Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 44

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search


Vastuolu[muuda lähteteksti]

Kogukonnaväravas on tegemist ootavate tööde all selline ridaː Lisa pilte: Emajõe Suveteater, Heinaste vald, Jaamamõisa oja, Veel... Heinaste vallal on tänaseks pildid olemas. Tunnistan ausalt, et mulle oli see teatav üllatus, kuna ise pildid lisasin ja ei teadnud sellest midagi, et tegin ära tegemist ootava töö. Artiklis puudub selle kohta märge jne. Kui vajalik see rida on? Minu meelest pole seda vaja, kuna pildi puudumine artikli puhul peaks olema niikuinii kohe märgatav, pildi tegemine on niikuinii võimalik siis, kui see on võimalikja tehtud töö tehtuks märkimine ei ole ilma mallita kujul sugugi iseenesestmõistetav. - Melilac (arutelu) 26. november 2017, kell 10:17 (EET)

Ära ennast süüdi küll sellepärast tunne, et kogukonnaväravas see töö veel üleval on. See on sinna mingil hetkel, kui artiklis piltide lisamise mall veel oli, pandud lootuses, et annab ideed, kus käed külge panna. Selle äravõtmisega on nagu kõikide asjadega meil siin: kes märkab ja oskab, see teeb. Automatiseerida on keeruline. Adeliine 26. november 2017, kell 14:49 (EET)
Kogukonnavärav on see kõige viimane asi, mille pärast põdeda vaja. Taivo 26. november 2017, kell 22:04 (EET)

ːːːEga ma põegi, küsimus on lihtsalt selles, kas nüüd, kus malli enam pole, on see lahter üldse vajalik? - Melilac (arutelu) 28. november 2017, kell 18:51 (EET)

kas keegi viitsiks ülevaadata artikli....[muuda lähteteksti]

https://et.wikipedia.org/wiki/Franklin_Story_Musgrave probleem on infokastiga mingil põhjusel näitab ainult nähaolevat infot, kuigi seal on lademes rohkem. milles probleem on?

Mallis Persoon pole selliseid muutujaid kirjas, nii et ei saagi näidata. Aga kas on meil üldse olemas mall kosmonautide kohta?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 27. november 2017, kell 10:28 (EET)

eee,kust ma teada saan kas on olemas? kui pole äkki keegi viitsib teha selle? või siis saata link tegemisjuhistega......

Persooni malli saab astronautide jaoks kasutada küll, lihtsalt tuleb puuduolevad muutujad algselt defineerida ja alles siis neile väärtused anda. Stiilis:
| a1= Autasud
| a2 = Nobeli auhind
jne. Vt {{Persoon}}. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 27. november 2017, kell 15:51 (EET)

Kus kohas on tõlkimis"masin"? ma ei leia seda kuskilt enam.[muuda lähteteksti]

no ma pean seda rakndust silmas kus vasakul on originaal ja vasakule ilmub vajadusel masintõlge? no ei leia... – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas ErilineKonn (arutelukaastöö) 27. november 2017.

Sisse lülitada saad beetafunktsioonide alt (ülal paremal link "Beeta") ja pärast sisselülitamist kasutada oma kaastöö lehe kaudu ("Kaastöö"). Adeliine 27. november 2017, kell 11:08 (EET)

Polühistorid ja polümaadid[muuda lähteteksti]

Minu meelest universaalsete teadmistega inimeste isikuartiklites avalausetes polühistoriteks fikseerimine on kummalisevõitu. Eestikeelsetes teatmeteostes pole ju sellist tava. Pealegi ütleb "Võõrsõnastik", et see on vananenud termin. Inimese mitmekülgsetest võimetest võiks kokkuvõtvalt rääkida sissejuhatuses küll, kuid avalausest allpool. --Hirvelaid (arutelu) 29. november 2017, kell 08:43 (EET)

Nõus. Muide, on veel sõnad "universaalõpetlane" ja "renessansiinimene". Aga võiks piisata tegevusalade loetlemisest. Andres (arutelu) 29. november 2017, kell 09:07 (EET)
Minu meelest vähemalt Leonardo da Vinci artiklis on selline kasutus õigustatud. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 29. november 2017, kell 12:27 (EET)
Pigem ei. See tegelikult ei anna mitte mingit infot.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 29. november 2017, kell 12:31 (EET)
Ei ütleks, et "Leonardo da Vinci oli a, b, c, d, e, f, g, h, i, j, k, l" oleks informatiivsem või ülevaatlikum lause. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 29. november 2017, kell 12:56 (EET)
Kui ta oli kõigil neil aladel tähelepanuväärne ja oluline, siis tulebki need kõik loetleda, ja siis räägib loetelu pikkus ja mitmekesisus iseenda eest. Andres (arutelu) 29. november 2017, kell 16:21 (EET)
Just nimelt tulebki need erinevad valdkonnad loetleda ja see sõna on lihtsalt ülearune ja peale selle ka segadust tekitav.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 29. november 2017, kell 22:33 (EET)
Minu meelest on "polühistor" seal alguses ülearune, ja allpool on sõna "renessansiinimene", mis sinna sobib ja mis tuleks linkida. Ja loetelus tuleks esimesena mainida need alad, mille järgi teda kõige rohkem tuntakse: maalikunstnik, leiutaja ning anatoom. Andres (arutelu) 29. november 2017, kell 16:24 (EET)

Vallad[muuda lähteteksti]

Kas on mingi põhjus, et miks tehakse artikkel Borgo Valsugana vald mitte Borgo Valsugana? Vt veel nt Trento provints. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 3. detsember 2017, kell 21:46 (EET)

Selleks et eristada valdu ja asulaid. Kui vallas on üks asula või muul põhjusel asula kohta eraldi artikleid ei tehta, siis võib vastavalt ümbersuunamised teha. Andres (arutelu) 3. detsember 2017, kell 21:52 (EET)
Muidugi ei pea seda nii tegema, võib ka nii eraldi artiklid luua, sellisel juhul on halduspiiride muutumisel lihtsam asju kajastada. Melilac (arutelu) 9. detsember 2017, kell 11:26 (EET)-

Administraatorikandidaatide sobivushääletuse pikedamine[muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Hääletused#Vikipeedia:Administraatorikandidaadid_II

Hääletus kestab kuni 19. detsembrini.- Neptuunium ❯❯❯ arutelu 5. detsember 2017, kell 16:00 (EET)

ma kandideeriks samuti kui võimalik. ei saa aru kuidas need asjad siin käivad, aga selge on see et osad artiklid võetakse ja muudetakse ilmsaasjata. et siis ma ütleks vahepeal sõna sekka, haridus on vastav - kunsti, muusika ja filmialaseid ja osasid populaarteaduslikke teemasid artikleid võin korrigeerida tavaliselt peast. (kontrollides muidugi) Täitsa Topitav Konn (arutelu) 5. detsember 2017, kell 19:56 (EET)

tõlkisin-kirjutasin tšillipiprast artikli soome wiki põhjal[muuda lähteteksti]

mingil põhjusel on tabel teistsugune kui originaalis, äkki keegi aitab? Tšillipipar – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas ErilineKonn (arutelukaastöö) .

Meil ei ole sellist malli nagu "prettytable". Seepärast ei töödanud.
Tegin korda. Ivo (arutelu) 5. detsember 2017, kell 23:00 (EET)

aitäh! Täitsa Topitav Konn (arutelu) 6. detsember 2017, kell 22:25 (EET)

WikiMataStat[muuda lähteteksti]

Kui palju artiklikirjutajaid wikide peale kokku on? Ja kui kõik peaksid nt ühe artikli kirjutamise ajal korda kümme peitma ülemisi bännereid (Tõlkeabi, -talgud jne), justnagu nad tahaksid artikli kirjutamise/parandamise (nt koma lisamise vms) asemel lehelt lahkuda? Seega, mitu inimaastat, nt 2017. aasta kohta, kulub kirjutamise/parandamise asemel tegevusruumi saamiseks ülaosa peitmisele?—Pietadè (arutelu) 7. detsember 2017, kell 16:12 (EET)

Me oleme siin korduvalt leidnud, et see probleem on ainult sinul ja tuleneb sinu enda arvuti eripärastest seadetest. Ei ole põhjust seda teemat pidevalt taas tõstatada. Ja kui su süsteem on selline imepärane, et ei võimalda selle teate peitmist, siis võiksid sellega vähemalt ära harjuda.
Ma olen täitsa sageli kuulnud inimestelt seda, et "vajutasid huvi pärast "peida"" jms ning küsivad minult, et kust seda teadet tagasi saada. Kõigil teistel töötab nende teadete peitmine küll väga hästi. Samuti omavad sellised bännerid olulist funktsiooni uute kaastööliste juurdetoomisel. Nt oleme nii korjanud kasvõi Eestist mingi 20 k pilte ja tuhandeid täiendavaid artikleid. Ivo (arutelu) 7. detsember 2017, kell 16:37 (EET)
Kas sa siis osakd öelda, kuidas seda peidetud teadet tagasi saada? Mul sama asi, et vajutasin "peida" (arvates, et mingi märk sellest ikka jääb tulevikus avamiseks ja lugemiseks), aga teade kadus jäljetult. --Minnekon (arutelu) 7. detsember 2017, kell 20:34 (EET)
Ma ei tea mis brauserit kasutad ja seepärast täpsemalt ei kirjuta, kuid lühidalt kustuta ära saidi et.wikipedia.org küpsis dismissSiteNotice ja on see kuulutus tagasi.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 7. detsember 2017, kell 22:23 (EET)
Töötab. Tänud :) --Minnekon (arutelu) 8. detsember 2017, kell 09:34 (EET)
Logi minu kasutajanimega sisse ja vähemalt kaheksal korral kümnest laadimisest ainult teateid saadki ...;-)—Pietadè (arutelu) 7. detsember 2017, kell 21:22 (EET)
Arvuti "eripära" siiski selles, et pole NATO/NASA tasemel kaitset suundrünnakute eest, ja ma ei usu, et ainus olen. Ma tõesti ei ole seadistanud arvutis jooksvaid Win XP / 7 / 10 opsüsteeme mingil erilisel viisil...—Pietadè
"kui su süsteem on selline imepärane, et ei võimalda selle teate peitmist" — peitmist võimaldab küll, aga, nt ühe artikli ajal ütleme kümme korda eelvaadet kasutades tuleb ka ligi 10 korda seda teadet / neid teateid peita, ruumi juurdesaamiseks.(arutelu) 7. detsember 2017, kell 17:05 (EET)
Millist viirusetõrje programmi sa kasutad?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 7. detsember 2017, kell 17:29 (EET)
360 Total Security (W7)—Pietadè
Samas, oma rendidomeenis näen ohtralt andmeid minu hallatavate lehtede külastajate kohta, millest siis järeldus, et kusagil on miski leke, mida siis kasutatakse...
Ehk siis, hommikul otsisin netist tuletange, järgnevalt olid töiselt kasutatavate lehtede üüriääred tange täis...(arutelu) 7. detsember 2017, kell 17:56 (EET)
Selleks, et vikis oleks võimalik neid teateid varjata peavad cookie'd olema lubatud. Nende salvestamist on võimalik brauseris keelata, kuid kui sul see nii on säetud, siis pole lootustki, et see peida nupp töötaks. Ka võib nende automaatse kustutamisega tegeleda mõni brauseri lisa või eriprogramm (näiteks Cookie AutoDelete või Click&Clean). Ehk siis kontrolli brauserit ja selle lisasid. Kui cookie'd on brauseris lubatud, aga neid ometi ei salvestata, siis võib probleemiks olla viirusetõrjeprogramm. Mingite AVG versioonidega oli see päris sagedane juhus. Hiinlaste 360 Total Security't pole ma ise kasutanud, aga tundub, et seal on võimalik igasuguseid imeasju ja mingite seadetega laseb see veel Avira ja BitDefenderi ka kallale, mis tähendab, et seadistusprobleeme võib päris mitmes kohas olla.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 7. detsember 2017, kell 19:11 (EET)
Ka cookie’d ise võivad "inetusi" teha.
Info on jõud, nt UAV artiklisse ru lingi lisamisel sain paari klikiga teada nt seda, et Balti riikides on idanaabri suhtes ikka vega kurjad kavatsused, Leedust, Lätist rääkimata, EV kaitseliit pidavat juba 12-aastastele "elusaid" relvi jagama...
Eelnevalt juba nimetasin, Toriga selliseid probleeme pole (Valetasin, kasutajanimega sisse logides on kohe kuulutus ees..., välja loginult ei õnnestunud ca 25 klikiga seda ette kuvada ;-)
PS! Win 10-s on sama jama, kuigi seal on ainult MS integreeritud "valvur").—Pietadè (arutelu) 7. detsember 2017, kell 19:37 (EET)
Nagu ma aru saan oled sa küpsised keelanud, seega sa seda teadet ka varjata ei saa. Ka Tor ei salvesta üldjuhul küpsiseid. Loen selle teema enda jaoks lõpetatuks.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 7. detsember 2017, kell 20:15 (EET)
Võimalik, et sul oli 360 Total Security suhtes õigus, pärast eemaldamist olen juba korda 10 ilma teadeteta hakkama saanud (ilmselt läks 360 ka dismissSiteNotice'le kallale)...—Pietadè (arutelu) 9. detsember 2017, kell 19:42 (EET)
Ma ei ole küpsiseid keelanud; kaalun võimalust jätta Donbassi sõja jaoks praegune kasutajanimi ja võtta kutsade-parkide-uav-de jms jaoks mingi teine kasutajanimi...—Pietadè (arutelu) 7. detsember 2017, kell 20:22 (EET)

