamendi komitees heakskiidetud parandused puudutavad avalikku omandit ja panoraamivabadust.[29]

Positsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Vastu[muuda | muuda lähteteksti]

26. aprillil 2018 kirjutasid direktiivikavandi-vastasele avalikule kirjale alla 145 organisatsiooni – inim- ja digiõiguste organisatsioonid, meediavabaduse vallas tegutsevad ja kirjastusorganisatsioonid, raamatukogud, haridusasutused, tarkvaraarendajad ja internetiteenuste pakkujad.[30] Direktiivi vastaste seas on Electronic Frontier Foundation, Creative Commons, European Digital Rights, mitmed Open Knowledge'i liikmesorganisatsioonid ja nende katusorganisatsioon Open Knowledge International, samuti mitmed Wikimedia haruorganisatsioonid[30] ning 29. juunist 2018 ka Vikipeediat haldav Wikimedia Foundation.[31]

Portaalis Change.org algatatud petitsioon direktiivi vastu on 3. juuli 2018 seisuga kogunud enam kui 700 000 allkirja.

Poolt[muuda | muuda lähteteksti]

Direktiivi toetajate seas on mitmed lehekirjastajad ja meediafirmad. Nende hulgas on ka Prantsuse muusik David Guetta, kolm suurt plaadifirmat ja Sõltumatute Muusikaettevõtete Assotsiatsioon (Independent Music Companies Association).[32]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Article 13: Europe's hotly debated revamp of copyright law, explained. CNET. Vaadatud 3. juuli  2018.
  2. Controversial Copyright Directive Approved by EU Legal Affairs Committee. Euronews. Vaadatud 3. juuli  2018.
  3. Temperton, James. "The EU's dodgy Article 13 copyright directive has been rejected". Vaadatud 5. juuli 2018. 
  4. 5,0 5,1 5,2 "'Disastrous' copyright bill vote approved". BBC News. 2018-06-20. Vaadatud 2018-07-01. 
  5. Protests greet Brussels copyright reform plan. BBC. Vaadatud 3. juuli  2018.
  6. "Copyright: say NO to scaremongering and YES to creators getting paid". impalamusic.org (inglise keeles). Vaadatud 2018-07-03. 
  7. "MYTHBUSTER". publishersright.eu (inglise keeles). European Magazine Media Association and others. Vaadatud 2018-07-04. 
  8. "UK Music chief slams Google as “corporate vultures” as figures show Google’s €31m EU lobbying bid". UK Music. Vaadatud 2018-07-04. 
  9. 10,0 10,1 10,2 Copyright rules for the digital environment: Council agrees its position – Consilium consilium.europa.eu, 25. mai 2018
  10. JURI's out, Euro copyright votes in: Whoa, did the EU just 'break the internet'? theregister.co.uk, 20. juuni 2018
  11. Protests over Brussels copyright reform BBC News, 15. juuni 2018
  12. Controversial copyright overhaul passes Parliament committee, still faces political fight euractiv.com, 20. juuni 2018
  13. 14,0 14,1 14,2 14,3 The Copyright Directive: Misinformation and Independent Enquiry Statement from European Academics to Members of the European Parliament in advance of the Plenary Vote on the Copyright Directive on 5 July 2018 29. juuni 2018
  14. MP's call to extend Copyright Directive filters to 'extremist' material attacked by Article 19 V3, juuni 2018
  15. Copyright Reform: Help Us Ensure an Effective TDM Exception! LIBER, 25. september 2017
  16. 17,0 17,1 17,2 17,3 17,4 "Proposal for a directive on copyright in the Digital Single Market" (PDF). Euroopa Liidu Nõukogu. 2018-05-25. p. 26. 
  17. "24 organisations urge Rapporteur Axel Voss MEP to strike a more ambitious deal on TDM". European Alliance for Research Excellence. 2018-06-08. Vaadatud 2018-06-12. 
  18. 19,0 19,1 19,2 19,3 "Strengthening the Position of Press Publishers and Authors and Performers in the Copyright Directive – Think Tank". Euroopa Parlament. Vaadatud 2018-06-09. 
  19. Euroopa Komisjoni alltöövõtja (2017). "Online News Aggregation and Neighbouring Rights for News Publishers" (PDF). Ref. Ares(2017)6256585. 
  20. Angelopoulos, Christina (jaanuar 2017). "On Online Platforms and the Commission's New Proposal for a Directive on Copyright in the Digital Single Market". Centre for Intellectual Property and Information Law (CIPIL) (University of Cambridge). 
  21. 22,0 22,1 Maack, Már Másson (2018-06-19). "The EU's disastrous Copyright Reform, explained by its lovers and haters". The Next Web. Vaadatud 2018-06-21. 
  22. "New EU copyright filtering law threatens the internet as we knew it". The Verge. Vaadatud 2018-07-02. 
  23. 24,0 24,1 Glyn Moody. "Illegal memes? Weak Safe Harbor? Unpacking the proposed EU copyright overhaul". Ars Technica. Vaadatud 2018-06-12. 
  24. Romero-Moreno, Felipe (2018-05-29). "‘Notice and staydown’ and social media: amending Article 13 of the Proposed Directive on Copyright". International Review of Law, Computers & Technology: 1–24. doi:10.1080/13600869.2018.1475906. 
  25. "Music creators call for EU-wide rights reversion mechanism". BASCA. Vaadatud 2018-06-05. 
  26. "Our Views on the European Commission's Draft Legislation to Modernise the European Copyright Framework and Proposed Amendments" (PDF). August 2017. 
  27. "European Parliament votes to improve access to digitised cultural heritage". Europeana. Vaadatud 2018-06-22. 
  28. "Synopsis report on the Panorama exception". 
  29. 30,0 30,1 Directive on copyright in the Digital Single Market 'destined to become a nightmare' – Index on Censorship Index on Censorship indexoncensorship.org, 26. aprill 2018
  30. Eileen Hershenov: How the EU copyright proposal will hurt the web and Wikipedia Wikimedia ajaveeb, 29. juuni 2018
  31. David Guetta and all three major labels are among industry giants pushing for copyright reform theindustryobserver.com.au, 29. juuni 2018

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Meedias
Ajaveebides