Entsüklopeedia

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib üldmõistest; Denis Diderot' toimetatud entsüklopeedia kohta vaata artiklit Entsüklopeedia (Diderot).

Entsüklopeedia on teatmeteos, mis annab kokkuvõtliku ülevaate kõigist inimkonna teadmistest (üldentsüklopeedia) või mingi kindla ainevaldkonna teadmistest (erialaentsüklopeedia).

Sõna tuleb kreeka väljendist "enkyklios paideia" (sõna-sõnalt 'ringis harjutamine'[viide?], tõlkevastena on kasutatud sõna "haridusring"). Tänapäeval levinud tähendus 'tähestiku järjekorras teabeallikas' pärineb aastast 1644, tihti viidatakse prantsuskeelsele teosele "Encylopédie ou Dictionnaire raisonné des Sciences, des Artes, et des Métiers" (17511765).

Entsüklopeediad võivad olla üldised, sisaldades paljude eri valdkondade teemasid (näiteks "Encyclopædia Britannica"), või spetsialiseerunud, koosnedes ühe ala mõistekirjeldustest (näiteks meditsiini, filosoofia, õiguse jne entsüklopeedia). Samuti on olemas entsüklopeediaid, kus on kirjutatud paljudest teemadest, aga käsitledes mõisteid ühest kindlast vaatepunktist (kultuuriline, rahvuslik, riiklik, ideoloogiline jne; näiteks "Suur nõukogude entsüklopeedia").

Entsüklopeediad ja Eesti[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti alal hakati saksa kultuuriringkonda kuulumise tõttu esmalt kasutama saksakeelseid entsüklopeediaid. Nende kättesaadavus oli juhuslik ja laiemat levikut need ei saanud.

Oluline muutus toimus Tartu Ülikooli taasavamisega 1802. aastal. Ülikooli raamatukogu esimene direktor, professor Johann Karl Simon Morgenstern, hakkas süstemaatiliselt tellima mitmesuguseid maailmas ilmunud entsüklopeedilisi teatmeteoseid[viide?].

Esimene väljaspool teadusasutusi ja intellektuaalide kodusid laialdasemalt kättesaadav entsüklopeedia oli venekeelne "Brockhausi ja Efroni entsüklopeediline sõnastik" (ilmus 1890–1907). See telliti paljudesse ametiasutustesse, samuti rikkamatesse peredesse.

Esimest eestikeelset üldentsüklopeediat kavatseti välja anda 19. sajandi lõpul[1]. Aastal 1891 tahtis Jaan Nebocat välja anda "Üleüldise Teadustesõnaraamatu", mille käsikiri oli väidetavalt valmis, ent trükki see ei jõudnud[1].

Karl August Hermanni väljaantud "Eesti Üleüldise teaduse raamatu" tiitelleht

Esimene eestikeelne entsüklopeedia oli Karl August Hermanni koostatud "Eesti Üleüldise teaduse raamat ehk encyklopädia konversationi-lexikon" (1900–1906)[1]. Sellest jõudis vihikutena ilmuda esimene köide (A-täht, 1900–1904) ning osa teisest köitest (B-täht, 1906)[1].

Aastatel 1908–1909 ilmus Tartus Jakob Martin Muide eestvõttel 7 vihikut "Hariduse sõnaraamatut"[1]. See sisaldas märksõnu A-st kuni märksõnani definitsioon. Sõnaraamat jäi lõpetamata[1].

Eesti esimese vabariigi ajal[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1931 avaldas kirjastus Elu 3-köitelisena kavandatud entsüklopeedia "Konversatsioon-leksikon: teaduste sõnaraamat"[1]. Sõnaraamatust jõudis ilmuda 1. köite 1. raamat, jõudes märksõnani aktsidentsid[1].

"Eesti Entsüklopeedia" oli esimene eestikeelne lõpuleviidud üldentsüklopeedia[1]. See ilmus aastatel 19321937 8 köites[1]. Täiendusköitest jõuti 1940. aastal avaldada 4 vihku[1].

Aastatel 1937–1939 andis kirjastus Loodus välja üheköitelise "Väikese entsüklopeedia" ja selle 3 lisatrükki[1]. Ühtekokku oli seal u 30 000 märksõna[1].

Aastal 1937 hakkas Noor-Eesti Kirjastus Tartus välja andma üheköitelist ja kavandatult kümnevihikulist "Eesti Rahvaleksikoni"[1]. Aastal 1940 leksikoni väljaandmine katkes, jõuti välja anda kaheksa vihikut kuni märksõnani manustama[1].

Eesti NSV ja väliseesti entsüklopeediad[muuda | muuda lähteteksti]

Välis-Eestis avaldati "Eesti entsüklopeedia: teatmeteos Eesti maast, rahvast ja kultuurist" 2 vihku (1957 ja 1959).

"Eesti nõukogude entsüklopeedia" on aastatel 19681976 ilmunud 8-köiteline eestikeelne üldentsüklopeedia.

ENEKE on aastatel 1982–1986 ilmunud 4-köiteline noortele suunatud üldentsüklopeedia.

Pärast taasiseseisvumist[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti üks täiuslikumaid entsüklopeediaid on 1985. aastal ilmuma hakanud "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (ENE) 2. väljaanne, mis alates 5. köitest (1990) ilmus "Eesti entsüklopeedia" (EE) nime all. Viimane, 15. köide ilmus 2007. aastal.

2002. aastal tehti Vikipeedia projekti osana algust eestikeelse Vikipeediaga. Vikipeedia on mitmekeelne veebipõhine vaba sisuga entsüklopeedia, mida kirjutavad ühiselt paljud vabatahtlikud.

2008. aastal hakkas kirjastus TEA välja andma 22-köitelist TEA entsüklopeediat.

Veebientsüklopeediad[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast 2001. aastal alustatud Vikipeediat, mis on paljukeelne kõigile redigeerimiseks avatud universaalentsüklopeedia, on alustatud ka mitme teise veebientsüklopeediaga. Need erinevad Vikipeediast ühest küljest selle poolest, et redigeerimisõigus on enamikus neist piiratud – selleks tuleb tõendada enda asjatundlikkust antud valdkonnas, või koguni tuleb olla tunnustatud spetsialist antud küsimuses, artikleid retsenseeritakse ning autoriks olles tuleb esineda oma tegeliku nime all. Teisest küljest on need entsüklopeediad tihti piiratuma temaatikaga.

Peamised veebientsüklopeediad Vikipeedia kõrval on:

  • Citizendium – universaalentsüklopeedia, kuid asjatundjate kirjutatud ja retsenseeritavate artiklitega;
  • Kathpedia – katoliiklik veebientsüklopeedia;
  • Filosoofia veebientsüklopeedia – filosoofiateemaline veebientsüklopeedia;
  • Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia – eelmisest professionaalsem filosoofiale pühendatud veebientsüklopeedia;
  • Scholarpedia – ekspertide kirjutatav neuroteaduste ja astrofüüsika teemaline veebientsüklopeedia.
  • Encarta – Microsofti entsüklopeedia, mida algselt müüdi CD-plaadil; veebiversioon suleti 2009.

Lisaks neile on veel palju pisemaid veebientsüklopeediaid. Samuti on mitmed raamatuina trükitud entsüklopeediad teinud oma veebiversioonid – näiteks Encyclopædia Britannica, Catholic Encyclopedia ja TEA entsüklopeedia.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 50.

Kirjandust[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eessõna 1932–1937 väljaantud Eesti Entsüklopeediale. (terviktekst)


Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]