Wikimedia jõuluistungid 20.12 kl 19 Tartus ja 21.12 kl 19 Tallinnas[muuda lähteteksti]

Liituma on oodatud Vikipeedia kaastöölised ja toimetajad, kes on mõtelnud MTÜ Wikimedia Eestiga liitumise peale, kuid tunnevad, et vajaks veidi julgustust:

  • K 20.12 kl 19 jõuluistumine Tartus kohvikus Krempel (Rüütli tn 12)
  • N 21.12 kl 19 jõuluistumine Tallinnas kohvikus Sinilind (Müürivahe tn 50)

Osalemisest anda märku 17. detsembriks aadressil kaebi@wikimedia.ee. --Märt Põder (arutelu) 12. detsember 2017, kell 16:03 (EET)

Kes tulijatest tahab endale "Vaba kultuuri" eksemplari, võiks siin märku anda, siis teame kaasa võtta! Ja kui täna veel osalema registreerite, siis peaks kõik korras olema... Tänan tähelepanu eest! --Märt Põder (arutelu) 18. detsember 2017, kell 11:32 (EET)

Artiklite sidumine[muuda lähteteksti]

Estopedist teeb palju artikleid, mida ta põhimõtteliselt ei taha teiste artiklitega siduda. Palun aidake seda teha, et nendest artiklitest oleks rohkem kasu. Andres (arutelu) 13. detsember 2017, kell 14:46 (EET)

Näiteks? --Vihelik (arutelu) 14. detsember 2017, kell 02:44 (EET)
nt Vaivere seltsimaja tuleks mainida Vaivere küla artiklis. Seotud arutelu siin: Kasutaja_arutelu:Estopedist1#Artiklitevaheline_süsteem--Estopedist1 (arutelu) 14. detsember 2017, kell 10:25 (EET)

@K2suvi: See võiks olla lahendatav roboti abil. Sisendartiklid on kategoorias Kategooria:Eesti kultuurikeskused. Kontrollitakse kas asula artiklist lingitakse tagasi kultuurikeskuse artiklisse. Ning kui ei lingita, siis lisatakse lühikeste asula-artiklite puhul teksti lause "Külas/alevikus/alevis/linnas asub Miski kultuurikeskus." Pikemate asulaartiklite puhul lisatakse link kultuurikeskuse artiklile hoopis 'Vaata ka' peatükki... --WikedKentaur (arutelu) 21. detsember 2017, kell 08:39 (EET)

See puudutab ka raamatukogusid jne. Võib-olla tuleb sisendiks võtta hoopis Estopedisti tehtud artiklid. Andres (arutelu) 21. detsember 2017, kell 09:58 (EET)

Peale selle, õige asula leidmine ei ole triviaalne ülesanne. Andres (arutelu) 21. detsember 2017, kell 12:20 (EET)

Sepa tn. 6 kauplus/baar ja siis supiköök[muuda lähteteksti]

Tervist ka. Kuna see maja on juba veidi rohkem kui aasta tagasi maha võetud, siis kas kellelgi on antud hoonest fotosid, ntx. ülespanekuks Eesti Vikipeediasse? Commonsisse see mõistagi ei kõlbaks, sest hoone valmis 1968. aastal (ehitisregistri järgi esmase kasutuselevõtu aasta). Maja aadress on Sepa 4/Sepa 6. -Mardus /arutelu 16. detsember 2017, kell 13:45 (EET)

  • Aa... Commonsist, Flickrist ja mujalt pole ma hoonest vaba kasutusega pilte kahjuks leidnud. -Mardus /arutelu 16. detsember 2017, kell 13:46 (EET)
Arvatavasti vabu pilte ei saagi olla, sest see on moodne arhitektuur ja vajab arhitekti (või tema pärijate) luba. Taivo 17. detsember 2017, kell 23:39 (EET)
Taivo, ilmselt pidas küsija silmas sellist võimalust:
Autoriõigused Sellel fotol on kujutatud Eestis asuvat ning üldsusele külastamiseks avatud kohas alaliselt asuvat arhitektuuriteost, kujutava kunsti teost, tarbekunstiteost või fotograafiateost.

Foto autor lubab fotot kasutada vastavalt siin lehel äratoodud vaba sisulitsentsi tingimustele.

Foto otsesel ärilisel kasutamisel tuleb luba küsida esialgse kunstiteose (ehk fotol kujutatu) autorilt. Täpsemalt vaata Eesti autoriõiguse seaduse § 20 ¹: Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud üldsusele külastamiseks avatud kohtades alaliselt asuva arhitektuuriteose, kujutava kunsti teose, tarbekunstiteose ja fotograafiateose reprodutseerimine ükskõik millisel viisil peale mehaanilise kontaktkopeerimise ja selle teose kujutise üldsusele suunamine, välja arvatud juhul, kui selline teos moodustab kujutise põhimotiivi ja seda kavatsetakse kasutada otsesel ärilisel eesmärgil. Kui käesolevas lõikes sätestatud teosel on nimetatud autori nimi, tuleb see lisada kujutise üldsusele suunamisel.

Selle malli võib eemaldada, kui esialgse teose autori õigused on lõppenud. Et järjestada pilt autoriõiguse kehtivuse lõppemiseni jäänud aastate järgi, kasuta malli kujul {{KunstiteoseFoto|arhitekti/skulptori surma-aasta}}.

NB! Kui oled selle foto autor, siis lisaks sellele mallile lisa fotole kindlasti ka vaba sisu litsents, mille tingimustel avaldad enda kui fotograafi panuse.

Ära laadi seda faili Wikimedia Commonsisse ilma täiendava kontrollita!

See fail ei sobi Commonsisse laadimiseks. Selle võib Commonsisse laadida alles pärast kunstiteose autori autoriõiguste lõppemist. Vaata ka Wikimedia Commonsi nõudeid.


Do not copy this file to Wikimedia Commons.


--kanakukk (arutelu) 18. detsember 2017, kell 11:43 (EET).

Hoiatus: Sa pole sisse logitud. Sinu IP-aadress ...[muuda lähteteksti]

Kas seda hoiatust ei saaks teha suletavaks, nii, et kui see kuskilt ristist kinni panna, siis jääks mingisse küpsisesse jälg, et seda ekraaniruumi raiskajat enam mitte kunagi näha ei taheta?--90.191.198.230 28. detsember 2017, kell 21:30 (EET)

See hoiatus on oma mõttelt nii oluline, et seda ei peakski saama peita. Mõtle näiteks avalikele arvutitele. Üks võimalus peitmiseks muidugi on: logi sisse :). Adeliine 29. detsember 2017, kell 15:49 (EET)
Ma tõesti ei saa aru, mis seal olulist on? Mingi Euroopa Liidu andme- ja privaatsusekaitse nõue? Avalike arvutite kasutajad on ju nagunii palju anonüümsemad, kui ainukasutaja arvuti kasutajad. Kui sisselogimist eelistaja ei suuda meeles pidada, kas ta on sisse loginud või mitte, siis võib ju teha nii, et ta saab sisse logides kujundada omale selgelt ära tuntava tausta, mis annab talle selgelt märku, kas ta on sees või mitte. Ma olen seda teadet juba mitutuhat korda näinud, seal pole ju midagi uut! Sisse logimine? Milleks? Ilma sisse logimata on palju turvalisem. --90.191.198.230 30. detsember 2017, kell 02:45 (EET)
Mispoolest see turvalisem on? Adeliine 30. detsember 2017, kell 03:27 (EET)
Suurem privaatsus, väiksem risk paroolide varguseks, identiteedivarguseks.--90.191.198.230 30. detsember 2017, kell 19:29 (EET)
Minumeelest on just öeldud, et kasutajanimega on privaatsem, sest IP-aadressi järgi saab vähem või rohkem täpselt asukohta määrata, kasutajanime järgi mitte. Paroolide vargus on võimalik ja selle kaudu ilmselt identiteedivargus ka, aga see pole väga tõenäoline ja tõenäoliselt mitte väga tõsiste tagajärgedega. Kasutajanime omamisel on aga hoopiski palju eeliseid mitmesuguste võimaluste näol, mida kaastöö tegemisel saab kasutada. Adeliine 30. detsember 2017, kell 20:20 (EET)
Kas registreerimisel nõutakse isikuandmeid ka või piisab juhan juurikast?--90.191.198.230 30. detsember 2017, kell 21:35 (EET)
Ainsad kohustuslikud andmed registreerimisel on kasutajanimi ja parool (loe kasutajanime valimise kohta). Meiliaadress pole kohustuslik lisada, aga väga soovitatav (saad parooli meeldetuletust sinna tellida, see ei ole kellelegi nähtav). Kõik. Adeliine 30. detsember 2017, kell 21:44 (EET)
Aitäh info eest, seda on hea teada!--90.191.198.230 30. detsember 2017, kell 21:50 (EET)
Ma ei leia kohta, kust kinni keerata robotimöla (teavitused, a la "tegid just oma esimese, kümnenda jne ..."). Kas selline võimalus on üldse olemas? Inimese saadetud teavitustest loobuda ei taha.--90.191.19B.230 (arutelu) 31. detsember 2017, kell 00:02 (EET)
Hmm, ma täpselt ei teagi, mida uuele kasutajale saadetakse, aga ma usun, et see robotimöla lõppeb äkki mingil hetkel ise ära, sest mulle ei tule midagi sellist. Eelistuste all saad ka täpsemalt vaadata ja reguleerida, milliseid teavitusi saadetakse. Teisel teemal: mulle isiklikult tundub, et su valitud kasutajanimi on veidi eksitav, kuna sarnaneb olulisel määral IP-aadressiga. Adeliine 31. detsember 2017, kell 01:33 (EET)
Mulle tundub, et ainus võimalus on keerata teated üldse kinni (st ka inimeste saadetud teated). Kasutajanime osas pole ju erilist vahet, milline sümbolitejoru nimeks on. Minu IP-aadress püsib mul vähemalt meeles, ja kui ununebki, saan ipconfig käsklusega järele vaadata. Kui dünaamiline aadress muutub, saan ju uue kasutaja teha uue IP numbri sarnase.--90.191.19B.230 (arutelu) 31. detsember 2017, kell 04:08 (EET)
Suurim pettumus siiamaani on see, et ka sisselogitud kasutaja peab välislingi panemisel neid nõmedaid koode sisestama! Milleks küll?????? --90.191.19B.230 (arutelu) 31. detsember 2017, kell 05:30 (EET)
See võtab neli päeva aega, et enam ei peaks. Registreerumata ja vastregistreerunud kasutajad peavad koode sisestama, et suuremahulist spämmimist ära hoida. Kui neli päeva suudad ära kannatada, oled juba usaldusväärsem. Adeliine 31. detsember 2017, kell 05:39 (EET)
Ma ei muretseks nende teavituste osas eriti, sest muudatuste arvu kajastavad teavitused hakkavad hiljem väga harva tulema (isegi vist iga 1000 eest ei saa eraldi minu meelest). - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 31. detsember 2017, kell 01:41 (EET)
Minu jaoks on üks robotteavitus ka liiga palju. --90.191.19B.230 (arutelu) 31. detsember 2017, kell 04:08 (EET).
Ja nagu sellest estviki muudatuste loendamisest veel vähe - kui sisselogituna külastada võõrkeelseid vikipeediaid (isegi paljalt artiklite vaatamiseks), hakkab sealt ka teavitusi ta teateid tulema!--90.191.19B.230 (arutelu) 31. detsember 2017, kell 22:40 (EET)

Lähteteksti redigeerimise akna suurusest[muuda lähteteksti]

Kas seda redigeerimisakna vaikimisi avanemise kõrgust ei saaks vähendada? Praegu avaneb see alati, sõltumata kasutatava ekraani suurusest, nii et varjab ära akna all olevad vormindus ja toimetamismallid. Akna suurust saab küll paremast alanurgast hiirega venitades muuta, kuid kahjuks ei jäta see meelde viimast eelistust ja uuel avamisel peidetakse mallid uuesti ekraani alaserva taha. Kas sellega saab midagi ette võtta või on see lootusetu kiiks?--90.191.198.230 28. detsember 2017, kell 21:31 (EET)

