Entsüklopeedia

See artikkel räägib üldmõistest; Denis Diderot' toimetatud entsüklopeedia kohta vaata artiklit Entsüklopeedia (Diderot).

---

"Encyclopædia Britannica" 1. ja 2. väljaanne (esimene kolmes köites 1768–1771 ja teine kümnes köites 1777–1784)

Entsüklopeedia on teatmeteos, mis annab kokkuvõtliku ülevaate kõigist inimkonna teadmistest (üldentsüklopeedia) või mingi kindla ainevaldkonna teadmistest (temaatiline või erialaentsüklopeedia).

Entsüklopeediad võivad olla üldised, sisaldades paljude eri valdkondade teemasid (näiteks "Encyclopædia Britannica"), või spetsialiseerunud, koosnedes ühe ala mõistekirjeldustest (näiteks meditsiini, filosoofia, õiguse jne entsüklopeedia). Samuti on olemas entsüklopeediaid, kus on kirjutatud paljudest teemadest, aga käsitledes mõisteid ühest kindlast vaatepunktist (kultuuriline, rahvuslik, riiklik, ideoloogiline jne; näiteks "Suur nõukogude entsüklopeedia").

Sõna päritolu

Sõna tuleb kreeka väljendist "enkyklios paideia" ('üleüldine kõiki valdkondi hõlmav õpetus', sõna-sõnalt 'ringlevalt/korduvalt kasutatav elik ümardatud/tasakaalustatud õpetus'), mille lühendatud vormi "enkyklopaideia" kasutust omistasid renessansiaja õpetlased Plinius Vanemale ja Marcus Fabius Quintilianusele küll ekslikult, kuid see ei anna alust põhimõttelisteks eristusteks eri ajastute entsüklopedistide vahel. Tänapäeval levinud tähendus 'tähestiku järjekorras teabeallikas' lähtub valgustusajast ning dateeritakse aastasse 1644, tüüpnäitena viidatakse prantsuskeelsele teosele "Encyclopédie ou Dictionnaire raisonné des Sciences, des Artes, et des Métiers" (1751–1765).

Entsüklopeediad ja Eesti

Eesti alal hakati saksa kultuuriruumi kuulumise tõttu esmalt kasutama saksakeelseid entsüklopeediaid. Nende kättesaadavus oli juhuslik ja laiemat levikut need ei saanud.

Oluline muutus toimus Tartu Ülikooli taasavamisega 1802. aastal. Ülikooli raamatukogu esimene direktor, professor Johann Karl Simon Morgenstern, hakkas süstemaatiliselt tellima mitmesuguseid maailmas ilmunud entsüklopeedilisi teatmeteoseid.

Esimest eestikeelset üldentsüklopeediat kavatseti välja anda 19. sajandi lõpul. Aastal 1891 tahtis Jaan Nebocat välja anda "Üleüldise teadustesõnaraamatu", mille käsikiri oli väidetavalt valmis, ent trükki see ei jõudnud.

Karl August Hermanni väljaantud "Eesti Üleüldise teaduse raamatu" tiitelleht

Esimene eestikeelne entsüklopeedia oli Karl August Hermanni koostatud "Eesti Üleüldise teaduse raamat ehk encyklopädia konversationi-lexikon" (1900–1906). Sellest jõudis vihikutena ilmuda esimene köide (A-täht, 1900–1904) ning osa teisest köitest (B-täht, 1906).

Aastatel 1908–1909 ilmus Tartus Jakob Martin Muide eestvõttel 7 vihikut "Hariduse sõnaraamatut". See sisaldas märksõnu A-st kuni märksõnani "definitsioon". Sõnaraamat jäi lõpetamata.

Esimese iseseisvuse ajal

Aastal 1931 avaldas kirjastus Elu kolmeköitelisena kavandatud entsüklopeedia "Konversatsioon-leksikon: teaduste sõnaraamat". Sõnaraamatust jõudis ilmuda 1. köite 1. raamat, jõudes märksõnani "aktsidentsid".