Vanasti sai kasutaja eelistustes akna suuruse määrata, aga enam ma seda võimalust ei leia. Adeliine 29. detsember 2017, kell 15:50 (EET)
Kahju küll, otsisin ka kõik kohad läbi, ja ka ei leidnud sellist võimalust. Siiski on natuke leevendust vähemalt sellest, et see "Hoiatus! Sa ei ole sisse logitud, Sinu IP bla, bla..." on nüüd kadunud.--90.191.19B.230 (arutelu) 31. detsember 2017, kell 04:12 (EET)

Kuupäevade linkimisest[muuda lähteteksti]

Minu meelest võiks selle sünni- ja surmakuupäevade linkimise lõpetada, sest väga harva saab sealt mingit olulist infot. Vt ka Wikipedia:Manual of Style/Linking#Chronological_items- Neptuunium ❯❯❯ arutelu 2. jaanuar 2018, kell 16:21 (EET)

Mina siiski pooldaksin selle tava jätkamist, küsimus on pigem selles, et ajapikku täienevad kuupäevaartiklid.--Morel (arutelu) 3. jaanuar 2018, kell 11:02 (EET)
Mina ka ei jätaks ära. Andres (arutelu) 3. jaanuar 2018, kell 11:41 (EET)
Täpsustuseks: olulist antud isikuga seotud infot*. Ajaloosündmuste puhul (nt sõjad vms) on arusaadav. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 3. jaanuar 2018, kell 12:05 (EET)
Sünni- ja surmakuupäevad ja aastad imho peaks ikka endiselt linkima. (Nende linkimisest on loobunud vist üksnes inglisviki.) Mind küll kipub häirima iga võimaliku kuupäeva ja aastaarvu linkimine, kuid need neli linki võiksid siiski olla.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 3. jaanuar 2018, kell 12:24 (EET)
See, kes veel isikuga X samal päeval on syndinud, ei ole kyll tingimata oluline info, kuid kahtlemata on see paljude lugejate jaoks huvitav. Kuupäeva linkimine hõlbustab selle infoni jõudmist. Kuniks Wikidata pole massidesse jõudnud, võiks minu meelest lingid alles jääda. Daniel Charms (arutelu) 3. jaanuar 2018, kell 15:34 (EET)

Võiks veel mõelda ka mitmekordse linkimise mõttekusele: nt kui infoboksis on lingitud (seal saab ka malliga, nt lisades aastate summa), siis kas on mõtet esilauses dubleerida?—Pietadè 3. jaanuar 2018, kell 12:36 (EET)

Dubleerib infokast. Mina saan asjast nii aru, et see on mõeldud artikli asemele, siis peab ka linke dubleerima. Andres (arutelu) 3. jaanuar 2018, kell 12:48 (EET)

Kui sünni- ja surmaaeg ei ole: olulised, miks siis need infokasti pannakse? Andres (arutelu) 3. jaanuar 2018, kell 13:20 (EET)

Andres, ma ei tea kas ma nüüd täpselt aru sain, aga mõte võib olla selline, et kui kuupäevad on infokastis lingitud, siis artikli tekstis pole neid enam mõtet topelt linkida. Seesama puudutab tegelt ka sünni ja surmakohti, et kas on ikka topelt linkimist vaja.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 3. jaanuar 2018, kell 13:25 (EET)
Mõte oli selline jah, aga minu meelest peaksid olema mõlemas lingitud. Andres (arutelu) 3. jaanuar 2018, kell 14:21 (EET)

Veel yks võib-olla oluline mõte: kas on olemas mingi skript, mis võimaldaks kontrollida, kas isikuartikkel ikka lingib kuupäevaartiklile ja vastupidi? Daniel Charms (arutelu) 3. jaanuar 2018, kell 15:34 (EET)

Minu arvates võiks ka sünni- ja surmakuupäevade linkimist jätkata. Küll olen vahel eemaldanud aastaarvude ja kuupäevade linkimisi, kui need ei ole artikli teema osas olulised kuupäevad (nt linna kui artiklis on antud tabel, kust on näha rahavaarvu muutumine eri aastatel). Ehk leian, et linkida võiks ainult sisuliselt väga olulisi kuupäevi ja aastanumbreid. Ivo (arutelu) 3. jaanuar 2018, kell 15:52 (EET)
Sünni- ja surmakuupäevad võiks ikka olla lingitud. Ka topeltlinkimine mind ei häiri (Infokast ja tekst).--Juhan121 (arutelu) 3. jaanuar 2018, kell 16:01 (EET)
Lisaks on allääres veel kategooriad Sündinud: Surnud:...—Pietadè 3. jaanuar 2018, kell 16:05 (EET)
Aga kategooriates Sündinud: Surnud: on vaid aastad, mitte kuupäevad...--Juhan121 (arutelu) 3. jaanuar 2018, kell 16:24 (EET)
Vene vikis on kuupäevad ka, aga pole selge kas see ka mingit kasu annab. Kas annab ja kui siis kuidas?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 5. jaanuar 2018, kell 18:18 (EET)
Mul on sellest kasu olnud kuupäevaartiklisse materjali otsimisel. Andres (arutelu) 5. jaanuar 2018, kell 18:30 (EET)

Minu meelest võiks kõiksugu linke olla pigem rohkem kui vähem. Minu meelest võiks saada ühe nupuvajutusega ka kõik lingid välja lülitada. --kanakukk (arutelu) 5. jaanuar 2018, kell 17:22 (EET).

hmm... kui sa kõik lingid välja lülitad, kuidas sa siis veebis liigud?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 5. jaanuar 2018, kell 18:16 (EET)
Minul isiklikult on teksti natuke parem lugem, kui see ei ole sinistest ja punastest linkidest kirju. Ilmselt on minusuguseid veel, sest muidu ei tohiks ju kedagi intensiivsem kuupäevade linkimine häirida? Mis puutub nüüd linkide väljalülitamist veel, siis ma pidasin silmas, et nupule vajutamisega oleks neid võimalik ka sisse lülitada. Vt [1] [2]. --kanakukk (arutelu) 5. jaanuar 2018, kell 18:29 (EET).
Mingi võimalus on vaadata leheküljest prinditavat versiooni, kuid kui mässata viitsid, siis ilmselt mingi scripti ja cssidega on see ka päriselt lahendatav.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 5. jaanuar 2018, kell 19:18 (EET)
Brauseri tasandil on seda võrdlemisi lihtne teha: Chrome'i puhul tõmbad nt laienduse Stylist ning muudad CSS-i selektorite :link ja :visited värvi mustaks (juhend). -Daniel Charms (arutelu) 5. jaanuar 2018, kell 20:47 (EET)
  • Olen kasutajaga kanakukk nõus, et kuupäevi väga linkima ei pea, sest see ei lisa mingit funktsionaalust juurde. Kui linkide arv segab, siis võimalusi on mitu: saab teha kasutajastiili või -skripti (Firefoxis vastavalt Stylish või Greasemonkey laiendustega), mis ainult Vikipeedias linkide värvid ära muudab, või muudab linkide värvid ära vaid siis, kui kursor on põhiteksti kohal. On võimalik teha ka oma isiklik kasutajastiil Vikipeedias endas, mis töötab vaid sisseloginuna: Mine eelistustesse, valid Ilme, edasi oma lemmik-kujundus, ning sealt edasi kohandatud CSS. On olemas isegi eelvaade. -Mardus /arutelu 7. jaanuar 2018, kell 08:19 (EET)
Väga palju sõltub kasutajast. Kuna ma vaatan suhteliselt pidevalt biograafiate artikleid läbi, siis arvan (täpset statistikat muidugi pole) et julgelt pooled klikkidest lähevad kuupäevade ja aastaarvude lehekülgedele.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 7. jaanuar 2018, kell 09:08 (EET)
Mardus, kanakukk arvas tegelikult, et linke võib rohkem olla küll, aga teisalt võiks kasutajal olla ka võimalus nad kõik välja lülitada. --kanakukk (arutelu) 9. jaanuar 2018, kell 21:54 (EET).
@Kanakukk, kõik on ju lihtne:
DIV.mw-content-ltr A {color:navy;}
DIV.mw-content-ltr:hover A {color:#002BB8;}
Ülemine reegel teeb lingid tumesiniseks, mis peaks lugemist lihtsustama, ning kui hiirekursor on sisu kohal, paneb linkide värvi endisele sinisele tagasi. Millist seadet ja lehitsejat sa lugemiseks peamiselt kasutad, ning kas sa kasutad Wikipedia lugemiseks Vector-teemat (i.k. theme, ehk uuemat) või MonoBook teemat (klassikalist)? -Mardus /arutelu 11. jaanuar 2018, kell 14:24 (EET)

Ma siiski lisaksin, see ei ole võrdlemisi ega mitte-võrdlemisi lihtne; nominaalselt peaks nn w-tarkvara "ajama taga" seda tarkvara, kus ta esineda tahab, ja... ja... ehk siis, kokkuvõtvalt, keerulisemate, liigendatumate "asjade" puhul oleks mõttekas vaadata loodu üle erinevates võimalustes (brauserites, opsüsteemides)..., sama asi, millest anno 2010 või sinnakanti alustasin, aga, oleks ka imelik loota, et wiki loob "internetikoodi", pigem vastupidi, ja, kui tundub, et wiki liiga aeglane, siis alati olemas (reklaam keelatud...).
Ehk siis: kui wikikood on vigane, siis tuleb leida viise, kuis sellest üle saada, ja mitte viriseda...—Pietadè 5. jaanuar 2018, kell 21:06 (EET)

Täpsustuslehekülje loomise juhendit ei leia[muuda lähteteksti]

palun juhendit kuidas luua täpsustuslehekülge – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Vembuvana (arutelukaastöö) 7. jaanuar 2018.

Vaata Vikipeedia:Täpsustuslehekülg. Täpsustuslehte saab luua nagu iga teist artiklit. Võib-olla oskad täpsemalt öelda, mis küsimust tekitab? Adeliine 7. jaanuar 2018, kell 00:17 (EET)

Kaitseväelane vs sõjaväelane[muuda lähteteksti]

Seoses Martin Heremi nimetamisega Kaitseväe juhataja kandidaadiks vaatasin, et tema artiklis on kirjas, et ta on "sõjaväelane". Seejärel vaatasin ka teisi artikleid ja tundub, et on mõningane segadus, millal on mõni militaarse taustaga inimene sõjaväelane ja millal kaitseväelane. Äkki peaks neid sõnu sisaldavad artiklid üle vaatama ja korrigeerima mingi loogika järgi. Tänan tähelepanu eest. --62.65.226.169 15. jaanuar 2018, kell 19:55 (EET)

Pakun, et sellises kontekstis tuleks alati kasutada sõna "sõjaväelane". Andres (arutelu) 15. jaanuar 2018, kell 21:13 (EET)
Kas "sellel" kontekstil on mingi nimi või omadus, mille järgi siis "selliseid" ära tunda? Ja mis need teised kontekstid või teine kontekst on, kus sobib "kaitseväelane" paremini? --62.65.226.169 17. jaanuar 2018, kell 03:58 (EET)
Ma mõtlen isikuartikli esimest lauset, kus isiku tegevusala määratletakse. Ma sain nii aru, et Sind häirib lahknevus just sellises kontekstis.
Kui on juttu tänapäeva Eesti sõjaväelastest ning pole mõeldud tegevusala, siis võib neid vabalt ka kaitseväelasteks nimetada. Paremini sobib "kaitseväelane" juriidilises kontekstis, kui normatiivaktid seda sõna kasutavad. Andres (arutelu) 17. jaanuar 2018, kell 11:05 (EET)

Vene-Ukraina sõda[muuda lähteteksti]

Ühtlasi mainin siinkohal, et mitte nii väga kaugel meist käib sõda, alates 2014. aastast, kus eelmise aasta lõpuks oli hukkunud vähemalt 10 tuhat inimest; nt üleeile hukkus kolm ja sai haavata viis Ukraina sõjaväelast.—Pietadè 19. jaanuar 2018, kell 22:37 (EET)[1]


  1. "Kyiv Says Two Government Soldiers Killed In Eastern Ukraine" (inglise keeles). Vabadusraadio. 17. jaanuar 2018. Vaadatud 17. jaanuaril 2018. 
Vikipeedia neid inimesi tagasi ei too, kuid Vikipeediasse saab kirja panna info nende inimeste kohta. Aitäh, et seda järjekindlalt teed!--Andrus Kallastu (arutelu) 23. jaanuar 2018, kell 01:34 (EET)

Probleem saksa vikipeedias[muuda lähteteksti]

Saksa vikipeedias on artiklis Gustav Ernesaks tema kohta kirjutatud: "sowjetisch-estnischer Komponist und Chorleiter." Mina nendega redigeerimissõda pidada ei viitsi, aga see on ikka tõsiselt häiriv. Velirand (arutelu) 24. jaanuar 2018, kell 09:20 (EET)

Nendel on seal oma põhimõtted ja arusaamad. Probleemi saab lahendada ainult juhul, kui veenda neid põhimõtteliselt ümber. Andres (arutelu) 24. jaanuar 2018, kell 09:49 (EET)
Aga nad ei ole nendes põhimõtetes järjekindlad. Kord on nii, kord naa. Näiteks nimetatud artikliga oli kuni 2014. aasta veebruarini kõik korras. Siis aga lisas venelannast kasutaja Комисарова2 (nüüdseks muide blokeeritud) artiklisse sõna "sowjetischer", mida sealt enam ära ei saa. Ja lisaks tundub mulle, et saksa vikipedistid ei ole anneksiooni mittetunnustamisest ja õiguslikust järjepidevusest üldse kuulnudki. Lisaks ei tundu nad aru saavat, mis rahvused on. Velirand (arutelu) 24. jaanuar 2018, kell 09:57 (EET)
Siis tuleb ikkagi sellelt (neilt) inimes(t)elt küsida, kes tagasi muudab(vad), miks just nii hea näib olevat - ja kui põhjendust ei tule, siis tuleb administraatorite poole pöörduda või üldisesse arutellu märk maha panna.- Melilac (arutelu) 24. jaanuar 2018, kell 11:52 (EET)
Kas kusagil valitseb mingi selgus, mida sõna "nõukogude" (sowjetischer) antud kontekstis üldse tähendab? Ka mina olen elanud ENSV-s, st nõukogude ajal. Järelikult: kas mina olen nõukogude inimene või ei ole?--Andrus Kallastu (arutelu) 24. jaanuar 2018, kell 17:49 (EET)

────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────Ega see („nõukogude inimlusus“) (meilt) pestes maha tule, keemiline puhastus ei pidavat ka aitama (krematoorium, muldmatus, asumisele saatmine, näiteks, Šveitsi, Luksemburgi, Maltale jne ehk aitab, kui "keeletoimetusraha" kätte saan, siis annan teada, mõne dekaadi pärast).—Pietadè 24. jaanuar 2018, kell 18:04 (EET)

ajutine okupeerime, ka 50 aastaks, ei muuda rahvusvahelist õigust. suwa 24. jaanuar 2018, kell 21:38 (EET)
ja arutelulehel saab ju oma "hääle" lisada kasutades {{Pro}} malli. suwa 25. jaanuar 2018, kell 01:33 (EET)

Nimetused kapsaitsiin, karotinoid[muuda lähteteksti]

nii et siis mul pole kuskilt kontrollida on need õiged emakeelsed nimetused?

"Detsembris 1998 ilmus Eesti Entsüklopeediakirjastuse väljaandel keemianomenklatuuri ja -terminoloogia komisjoni ... koostatud 704-leheküljeline "Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat"."[1] --82.131.43.42 6. detsember 2017, kell 16:01 (EET)
Kontrollisin oma raamaturiiulist: 1998 ilmus küll täpselt selliste andmetega sõnaraamat, aga kas just detsembris, seda ma enam ei mäleta. Kuriuss 3. veebruar 2018, kell 19:00 (EET)

aitäh! Täitsa Topitav Konn (arutelu) 6. detsember 2017, kell 22:25 (EET)

sama artikli algus: [null Tšillipipar], õieti tšillipaprika, tšilli (nahuatl´i keeles chīlli Nahuatl´i hääldus: [ˈt͡ʃiːli] ( listen)), vana kõnekeelne vaste türgi pipar, tänapäeval tulipipar, inglise k chili pepper (chile pepper, chilli pepper, chilli) on maavitsaliste sugukonda kuuluv kapsaitsiinirikaspaprika taim (Capsicum) või temast valmistatud erinevad vürtsid (maitseainesegud).

inglisekeelses töötab hääldus (saab mängitada helifaili), eestikeelses mina ei oska seda korda teha, äkki keegi aitab, siis järgmine kord tean, mida koodis muuta. tänud ette. Täitsa Topitav Konn (arutelu) 6. detsember 2017, kell 22:25 (EET)


Vaata süntaksit koodistː (Helifaili info nahuatli )-Melilac (arutelu) 9. detsember 2017, kell 11:29 (EET)

Andrese vuntsikarvad/vuntsikarvatus[muuda lähteteksti]

Kas nt artiklite Elektrooniline hääletamine Eestis jms olemasolu tähendab vaikivat/mitte nii väga vaikivat nõusolekut mitte meie poolt loodud ja mitte meile kuuluva ruumi täitmiseks...
Mis minusse puutub, ex lähtun siis sellest, et vahepeal loen(dan) KIA-sid, panen neid inglise keeles kirja, hoian meeles, et siinmail (pärast muist vabaduste muistet, mida iganes) on leerid enam-vähem alati olnud 'valge'-'punane', ja rumalus oleks arvata... samas, kui ei oleks rumalaid, ei oleks tarku, kui ei oleks valgust ei oleks pimedust; ehk siis, teisisõnu, oh, ei viitsi, üks pelk tähelepanek: "alg-administraatorite" levitatav riigivaenulik semantika, jne (kuis nüüd riik ütleski riigi õõnestamise kohta?, implitsiitselt, kaude)
oh jah, ega muidu tinti ei raiskakski, püüan lihtsalt selle poole, et 50 000 muudatust täis saaksid
*Ei saa öelda ka, et asi oleks nt mingi "truudusvande" puudumises, à la, kui kirjutan, siis ütlen lahti parteilisest vms kuuluvusest, loomisest alates on see Wikipedias sees, aga...—Pietadè 19. jaanuar 2018, kell 20:38 (EET)

Oli see nüüd kustutamisettepanek? - Melilac (arutelu) 19. jaanuar 2018, kell 22:23 (EET)
Jah.—Pietadè 19. jaanuar 2018, kell 22:24 (EET)
Aga alusta siis taas Pelmeeni poolt suvel korraldatud kustutamistalguid ja seejärel vastavalt vajadusele kustutame seda, mida vaja (artikleid, märkusi jne.). Kustutuskumm mulle meeldib. - Melilac (arutelu) 19. jaanuar 2018, kell 22:27 (EET)
Siin on see AGA, et kõik võtab aega, ja võib-olla, et säändsed "asjad" ongi ajaröövliks mõeldud... (nt, algatan artikli "Andrese vuntsikarvad" ja juhatan sisse esilausega à la Pearu vuntsikarvad (viide: Isaac Newton arvas...) olid 5,26 mikronit lühemad/pikemad ja siis, noh nii edasi
ingleesidel on see suht rangemalt reglementeeritud, samas, 5 miljonist artiklist on neil 2+ milj stub-id, ja mõnest artiklist ei saagi aru, mis keeles see on...—Pietadè 19. jaanuar 2018, kell 22:44 (EET)
Elu ongi ootamine. Mul ka, näedsa, oleks tahtmist vanavanematele külla minna, aga mingid hullud otsustasid seal sõdima hakata... Eks ma siis ootan ja ootan, muud teha ei saa. - Melilac (arutelu) 19. veebruar 2018, kell 22:11 (EET)

Veidi kriitikat[muuda lähteteksti]

Vikipeedia eestvedajad kannavad hoolt, et meil on alati olemas värsked nimekirjad mingi kvaliteedistaatuse saanud artiklitest (vaata: Vikipeedia:B-klassi artiklid, Vikipeedia:A-klassi artiklid, Vikipeedia:Head artiklid, Vikipeedia:Eeskujulikud artiklid); samuti on olemas ajakohastatud adminstraatorite nimekirjad (Vikipeedia:Administraatorid, Vikipeedia:Endised administraatorid). Kuid kõigil neil nimekirjadel on üks ühine puudus – nimekirja kantute kohta pole märgitud aega, millal nad nimekirja kanti. Sellisel kujul on nimekirjad väheinformatiivsed. Ei ole ju raske märkida administraatorite puhul sulgudesse aastaarv (valimisaasta), endiste adminnide puhul sulgudesse kaks aastaarvu, artiklite kohta sulgudesse aasta ja kuu, millal staatus omistati (veel parem kui oleks märgitud ka kuupäev, et saaks soovi korral vaadata artikli ajaloost vastavat redaktsiooni). --Hirvelaid (arutelu) 30. jaanuar 2018, kell 13:38 (EET)

Palun lisa see info nende nimekirjade juurde. Ivo (arutelu) 31. jaanuar 2018, kell 01:38 (EET)
Miks ka mitte. Tasub proovida. --Hirvelaid (arutelu) 31. jaanuar 2018, kell 07:55 (EET)

Vikipeedia statistika[muuda lähteteksti]

Kas seda statistikat (https://stats.wikimedia.org/wikimedia/squids/SquidReportPageViewsPerCountryBreakdown.htm) enam ei uuendatagi? Velirand (arutelu) 30. jaanuar 2018, kell 13:57 (EET)

Ei tea kommenteerida. Aga kõige parema statistilise andmestiku leiab nüüd siit Ivo (arutelu) 31. jaanuar 2018, kell 10:58 (EET)

Wikidata patrullimine[muuda lähteteksti]

Siit saab muidu jälgida Wikidatas toimuvaid muudatusi. Ivo (arutelu) 31. jaanuar 2018, kell 10:55 (EET)

IPv6[muuda lähteteksti]

Juhuslikult panin tähele, et üldiselt näitab viki tarkvara IPv6 aadressidega kasutajaid väikeste tähtedega (bfcf), kuid mingite kohtade peal on äkki suurtähed (BFCF). Kas keegi oskaks selle korda teha nii, et need aadressid ühte moodi oleksid?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 3. veebruar 2018, kell 16:03 (EET)

See võib olla "automaatika" ehk programmeerija(te) viga, nt minu kogemus rikastus täna sellega, et märgid teksti ära (Ctr+A,C,V) ja saad tulemuseks u seda, et silmad näevad, u, nt: "meesõigused naislastega samale tasemele, st günekoloogi ja androloogi vastuvõtud võrdsustada", tekstiredaktorisse kopeerituna on aga tekst u selline: "koopaoravate talviste külmetushaiguste leviku vältimiseks tuleks keelustada sinivaalade import" vms; ei ole mahti koodi uurida, huvitav mis järgmisena tuleb... miljardi miljoni võimaluse aeg/maa...—Pietadè 7. veebruar 2018, kell 17:22 (EET)

Vt phab:T46161. --2001:7D0:88DD:F880:7D27:B8A3:BA56:270D 8. veebruar 2018, kell 10:08 (EET)

grazie mille—Pietadè 8. veebruar 2018, kell 10:20 (EET)

Ei saa jätta märkimata...[muuda lähteteksti]

..., et juba umbes 25 korral (u viimase 10 minuti jooksul) ei ole etwi pakkunud (FF kaudu) talgul osalemist vms (teiste keeltes wikides on selline käitumine üliharv, st spämmimine); võib-olla seotud sellega, et 50+ kilo-redigeerimist kirjas, kuigi, ei usu; kuidagi "tühi" näib see etwi, enne oli ikka vapralt 1/3 ruumist "talgu-kruubi-suppi" täis, nüüd tuleks ise kirjutada, kui vaid aega oleks...
Ühtlasi ka teistele teadmisteks: kui ülaääre talgusupp on haihtunuks keenud (lumesajuga), ei tähenda see teps mitte seda, et talgud lõp(pe)nud oleks..., etwi-s ;-F + ;-E —Pietadè 7. veebruar 2018, kell 17:15 (EET)

Riigikoodid[muuda lähteteksti]

Kas on mingi väga hea põhjus, miks eestikeelses Vikipeedias on iga riigi üldandmete juures "ROK-i kood" (nt Saksamaa: GER), samas kui ingliskeelses Wikipedias on riikide üldandmete juures ISO 3166 kood (nt Saksamaa: DE)? --82.131.9.21 9. veebruar 2018, kell 21:53 (EET)

Ingliskeelse kohta pead neilt küsima, meil minu teada pole ja mu meelest võiks mõlemad olla. - Melilac (arutelu) 9. veebruar 2018, kell 22:28 (EET)
Töötasin ligi 14 aastat riigikoode kasutades ja terve maailm kasutab ISO koode. Esmalt olid kasutusel kahekohalised ISO koodid, aga viimati sai neid kasutatud u. 10 aastat tagasi. siis läksime üle kolmekohalistele. Seega on arusaamatu, miks ingliskeelne leht peab kahekohalist koodi oluliseks, kui vähemalt sides ja mujal on kasutusel kolmekohalised ISO koodid. Aga ROK-i koodid on üsna kitsa kasutusvaldkonnaga (kuigi paljudele teleriekraanilt vast rohkem tuntud kui ISO koodid) ja peamiselt tekitavad ainult segadust. Inimesed nimelt mõtlevad, et see, mida nad telekast näevad, ongi igal pool nii, ja siis kirjutavad kuhugi ISO koodi asemel ROK-i koodi, ja siis "süsteem" ei saa aru, mis jama jälle sisestatud on. Üldiselt on väga raske aru saada, miks ROK ja FIFA on otsustanud oma koodisüsteemid teha riikidele ja territoorimidele, kui rahvusvahelised ISO koodid on ju olemas. --62.65.226.146 20. veebruar 2018, kell 02:24 (EET)

Redigeerimiste arvu statistika[muuda lähteteksti]

Mis redigeerimiste arvu statistikaga juhtus? Eile oli üle 5,035 miljoni. Täna aga on 4,905 miljonit. Kuidas selline asi võimalik on? Velirand (arutelu) 15. veebruar 2018, kell 09:26 (EET)

Ma olen mõelnud, et kuidas loetakse nö kustutatud muudatusi (st kas loetakse siia numbri sisse või mitte). Neid võiks meie vikis olla küll oma saja tuhande jagu. Seega muutusid kas statistika arvestamise põhimõtted või vikitarkvara uuendamisel on kuskil midagi nässu läinud. Ivo (arutelu) 17. veebruar 2018, kell 03:50 (EET)

Keeleline muudatus Vikipeedia päises[muuda lähteteksti]

Tere

Mul - äsja Vikipeediaga liitunul on ettepanek sõnamuudatuseks Vikipeedia päise allolevates alalinkides. Pärast "Sissejuhatus" on seal "Kaastöölisele". Ma kasutaksin parem sõna "Kaastöötajatele"

Tänan ja edu!– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Kutsik II (arutelukaastöö) .