"Eesti Entsüklopeedia" oli esimene eestikeelne lõpuleviidud üldentsüklopeedia. See ilmus aastatel 1932–1937 8 köites. Täiendusköitest jõuti 1940. aastal avaldada 4 vihikut kuni märksõnani "Kongolo".

Aastatel 1937–1939 andis kirjastus Loodus välja üheköitelise "Väikese entsüklopeedia" ja selle 3 lisatrükki. Ühtekokku oli seal u 30 000 märksõna.

1937. aastal hakkas Noor-Eesti Kirjastus Tartus välja andma üheköitelist ja kavandatult kümnevihikulist "Eesti rahvaleksikoni". Aastal 1940 leksikoni väljaandmine katkes, jõuti välja anda kaheksa vihikut kuni märksõnani "manustama".

Eesti NSV ja väliseesti entsüklopeediad

Eestist väljaspool avaldati "Eesti entsüklopeedia: teatmeteos Eesti maast, rahvast ja kultuurist" 2 vihikut kuni märksõnani "Boose" (1957 ja 1959).

"Eesti nõukogude entsüklopeedia" on aastatel 1968–1976 ilmunud 8-köiteline eestikeelne üldentsüklopeedia.

ENEKE on aastatel 1982–1986 ilmunud neljaköiteline noortele suunatud üldentsüklopeedia.

Pärast iseseisvuse taastamist

Eesti üks täiuslikumaid entsüklopeediaid on 1985. aastal ilmuma hakanud "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (ENE) 2. väljaanne, mis alates 5. köitest (1990) ilmus pealkirjaga "Eesti entsüklopeedia" (EE). Viimane, 15. köide ilmus 2007. aastal.

2002. aastal tehti Vikipeedia projekti osana algust eestikeelse Vikipeediaga. Vikipeedia on mitmekeelne veebipõhine vaba sisuga entsüklopeedia, mida kirjutavad ühiselt paljud vabatahtlikud.

2008. aastal hakkas kirjastus TEA välja andma 22-köitelist TEA entsüklopeediat.

Veebientsüklopeediad

Pärast 2001. aastal alustatud Vikipeediat, mis on paljukeelne kõigile toimetamiseks avatud üldentsüklopeedia, on alustatud ka mitme teise veebientsüklopeediaga. Need erinevad Vikipeediast ühest küljest selle poolest, et toimetamisõigus on enamikus neist piiratud – selleks tuleb tõendada enda asjatundlikkust antud valdkonnas, või koguni tuleb olla tunnustatud asjatundja antud küsimuses, artikleid retsenseeritakse ning autoritel tuleb esineda oma tegeliku nime all. Teisest küljest on need entsüklopeediad tihti piiratuma temaatikaga.

Peamised veebientsüklopeediad Vikipeedia kõrval on

• Citizendium – üldentsüklopeedia, kuid asjatundjate kirjutatud ja retsenseeritavate artiklitega;
• Kathpedia – katoliiklik veebientsüklopeedia;
• Filosoofia veebientsüklopeedia – filosoofiateemaline veebientsüklopeedia;
• Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia – eelmisest professionaalsem filosoofiale pühendatud veebientsüklopeedia;
• Scholarpedia – asjatundjate kirjutatav neuroteaduste ja astrofüüsika teemaline veebientsüklopeedia;
• Encarta – Microsofti entsüklopeedia, mida algselt müüdi CD-plaadil; veebiversioon suleti 2009.

Lisaks neile on veel palju pisemaid veebientsüklopeediaid. Ka mitmed raamatute kujul trükitud entsüklopeediad on teinud oma veebiversioonid – näiteks Encyclopædia Britannica, Catholic Encyclopedia ja TEA entsüklopeedia.

Kirjandus

• Eessõna 1932–1937 välja antud Eesti Entsüklopeediale. (terviktekst)

Välislingid

• Online Etymology – sõna 'encyclopedia'
• Mati Hint, Entsüklopeediad on väikerahva au, uhkus ja mure, Õpetajate Leht, 18. aprill 2008