Aitäh! "Kaastöötaja" tähendab EKSS-i järgi 'töökaaslane'. Minu meelest sobib "kaastööline" tähenduse järgi küll ([3]). Võib kaaluda mitmust, aga minu meelest on ainsus stiililiselt parem. Andres (arutelu) 16. veebruar 2018, kell 16:41 (EET)
Arvestades seda, et see on uuele kaastöölisele, siis kindlasti ainsuses, kuna see pole mõeldud kogu kollektiivile, vaid just nimelt igale uuele isikule individuaalselt. - Melilac (arutelu) 17. veebruar 2018, kell 08:14 (EET)

CEE Spring 2018 — international article contest — looking for local coordinator[muuda lähteteksti]

Wikimedia CEE Spring 2018 is annual article writing contests which will happen for the 4th time this year. International team is looking for a local coordinator from each country in Central and Eastern Europe and wee need one from Estonia. Local coordinator is responsible for:

  • Creating article list about Estonia (recommendation: 100 topics which have decent article in English Wikipedia, do not need to be most important topics about Estonia, can reuse last years list)
  • Creating local information page about contest
  • Promoting contest (site notice, social media, talk page messages,...)
  • (Optional) evaluate results and decide on winners in several categories. International team will provide automatic statistics if you create a talk page template and add to all new articles (details fill follow). You can get prize money for winners from the international team.

If you are interested, contact me for details and sign up as local coordinator on this page. --Papuass (arutelu) 21. veebruar 2018, kell 13:53 (EET)

Massiblokeering[muuda lähteteksti]

Aadresside vahemik 104.237.80.0/20 on pikaajaliselt blokeeritud. Palun tehke see lahti, kes oskab. Sellist asja ei tohiks teha.

Seda pöördumist ajendab konkreetse inimese kaebus, et tal pole võimalik Vikipeediale kaastööd teha. Andres (arutelu) 24. veebruar 2018, kell 09:17 (EET)

Sel oli globaalne blokk, mis nüüd on lokaalselt maha võetud: Eri:Kaastöö/104.237.80.0/20
Nimelise konto loomise võimalus oli seal ka enne lahti jäetud. --WikedKentaur (arutelu) 24. veebruar 2018, kell 09:58 (EET)

Kas võiks puuduva artikli korral näidata andmeid Wikidatast?[muuda lähteteksti]

On olemas Mediawiki tarkvara laiendus ArticlePlaceholder. Kui see vikile külge pookida, näitab mitteeksisteeriva artikli puhul otsingutulemuste lehe lõpus linki erilehele, millel esitatakse loetavas vormis otsitava kohta andmed Wikidatast (kui need seal on). Näiteks on laiendus kasutusel esperanto vikis. Võtke eowiki lahti ja otsige "kersti kaljulaid". Artiklit "Kersti Kaljulaid" veel ei ole, aga otsingutulemuste lõpus (eestikeelse kasutajaliidese puhul pealkirja "Leia andmeid teema kohta" all) on link erilehele. See ei ole inimese kirjutatud lehekülg, see on täielikult genereeritud andmetest, mis Wikidatas leiduvad. See ei ole mõeldud igavesti artiklit asendama, artikli saab ikka vabalt luua. Aga lugeja saab seni infot kätte. Minu arvates võiks selle laienduse ka meie vikis kasutusele võtta. Mis arvate? Adeliine 26. november 2017, kell 01:59 (EET)

Tundub kahjutu lisandus. Andres (arutelu) 26. november 2017, kell 08:32 (EET)
Symbol support vote.svg Poolt. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 26. november 2017, kell 12:36 (EET)
Symbol support vote.svg Poolt Ivo (arutelu) 26. november 2017, kell 23:17 (EET)
Poolt. Lisaks võiks Wikidata tulemuse panna lehekülje paremale poole mingisse kasti pealkirjaga "Tulemused Wikidatast" vms. ja mitte tingimata alla. -Mardus /arutelu 27. november 2017, kell 01:05 (EET)
Miks mitte. --Vihelik (arutelu) 5. detsember 2017, kell 16:51 (EET)
Symbol support vote.svg Poolt --Metsavend 7. detsember 2017, kell 16:29 (EET)

Kas keegi tahab veel selle kohta oma arvamust avaldada? Kuna vastuväiteid pole tulnud, siis kas keegi oskab öelda, kuidas me selle laienduse enda vikisse saaks? Adeliine 3. detsember 2017, kell 00:27 (EET)

@Cumbril:. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 3. detsember 2017, kell 23:46 (EET)
ArticlePlaceholder töötab tänasest alates. --Metsavend 6. veebruar 2018, kell 14:56 (EET)

Tähelepanek. Otsisin märksõna "plast", mitte täpset vastet, vaid otsingukastis valisin "sisalduv...", st tulemuseks lehed, millel sõna sisaldub. "Plast" on tegelikult ümbersuunamine artiklisse "Plastid", aga otsingutulemuste lehe lõpus ilmus vidina mõjul selline link. Antud juhul päris hea tulemus (vihje: vaadake artikli "Plastid" päist). Aga huvitav, kas selline asi võib mõnel juhul tekitada nö valevaste? Adeliine 23. veebruar 2018, kell 21:38 (EET)

Valevastet vaevalt (kuigi vandalismi puhul võib selline asi juhtuda, aga see poleks sel juhul programmi, vaid inimteguri süü), pigem on probleemiks serverite maasoleku puhul see, et osad andmed pole ligipääsetavad.- Melilac (arutelu) 18. märts 2018, kell 08:40 (EET)

A-klassi artiklid[muuda lähteteksti]

Hea artikkel peab saama 6 poolthäält, mida on praktikas keeruline saavutada. Aastas tuleb juurde kõigest paar head artiklit. Häid artikleid on vähevõitu ja esilehel kipuvad need korduma. Sellepärast on mõistlik olnud A-klassi artiklid samuti esilehelt läbi lasta. A-klass vajab 2 poolthäält, mida on lihtsam kokku saada. Aga mida arvate ideest, et kõik artiklid heade artiklite valimise lehtedel (neid lehti on 3), mis on vähemalt kuu aega kandideerinud ning kogunud vähemalt 2 poolt- ja mitte ühtki vastuhäält, arvatakse A-klassi? Kui 6 poolthäält täis, lähevad A-klassist headeks üle. Praeguse seisuga saaksime A-klassi juurde 3 isikuartiklit, 12 loodusartiklit ja 11 muud artiklit. Taivo 6. jaanuar 2018, kell 20:14 (EET)

Mõte on loogiline. - Melilac (arutelu) 6. jaanuar 2018, kell 21:42 (EET)
Jah, aga A-klassi artikkel peaks saama 3 poolthäält (läheb arvesse ka A-klassi artikliks esitaja hääl). Andres (arutelu) 6. jaanuar 2018, kell 21:48 (EET)
Selge, artikli esitaja pluss veel kaks poolthäält on vaja. Taivo 7. jaanuar 2018, kell 14:59 (EET)
Olen igati nõus, et neid sealt järjest nomineerima peaks (ja olen püüdnud seda ka vaikselt teha), aga automaatne heakskiitmine ei pruugi olla mõistlik. Tuleks igaks juhuks ikka korra põhjalikult üle vaadata ja vaiadusel kohendada. Küll võiks kõik arvata B-klassi, kus vastuhääli pole ja poolthääli mitmeid. Ja samas võiks vabalt avalehele panna ka B-klassi artikleid. Näiteks osa endisi häid artikleid, mis veel hiljuti avalehelt läbi käisid, ei sobitu oma seisult isegi B-klassi. Ivo (arutelu) 10. jaanuar 2018, kell 01:06 (EET)
Palun põhjenda, miks B- ja mitte A-klassi. Taivo 10. jaanuar 2018, kell 10:34 (EET)ˇ
Sest see on nagu juba kokku lepitud, et A-klassi esilehele panna saab. - Melilac (arutelu) 10. jaanuar 2018, kell 20:47 (EET)
Ja alati võib üle vaadata ka need kaks kategooriat: A-klassi artikli kandidaadid ja B-klassi artikli kandidaadid. Ivo (arutelu) 10. jaanuar 2018, kell 02:05 (EET)
Üks asi, mis võiks eeldus olla, on see, et artikkel, millel madalam klass käes, kandideerib ikkagi automaatselt kõrgemasse klassi. Muidu on nii, et leitakse, et ah, sinna sobib, kõrgema mõõtu välja ei anna (aga miks ei anna, jääb määratlemata, mis takistab artikli edasiarendamist).- Melilac (arutelu) 11. märts 2018, kell 10:07 (EET)

Kasutaja nimeruumi seisma jäänud mustandid[muuda lähteteksti]

Kasutaja alamleht on reeglina kasutaja isiklikuks kasutamiseks, sh artikli ettevalmistamiseks, kokkuleppeliselt ei peaks teised sinna protsessi vahele segama ja kasutaja avaldab artikli siis, kui tema arvates on valmis. Mida teha aga selliste kasutajalehel olevate mustanditega, mis on sinna jäänud aastateks ja ei ole tõenäoline, et kasutaja ise võiks tekstiga tööd jätkata või seda põhinimeruumi viia. Paljudel juhtudel on tekst sellises seisus, et kuigi poolik ja/või puudustega, võiks see siiski põhinimeruumis asuda, et vähemalt teised saaks tekstiga edasi töötada ja tehtud töö poleks täiesti raisus. Kas ja mis tingimustel võiks teised kaastöölised selliseid tekste põhinimeruumi viia? 5, 7, 10 aastat pärast autori viimast muudatust? Kas on vaja kõigepealt autorit arutelulehel teavitada, et ta teksti võimalusel ise ümber tõstaks? Kui vastust ei saa, siis kui pika ooteaja järel võiks ümber tõsta? Adeliine 7. jaanuar 2018, kell 15:57 (EET)

Minu meelest võib need asjad julgelt põhiruumi panna, kui seal kasutatavat materjali on. Andres (arutelu) 7. jaanuar 2018, kell 16:23 (EET)
Minu meelest võiks see aeg palju lühem aeg olla, võibolla nii aasta. Nõus sellega, et algselt võiks kasutajat autorilehel teavitada. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 7. jaanuar 2018, kell 16:33 (EET)
Ma arvan, et sellisel puhul võiks selle põhinimeruumi viia mõistliku aja jooksul pärast autori viimast muudatust. Mõistlik aeg sõltuks erinevatest faktoritest - millal autor viimati sinna mõne muudatuse tegi, millal ta yldse Vikis mõne muudatuse tegi jms. Aasta aega seisnud asja võiks aga minu meelest julgelt ymber tõsta, võib-olla isegi vaid 6 kuud seisnud asja, kuna enamik seoseid on tihti selleks ajaks juba peast kadunud ning tekstiga uuesti tööle asudes alustad sama hästi kui nullist või võõrast tekstist. -Daniel Charms (arutelu) 7. jaanuar 2018, kell 22:01 (EET)
Kui on asjalik tekst siis võiks olla 1 kuu. Iseasi, kuidas sellest teavitada.--Vaher (arutelu) 7. jaanuar 2018, kell 22:24 (EET)
Toimetamist vajavaid mustandeid toimetamata kujul põhinimeruumi üle viia ei tohi! See tähendab, et selliseid tekste võib üle viia juhul kui üleviija teeb ise toimetamise ning kõrvaldab otsesed vead ja puudused. Või kui ta seda ise ei saa või ei oska teha, siis võib ta ju paluda seda teha kellelgi teisel, juhtida tähelepanu, kutsuda appi jms. Ei ole aga vaja kasvatada mahtu kvaliteedi arvelt. (Iseeneslikult kasvab vaid entroopia, korrastatuse saavutamiseks tuleb teha tööd). Kvaliteetse, toimetatud teksti üleviimiseks ei ole vaja mingit ooteperioodi või tähtaega, küll aga on viisakas teksti genereerinud kasutajat eelnevalt teavitada. --VillaK (arutelu) 7. jaanuar 2018, kell 22:52 (EET)
Minu meelest tuleks seda "kvaliteet > kvantiteet" lähenemist kasutada ainult väga toorete mustandite puhul. Veidi narr oleks sel põhjusel veel viieks aastaks tolmu koguma jätta nt mõningast keeletoimetamist nõudev 5000 sõnaline artikkel. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 7. jaanuar 2018, kell 23:03 (EET)
Kas on mõni näide tuua sellisest tolmu koguvast 5000 sõnalisest artiklist, mis kusagil "kapis" ootab ja vajab vaid vähest keeletoimetamist? Või kirjeldad sa hüpoteetilist olukorda, mis praktikas pole esinenud? --VillaK (arutelu) 8. jaanuar 2018, kell 10:15 (EET)
Jutt on selliste kasutajate tekstidest, kes on silmapiirilt kadunud. Kui tekst on karjuvalt vilets, siis tuleb kas toimetada või tekstist loobuda. Aga üle kanda võib ka teksti, mis vajab veel toimetamist, sest artiklid valmivadki koostöös. Andres (arutelu) 7. jaanuar 2018, kell 23:26 (EET)
See viimane lause on kahjuks jätkuvalt religioosne, uskumuslik positsioon, mida empiirilised andmed valdavalt ei toeta.--VillaK (arutelu) 8. jaanuar 2018, kell 07:50 (EET)
Ja kui artiklid valmivadki koostöös, siis tehke tekst enne koostöös mustandiruumis korda (vähemalt niivõrd, et see ei sisaldaks otseseid vigu ja ilmseid puudusi) ja siis avaldage põhinimeruumis.--VillaK (arutelu) 8. jaanuar 2018, kell 07:59 (EET)
Selles see küsimus ongi, et kui autori puudumisel pole võimalik koostööd teha, siis mida teha... P.S Need, kes koostööd ei usu, võivad vaadata artikli andesiit muudatuste ajalugu (minu ja Siimu koostöö), tutvuda eesti geoloogiliste lademete muudatuste ajalooga (minu ja Estopedisti koostöö) või piiluda Läti mõisade poole (minu ja The Prince of Tartu koostöö). - Melilac (arutelu) 8. jaanuar 2018, kell 12:57 (EET)
Ei, küsimus on selles, et kui pole enam esialgset teksti loojat, siis saavad ju koostööd teha need, kes siin usinasti koostöö teemal arutlevad. Ja tulles tagasi teema algatanud Adeliine kõige esimese lause juurde, siis jutt käib selliste artiklite avaldamisest (rõhutan siin sõna "avaldamine"), mis algse kasutaja arvates ei olnud veel avaldamiseks valmis, kuid mis tal jäigi pooleli. Andres paistab jätkuvalt uskuma hüpoteesi, et mida rohkem toimetamist vajavaid tekste avaldatakse, seda rohkem tuleb Vikipeediasse toimetajaid, kes asuvad kaas- ja koostööle ning hakkavad neid tekste toimetama. Mul on vastupidine hüpotees – mida madalamale avaldatavate tekstide kvaliteedilatt lastakse, seda enam pädevaid inimesi hoiab ennast Vikipeedia tekstidest eemale. Ma ei kahtle sugugi, et Melilac suudab teha head kaas- ja koostööd ning sama suudab Andres ja veel paljud teised. Aga neid inimesi on praegu paraku ikkagi liiga vähe ja selles olukorras ei ole probleem mitte mahus, vaid kvaliteedis. --VillaK (arutelu) 8. jaanuar 2018, kell 15:16 (EET)
Minu meelest need asjad on lihtsalt kahe otsaga. Olen sellega nõus, et kvaliteetne materjal tõmbab häid tegijaid ligi ja (võib-olla vähemal määral: ebakvaliteetne materjal peletab häid tegijaid eemale) (kuigi peaks olema ka vastupidine efekt: aidata tahetakse pigem seal, kus on abi tarvis). Samas, viki eelis on see, et kvaliteeti ei nõuta mitte niivõrd ühelt kasutajalt kui piiramatu kaastööliste hulga ühisloomingult. Teadmine, et juba avaldatut saab parandada ja avaldatu ei pea olema lõplik, võtab pinget alla. Ilma selleta oleks artklite kirjutamine liiga närvesööv ja ebatõhus. (Vikipeedia koostamine on palju tõhusam kui trükitud entsüklopeediate koostamine.) Ma usun, et tugev kvaliteedisurve vähendaks kaastööd teha soovivate inimeste hulka, liiatigi on head tegijad sageli niigi üleliia enesekriitilised. Minu meelest ei tohiks tehtud tööl lasta kaotsi minna, kui see vähegi kasutatav on. (See puudutab ka juhtumeid, kus olemasolev tekst lihtsalt üle kirjutatakse.) Andres (arutelu) 8. jaanuar 2018, kell 16:35 (EET)
Kunagi avaldati Delfi kohta lootust, et sellest saab uue veebiühiskonna kollektiivne aju – kõik panustavad ja üksteist täiendavas koostöös sünnib hulk uut teadmist. Ent mis tegelikult juhtus, seda me teame. Asi läks alguses natuke ja hiljem juba palju nihkesse. Sulev Valner kirjutas kord tabavalt, et "loodetud kollektiivsest ajust on pigem saanud kollektiivne ajukasvaja." Selleks, et midagi sarnast ei juhtuks Vikipeedias, tuleb kollektiivset aju korras hoida ja kasvajakoldeid ei saa lasta vabalt vohama.--VillaK (arutelu) 8. jaanuar 2018, kell 19:52 (EET)

Sõna "koostöö" on ebamäärane, aga ma pean silmas seda, et 1) pole tarvis nõuda, et artikli algataja esitaks puudusteta redaktsiooni, ja 2) pole tarvis nõuda, et mustandiruumist ületooja tooks üle puudusteta redaktsiooni. Koostöö puudumine tähendaks seda, et artikkel jääbki sellisele kujule, nagu ta algatamisel või artiklinimeruumi viimisel oli. Andres (arutelu) 8. jaanuar 2018, kell 14:28 (EET)

Ma olen siit nõus viimase lausega (ja osaliselt nõus esimese punktiga kuivõrd artiklit ei pea algatama nimeruumis), teise punkti osas jään eriarvamusele. Eks puudusi ole ka erinevat liiki. Põhimõte olgu see, et tee parem vähem, aga tee hästi, mitte palju ja kehvasti. Tõepoolest, nii nagu Andres kirjeldab, koostöö puudumine tähendab seda, et artikkel jääbki sellisele kujule, nagu ta algatamisel või artiklinimeruumi viimisel oli. Ja selliseid toimetamist ootavaid (kas vastava märkega või ilma märketa) artikleid on ... kui palju? --VillaK (arutelu) 8. jaanuar 2018, kell 15:24 (EET)
Minu meelest on valdav osa artikleid sellised, millega tuleks veel tööd teha. Eeskujulikke ja häid artikleid on vähe ja nendegi puhul pole kindel, et nad seda tõesti on. Andres (arutelu) 8. jaanuar 2018, kell 16:35 (EET)
Mulle paistab, et Sa defineerid eeskujuliku sellisena, mis jääb – nii Sulle endale kui teistele – kättesaamatuks. Vastasel juhul kirjutaksid Sa mõned eeskujulikud artiklid ja ütleks teistele – tehke nii nagu mina. Ent praegu on olukord jätkuvalt selline, kus Sa küll tunned ära, et artikkel ei ole eeskujulik, kuid ei oska (või ei taha) paraku seda ka ise eeskujulikuks kirjutada ega ka anda piisavalt üksikasjalikku nõu, et teised seda Sinu näpunäidete järgi eeskujulikuks saaks lihvida. Miks see on halb – sest õõnestab väidet, et head artiklid sünnivad koostöös ja ei erguta kaas- ja koostööle. Artikliga Keila juhtunu on sellise olukorra piinlik näide. --VillaK (arutelu) 10. jaanuar 2018, kell 06:55 (EET)
Kui me kuulutame mingi artikli heaks, siis me peame kvaliteedi ka tagama, muidu teeme end naeruväärseks. Ma leian, et latt ei tohiks olla madalamal kui trükitud entsüklopeedias. Mulle tundub piinlik see, et süüdlaseks kuulutatakse see, kes kvaliteeti nõuab, mitte need, kes süvenemata poolthääli annavad.
Loomulikult oleks mul praktiliselt võimatu hea või eeskujulik artikkel üksinda valmis teha. Sellepärast nõutaksegi nii mitut poolthäält, et võimalikult paljud puudused kõrvaldataks. Mis puutub Keila artiklisse, siis ma olen eriti abitu, sest allikad on raskesti kättesaadavad (koju laenutada ei õnnestunud) ja mul ei ole aega raamatukogus istuda. Teisi vikisid eeskujuks võtta ei saa, veebist piisavalt materjali ei leia. Kaarte teha ma ka ei oska. Kui oleks tegu teistsuguse teemaga, siis ma töötaksin artikli kallal rohkem ise, mitte ei tooks lihtsalt puudusi välja. Lugejana ma ju näen puudusi. Andres (arutelu) 10. jaanuar 2018, kell 14:48 (EET)


Mina alustaksin kasutaja teavitamisest, et artikkel seisab ja oleks vaja sellega edasi tegeleda. Sellest peaks jälg jääma ka mujale, et see info jõuaks kõigini, kes siin tegutsevad ja saaks vajadusel artiklil silma peal hoida ja vajadusel parandamisel abiks olla. Kui selle peale juba mõni aktiivne kasutaja reageerib, siis on lootust, et artikkel ei jää sesima vaid võib toimuda koostöö. Me ei valda ju kõiki teemasid aga nii saab nii mõnigi artikkel põhiruumi ja seda koostööd tehes. Seega teavitama peaks vähem kui poole aasta pärast, sest nagu eelnevalt mainitud, võib sisu ja seosed ära ununeda ja siis mustandi looja kaob lihtsalt ära. See on just see koht, kus koostööga saame me juurde uusi toimetajaid. --Tiia (arutelu) 8. jaanuar 2018, kell 17:18 (EET)

Põhiosa alamleheartiklitest, millest räägin, on teinud (üli)õpilased õppetöö või mingi projekti käigus. Ja nende puhul peamine põhjus, miks tekst ei ole põhinimeruumi jõudnud, on see, et töö hindaja ei ole seda pidanud piisavalt heaks, et avaldada, ja õpilane ei ole seega saanud õppeülesannet arvestatud (avaldamine on arvestuse eeldus). Mõni on ka selline, kus õpilane on saanud töö arvestatud, aga mingil põhjusel (unustas vms) ei avaldanud artiklit (põhinimeruumi tõstmine polnud rangelt nõutud). Neid kahte juhtumit ei saa peale vaadates kergesti eristada. Kui õpilasel ei lubatud (ei soovitatud vms) artiklit avaldada, on mõneti ebapedagoogiline ja isegi ebaaus tema suhtes, kui tema teksti siis keegi teine üsna kohe ikkagi põhiruumis avaldab (kuigi viitab algsele autorile). Mõned üksikud juhtumid on sellised, kus õpilane ei saanud esimesel korral arvestust, kordas ainet järgmisel aastal ja jätkas tööd sama tekstiga. Need on põhjused, miks peaks sekkumisega ootama ja problemaatiline on siis tegelikult ka paluda kasutajat ise tekst põhinimeruumi viia, kuigi üldiselt (mitte-õpilastest kasutajate tekstide puhul) oleks see viisakas teguviis. Adeliine 8. jaanuar 2018, kell 19:49 (EET)
Kolm aastat bakalaureuseõpet+ aasta akadeemilist puhkust on kokku neli aastat, seega peaks aine kolm aastat peale artikli kasutajaruumi ilmumist tehtud saama, mis oleks loogiliselt võttes aeg, mille järel taoliseid materjale oleks viisakas vaatama hakata. - Melilac (arutelu) 8. jaanuar 2018, kell 21:19 (EET)

Alustada võiks mõnest „lihtsamast” sammust, nt lasta botil kõik kasutajate alamlehed leida ja see nimekiri postitada uue vahepealkirjaga kasutaja arutelulehele. suwa 8. jaanuar 2018, kell 21:33 (EET)

Kas ma olen autor ja kas ma saan nõuda, et mulle viidataks, kui ma Vikipeediasse artikli loon? Kui vastus on eitav, siis võiks ju neid tekste kasutada küll. --kanakukk (arutelu) 9. jaanuar 2018, kell 21:59 (EET).

Jah, oled autor, ja kui Sinu teksti kasutatakse, peab olema ka sellekohane märkus. Andres (arutelu) 9. jaanuar 2018, kell 22:32 (EET)
Ma olen aru saanud, et me Vikipeedias refereerime teiste autorite töid, mitte ei loo ise uut sisu. Võin valesti mäletada, aga veel ennevanasti oli "salvesta" nupu all hoiatus "Kui Te ei soovi, et Teie poolt kirjutatut halastamatult redigeeritakse ja omal äranägemisel kasutatakse, siis ärge seda siia salvestage". Kui me loeme Vikipeedia artiklite koostajad autoriteks, siis minu meelest on siin veel see probleem, et me peame hakkama teksti välja tõstmisel kontrollima, kes konkreetse tekstijupi lõi. Ma ei kujuta seda artiklite "Edgar Savisaar", "Hitler", "Stalin" jt mahukate artiklite puhul küll seda ette, st et keegi seda viitsiks. See on põhimõtteliselt võimalik, aga minu meelest isegi sina ju ei tee seda. --kanakukk (arutelu) 10. jaanuar 2018, kell 13:37 (EET).
Kui me tõstame mingi jupi ühest kohast teise, siis tuleb uues kohas märkida, kust see on võetud. Sellest peaks piisama, sest autoreid saab siis igaüks ise uurida. Andres (arutelu) 10. jaanuar 2018, kell 14:48 (EET)
Vikipeedias on ka mustandi nimeruumis ja kasutajalehtedel olev sisu CC BY+SA litsentsiga, mis tähendab, et seda võib juriidilises mõttes tõsta kuhu iganes, kui autor ja litsents on viidatud. Ehk küsimus on hea tava kehtestamises. Kui on soov koostada artikleid nii, et teised ei näe, siis seda saab teha oma arvutis või mõnes privaatses vikis -- teoreetiliselt saavad vist mõned privileegidega kasutajad oma asju tavakasutajate eest peita ka, aga üldiselt MediaWiki vist seda võimalust ei paku ja see näib sihipärane. --Märt Põder (arutelu) 12. jaanuar 2018, kell 02:07 (EET)
Seetõttu ongi parem neid välja tõstma hakata ja arutellu asjad ära märkida. Muidu võib viis aastat hiljem keegi need asjad välja otsida, veidi korrigeerida ja oma artikliloominguna esitada. - Melilac (arutelu) 12. jaanuar 2018, kell 18:58 (EET)

Kas selline variant on ka võimalik, et kui kasutajal saab ühel hetkel kõrini, siis võib paluda kogu oma kaastöö eemaldada? --Pelmeen10 3. aprill 2018, kell 01:55 (EEST)

Paluda võib alati, kuid seda palvet ei pruugita kuulda võtta. Vikipeediasse sisestamise hetkest peale ei kuulu tekst enam sisestajale. --Andrus Kallastu (arutelu) 3. aprill 2018, kell 03:06 (EEST)

Andres, Märt Põder, tõusetus eluline vajadus. Tahaksin sellest artiklist tõsta kollektiivset pöördumist puudutava osa sellesse artiklisse. Kuidas seda teha nii, et ma riku kaastöölise autoriõiguseid? --kanakukk (arutelu) 25. märts 2018, kell 21:08 (EEST).

Minu meelest piisab sellest, kui paned resümeesse märkuse, millisest artiklist selle võtsid. Andres (arutelu) 6. aprill 2018, kell 17:32 (EEST)

Kas tehaste masstoodangut ehitatakse või toodetakse?[muuda lähteteksti]

Lennukite artiklite juures on keegi viimasel ajal järjekindlalt parandama asunud sõnu "toodetud", "toodeti" jne, asendades need sõnadega "ehitatud", "ehitati" jne. Viimati täna artiklis Antonov An-12. Rääkida tehastes tootmisliinidel toodetud tuhandete lennukite ja mootorite puhul ehitamisest? Arusaamatu. 2001:7D0:87CA:9180:708C:CE44:35D2:D52D 7. veebruar 2018, kell 16:53 (EET)

Üldises mõttes on see kindlasti tootmine, aga teatud nüansiga võib rääkida ka ehitamisest. Toon näite. Olen käinud Göteborgis Volvo autotehases vaatamas, kuidas seal sõiduautosid toodetakse. Tootmishoone on 1,5 km pikk, suur osa protsessidest on automatiseeritud ja lausa robotiseeritud, aga mitte üks auto ei välju tehasest ilma inimeste panuseta auto valmimisse – nii masinad kui ka inimesed ehitavad seal autosid. Seega: käisin vaatamas, kuidas autosid toodetakse, ning nägin, kuidas neid ehitatakse.
nii masinad kui ka inimesed ehitavad seal autosid. Autosid toodetakse, laevu ja maju ehitatakse. Nii on tavaks öelda. Tootmisliine, kus autosid "kokku pannakse" ehk koostatakse nimetatakse koosteliinideks. Ehitamise ja tootmise vaheline erinevus tuleb sellest, et esimesel juhul on tegemist ainulaadse esemega, teisel juhul massiliselt valmistatud esemetega. 2001:7D0:87CA:9180:B8FB:C3E4:61A1:F7BC 12. veebruar 2018, kell 15:29 (EET)
Sellest hoolimata tundub mulle, et mainitud kohtades ei tee parandus "toodetud > ehitatud" kvalitatiivselt midagi paremaks, vaid meenutab seda kurba juhtumit, kus tublid parandajad olid teinud sadades artiklites (ehitus)projektidest kavandid ja arhitektidest kavandajad. Kuriuss 9. veebruar 2018, kell 20:24 (EET)
Võib ka mõelda, mida tehakse majaehitustehastes, millest väljuv toodang on terviklik maja ja siis veel sellised, millede lõpptoodang tehases on maja osad. suwa 9. veebruar 2018, kell 21:11 (EET)
Muidugi võib vahel tekkida karjuv vajadus sünonüümi järele. Näiteks kui lauses või lõigus on lähestikku juba mitu sarnase tüvega sõna (toode, toodang, tootmine, tootma jne), ongi normaalne kasutada sünonüüme. Kuriuss 10. veebruar 2018, kell 00:05 (EET)
entsüklopeediates ja teistes teadustekstides ei tuleks küll karta, kui sarnase tüvega sõnu ühesse lausesse või lõiku liiga palju saab. Peaasi, et säiliks terminoloogiline täpsus. Sünonüüme ja lähistermineid paaniliselt otsides võib kergelt eksida--Estopedist1 (arutelu) 12. veebruar 2018, kell 17:50 (EET)
Karta vast mitte, ent kui on võimalus... - Melilac (arutelu) 22. veebruar 2018, kell 16:48 (EET)
Ehitamine võib olla tootmine, aga ei pruugi alati olla (seejuures pole üldse vahet, kas tegemist on masstoodangu või individuaalse projektiga). Tootmine võib olla ehitamine, aga ei pruugi alati olla (tootmine võib olla ka ehitamise vastand, lammutamine/purustamine). Ehitamine on millegi püstitamine, rajamine, osadest kokkupanemine. Tootmine on tootmisvahendite abil hüviste loomine, toodete valmistamine, tootmisprotsess. Porgandeid küll toodetakse, aga tavaliselt ei ehitata. Seevastu omale kodu või elektrijalgratta ehitamist või metsas kuiva jalaga üle vett täis laiema kraavi pääsemiseks purde ehitamist harilikult tootmiseks ei nimetata. Autosid nii ehitatakse kui ka toodetakse (kui saab rääkida inimese poolt loodud auto või selle sõlmede ehitusest, siis sobib rääkida ka auto ehitamisest). Kumba tegusõna kasutada, sõltub kontekstist. Ehitamist ei kõlba kasutata tootmise puhul, mis tooret lihtsalt osadeks võtab, detailideks lõikab, doseerib, töötleb termiliselt või keemiliselt, peseb, lihvib, karastab, kiiritab, laeb, steriliseerib, sõelub, sorteerib, määrib, märgistab, kasvatab, paljundab jne.--90.191.1g6.98 (arutelu) 21. veebruar 2018, kell 20:53 (EET)
  • Tehaste masstoodangut või ka mitte-masstoodangut toodetakse. Ehitamine on tootmisprotsessi üks viisidest, ning seda meetodit ei pruugita tootmises alati kasutada. -Mardus /arutelu 5. aprill 2018, kell 14:21 (EEST)

mitme Tartu kooli blokeerimine korraga[muuda lähteteksti]

Küsimus ka suuremale ringile: Kas mitme Tartu kooli korraga aastaks blokeerimine pole mitte liiga karm karistus? --WikedKentaur (arutelu) 13. veebruar 2018, kell 21:15 (EET)

See ei olnud otstarbekas, võtsin bloki maha. Hiljuti oli samasugune blokk, see ei laiene ainult koolidele. Andres (arutelu) 13. veebruar 2018, kell 22:17 (EET)
Mida see blokeering endast üldse kujutab? Kaastööblokeering? Lugemisblokeering? Kui koolid ise on nõus kaastööblokeeringuga, siis minu meelest kellegi huve just kuigivõrd ei riivata. --kanakukk (arutelu) 13. veebruar 2018, kell 22:23 (EET).
Tegu on kaastööblokeeringuga. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 13. veebruar 2018, kell 22:47 (EET)
Blokeering ei puuduta ainult koole, vaid ka teisi kasutajaid. Andres (arutelu) 13. veebruar 2018, kell 23:04 (EET)
Minu meelest saab blokeeringut määrata nii, et see sisseloginud kasutajaid ei mõjuta, vaid lihtsalt takistab anonüümset kaastööd ja/või uute kasutajate loomist. Tundub, et asjaliku kaastöö jaoks võiks seal olla oma konto. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 13. veebruar 2018, kell 23:06 (EET)
Ei ole üldse karm, vaid vägagi õiglane. -Mardus /arutelu 4. aprill 2018, kell 08:55 (EEST)

EV 100 kampaania "Sajast kasvab miljon!" 23. veebruarist kuni emakeelepäevani, 14. märtsini[muuda lähteteksti]

Kes käis Wikimedia Eesti üldkoosolekul, see on juba informeeritud, aga me oleme viimased nädalad valmistanud ette kampaaniat, mille käigus tegime ettepaneku Vikipeedia artikli kirjutamiseks sajale teadlasele ning ühiskonnategelasele. Täna kuulutasime kampaania esimest korda avalikult välja ja me loodame, et kampaania "seemnegrupi" tuules liitub sellega kordades sama palju neid, kes soovivad eestikeelse entsüklopeedia tulevikule kaasa aidata. Loomulikult tähendab see lisakoormust Vikipeedia toimetajatele ja aktiivsetele kaasautoritele, aga palume uute kasutajatega hästi käituda ning neid heatahtlikult juhendada. Nagu ikka selliste kampaaniate puhul, oleme ka meie mõõdukas ajahädas, mistõttu projektilehe juhiste osa on hetkel algstaadiumis, kuid püüame selle sünnipäevaks korda saada. Lisaks sellele ootame vabatahtlikke, kes tahaks uusi kasutajad isiklikult juhendada -- aidata neid teemavalikul, artiklite vormistamisel vmt --, sest juba 100 inimese juhendamine võtab väga palju aega ning kuigi tegu on haritud ja kirjaoskajate inimestega, ei tunne sugugi mitte kõik neist Vikipeedia ökosüsteemi ega selle tavasid. Palun ka vabandust, et anname sellest kampaaniast siin teada alles selle väljakuulutamise hetkel! Põhjus on tegelikult lihtne -- kogu kampaania on sündinud jooksu pealt ning alles tänaseks settisid lõpuks paika kampaanialehe tekstid ning ettepanekud osalemiseks on enamuses tehtud sel nädalal. Nüüdseks on selge, et kampaania tuleb korralik ja loodame selle juures teie kõigi abile. Näidakem siis uute tulijate suhtes üles seda heatahtlikkust, mille poolest Vikipeedia nii kuulus on! --Märt Põder (arutelu) 23. veebruar 2018, kell 15:31 (EET)

Väga tänuväärne algatus! - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 24. veebruar 2018, kell 10:24 (EET)
Kui keegi tahab seda tänuväärset algatust toetada, siis on siin selgelt silma ette toodud ja punaseks tehtud, kes kallitest kaimudest tänini vikiartiklita kannatama peavad: Kasutaja:Õel&Pahatahtlik/EVp100. Aidakem ligimesi! --Õel&Pahatahtlik (arutelu) 27. veebruar 2018, kell 13:14 (EET)

Kampaaniaga seoses liitunud uutele kompetentsetele kirjutajatele tuleks ilmselt veelkord selgitada, et nende poolt Vikipeediasse sisestatud tekst ei kuulu sisestamise hetkest peale enam neile. Kirjutan, kuna lehel https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja_arutelu:Adeliine#Selgitus_p%C3%B5him%C3%B5tete_kohta on arenemas emotsionaalne vestlus Vikipeedia aluspõhimõtetest.--Andrus Kallastu (arutelu) 7. märts 2018, kell 15:18 (EET)

Jah, eks nad teavad, et Vikipeedia on meie ühine teadmistepank ega kuulu otseselt kellelegi, see on ka kampaania KKK all ja juhendmaterjalides rõhutatud, aga eks oma tekstist lahti lasta on kõigil raske ja ühisloome eripärad vajavad harjumist. Ma ei oska muud soovitada, kui olla ise arutelus targem pool ning võimalikult delikaatselt rõhutada, et artiklid sünnivad kaasautorite ühiste arutelude tulemusel ja kohati võib see olla tüütu, et peab kellelegi oma teadmiste kohta aru andma, aga teistpidi tagab just see Vikipeedia kvaliteedi ja tasakaalustatuse. Arutage ja selgitage ning püüdke säilitada külma närvi -- kogenumad vikipedistid on siin mu arust eelisseisus, sest nad on neid debatte eri arutelulehtedel niikuinii kümneid või sadu kordi läbi teinud. --Märt Põder (arutelu) 7. märts 2018, kell 15:34 (EET)

Vahepeal ülevaade kampaania seisust. Me saime edukalt sada teadlast ning ühiskonnategelast kaasatud ja osad neist on hakanud juba Vikipeedias toimetama, suurem jagu aga valmistavad oma tekste veel üksinduses ette. Võib eeldada, et suurem buum tuleb nädalavahetusel ja esmaspäeval. Olge siis selleks valmis ning säilitage külm närv!

Seniks palun aga kõigil teenekatel vikipedistidel samuti kampaaniaga liituda, sest me toome emakeelepäeval kampaanialehel ära ning saadame ka meediale kampaania raames loodud artiklite nimekirja ning oleks huvitav vaadata, kuidas on võrdlus meie saja kutsutud kirjutaja artiklite ja ülejäänute vahel -- see saab ka emakeelepäeva lõpptulemuste avaldamisel üheks põhirõhutuseks (lisaks sellele, et kes mida kirjutas -- aga siin saavad inimesed ainult kasutajanimede järgi spekuleerida, sest me ei avalda seoseid kasutajanime ja kampaanialehel toodud nime vahel).

Vikipeediast huvitatutele oleks julgustav, kui presidentide ja teadlaste artiklite kõrval oleks vähemalt samaväärne hulk n-ö lihtinimeste kirjutatud artikleid ning need ei jääks kvaliteedilt neile alla. Liituge kampaaniaga ja kirjutage emakeelepäevaks vähemalt üks põnev artikkel EV 100 kingikotti:

Lisaks sellele korraldame laupäeval 10. märtsil kl 12-17 Tartus sTARTUp Hubis artiklite kirjutamise laupäevaku. Sinna võiksid kõik kohale tulla -- see saab olema üks korralik edit-a-thon ja kui on soovi korralduses kaasa aidata, siis on meil vabatahtlike ja korraldajatega sealsamas reede õhtul ka korralduskoosolek, kus arutame kampaania käiku ja viimaseid samme ning jagame omavahel rollid ja vastutuse laupäevaseks kirjutamismaratoniks.

Panen lisaks kõigile hingele, et kutsuge kampaanias osalema oma sõpru ja tuttavaid, kellel võiks olla huvi Vikipeediasse panustamise vastu, aga kes pole seni veel selleni jõudnud. Meil ei toimu just iga aasta kampaaniat, kus Vikipeediasse kirjutavad presidendid, rektorid ja tuntud teadlased -- see on praegu suurepärane võimalus inimesi kaasata, sest selliste auväärsete kirjutajate korral ei saa olla kellelgi kahtlust, et tegu on olulise asja ja mitte veidrikest vikipedistide obskuurse meelelahutusega.

Täpselt selsamal põhjusel on aga vaja kampaaniasse tuua võimalikult palju n-ö lihtsurelikest kaastöölisi, sest muidu võib see tekitada tunde, et Vikipeediasse kirjutamiseks peab kuuluma Teaduste akadeemiasse. Barjäär Vikipeediasse panustamiseks on inimestel niigi suur ja sageli pole põhjus mitte teadmiste või oskuste puudumises, vaid selles, et tuntakse kõhklust trügida sisse juba toimivasse entsüklopedistide kogukonda. Olen noorte artiklikonkursside osalistega jpt inimestega vesteldes just seda väidet korduvalt kuulnud ja usun, et selles on tugev annus tõtt -- tõepoolest paistab Vikipeedia esmapilgul keeruline ökosüsteem koos oma tehniliste, entsüklopeediliste ning kogukondlike peensustega. Sellesse kogukonda sisse astumiseks peavad ühtviisi julgust koguma nii professorid, tudengid kui ka gümnasistid.

Tahaks väga, et rohkemad inimesed endas selle julguse leiaks -- ja siin saame kõik panustada sellega, et aitame selle julguse leida mõnel oma sõbral, tuttaval, kolleegil jne! --Märt Põder (arutelu) 7. märts 2018, kell 16:09 (EET)

Obskuurselt hästi kirja pandud :). Mul sihuke segadus - enne oli liitumisbänner (või kuis seda nimetada) Vikipeedia päises, enam nagu pole? Või klõpsin kuidagi valesti? --.Toon (arutelu) 7. märts 2018, kell 20:27 (EET)
Vahetati teise lingi vastu välja jah. Registreerumiseks: http://ev100.miljonpluss.ut.ee/ - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 7. märts 2018, kell 20:32 (EET)
Ja see märkus ka, et kui te uusi kaastöölisi juhendate, siis tänage esmalt selle pingutuse eest, mis nad juba teinud on, ja alles siis ütelge, mida saaks ja tuleks järgmiste artiklite puhul paremini teha. Uskuge mind, sellel on ka tagasiulatuv mõju nende juba koostatud artiklitele! Aga, jah, kui keegi kirjutab elu esimesi entsüklopeediaartikleid, siis ta tahaks saada ikkagi kõigepealt tagasisidet selle kohta, et kas tema kirjutatu üldiselt on selles vaimus, mida vaja -- kas ta saab ikka toonile õigesti pihta ja entsüklopedistide kogukond on valmis teda tunnistama ühena enda seast. Mh soovitan vaadata ka inglise vikipeedia hammustamise artikli täpsustusi. --Märt Põder (arutelu) 8. märts 2018, kell 10:14 (EET)

Selline tilluke märkus, et kuigi registreerunuid ja nende kirjutatud vikiartikleid otseselt kokku ei viida, võiks seda ikkagi näiteks president Kersti Kaljulaidi ja Jaak Aaviksoo puhul teha. Kasvõi sellepärast, et see oleks suurepärane fakt Vikipeedia:Kas teadsid rubriiki ja pakuks arvatavasti huvi ka laiemale avalikkusele. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 15. märts 2018, kell 19:55 (EET)

Andmete kustutamine,[muuda lähteteksti]

Tere, mis õigusega kustutavad niinimetatud moderaatorid või administraatorid teksti, mis vastavad tõele. Näiteks sellest, et inimesel on laps ja mis nimeline jne., mis minuteada vikipeedias kajastatud persoonide lehtedel on ju täiesti loomulik. Sellise käitumisega te ju lükkate inimesi lehtede kirjutamisest eemale. Jääb sihuke mulje, et keegi lihtsalt suvaliselt kustutab andmeid ja nimetab tõele vastavaid asju "vahuks "– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 213.35.174.210 (arutelukaastöö) 4. märts..

Selle õigusega, et oled administraator ja sul on õigus tekste toimetada vastavaks projekti enda nõudmistele. Ma isiklikult muidugi arvan, et parem oleks õige (või tõenäoliselt õige), ent viitamata väite juurde lisada märge, et viidet oleks vaja - Melilac (arutelu) 4. märts 2018, kell 10:59 (EET)
Vikipeedia ei ole sugupuuuurimus. Vikipeedias nimetatakse ära avalikes allikates tõendatud sugulussuhted vaid teiste Vikipeedias artiklit omavate isikutega. Asjal on ka delikaatsete isikuandmete aspekt: entsüklopeedias ei tohi avaldada delikaatseid isikuandmeid. Teen ettepaneku lisada see reegel ka lehele Vikipeedia:Mida Vikipeedia ei ole--Andrus Kallastu (arutelu) 4. märts 2018, kell 11:18 (EET)
Mulle teadaolevalt meil sellist nõuet küll ei ole, et laste äramainimise tarvis peab saama neist artikli kirjutada. Minu meelest oleks selline nõue ka ülemäärane.
Mis puudutab nüüd delikaatsete isikuandmete küsimusse, siis tuleb teada asjaolu, et on olemas argikeel ja erialakeel. Argikeeles võib minu varaline seisund (olenemata siis vaesusest või ülemäärasest jõukusest) olla minu seisukohalt delikaatne teave, midagi, millest ma parema meelega ei räägiks, aga seaduse mõttes ta seda (õrn, habras, soovimatu, diskreetne, ebamugav(?), delikaatne) olla ei pruugi. "Isikuandmete kaitse seadus" (IKS) loetleb delikaatsed isikuandmed ammendavalt (!) üles IKS § 4 lg 2, ja need on:
1) poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta;
2) etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed;
3) andmed terviseseisundi või puude kohta;
4) andmed pärilikkuse informatsiooni kohta;
5) biomeetrilised andmed (eelkõige sõrmejälje-, peopesajälje- ja silmaiirisekujutis ning geeniandmed);
6) andmed seksuaalelu kohta;
7) andmed ametiühingu liikmelisuse kohta;
8) andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist.
Näiteks, teadmine, et kanakukk määratleb end rahvuselt hiinlase, eestlase või reptiilina, on seaduse mõttes niisugused isikuandmed, mis liigitatakse delikaatseteks. Nagu ka asjaolu, et kanakukk on maailmavaateliselt keskkonnasõbralik (roheline) või et ta seda ei ole. Samas, näiteks varaline seisund seaduse mõttes ei ole käsitatav delikaatsete isikuandmetena. Ka andmed ülenejate (vanemate) ja alanejate (laste) sugulussuhete kohta, ei ole seaduse järgi osa delikaatsetest isikuandmetest.
Asjaolu, et mingid isikuandmed ei ole seaduse järgi delikaatsed, ei tähenda siiski seda, et neid võib igaüks publitseerida. IKS § 10 lg 1 järgi tohib isikuandmeid (delikaatseid ja mittedelikaatseid) töödelda (avaldada jne, vt IKS § 5 ja 6) üksnes andmesubjekti (isik, kelle andmeid töödeldakse, vt IKS § 8) nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti. Kui isik on oma lapsed ajalehes ise üles lugenud, siis on ta andnud nõusoleku nende avaldamiseks. Kui Edgar Savisaar on oma tervisekaardi ajalehe toimetusse saatnud, palvega see avaldada, siis ei ole tähtsust, kas tegemist on delikaatsete isikuandmetega või mitte. Alus nende avaldamiseks on isiku enda nõusolek. Näiteks on seaduslik alus isikuandmete töötlemiseks ka asjaolu, kui isiku surmast on möödunud 30 aastat (IKS § 13). Kui Jossif Stalin suri 05.03.1953, siis 1983. aasta 6. märtsist võib tema tervisekaarti igaüks publitseerida, olenemata sellest, kas ta oma eluajal selleks nõusoleku andis või mitte. --kanakukk (arutelu) 4. märts 2018, kell 11:49 (EET).
Siin peaks uurima veel Perekonnaseaduse Lapsendamise peatükki, mida vist AKI ei kata ....
§ 152. Lapse vanemate nõusolek https://www.riigiteataja.ee/akt/PKS?LeiaKehtiv#para152
suwa 4. märts 2018, kell 12:16 (EET)
suwa, ei saanud mõttekäigule pihta. Aga kui küsimus on selles, kas lapsevanem võib oma lapse (või oma lapsendatud lapse) kohta käivaid andmeid netti üles panna, siis ehk aitab vastuseni jõuda ÜRO peaassamblee "Lapse õiguste konventsiooni", "Lastekaitseseaduse", "Tsiviilseadustiku üldosa seaduse" ja "Isikuandmete kaitse seaduse" tõlgendamine nende koosmõjus? Lühidalt öeldes: lapsevanemal on küll lapse suhtes eestkoste õigus, kuid tuleb kaaluda avalikustamise eesmärki, lapse huvisid, arvestada lapse seisukohta, tema võimalikku soovi täisealisena neid andmeid avaldada, ja kui esine ülekaalukat vajadust, siis lapse kohta käivaid isikuandmeid (sh siis tema vanemate nimesid) avaldada ei tohiks. Seda enam, et kord juba avalikustatud andmeid on üsna raske inimeste peadest kustutada. Tõsi on muidugi ka see, et eks kooli lõpetamisel on ikka näha, kes last õnnitlema tulid, ja et võrreldes poliitiliste vaadetega, on andmed sugulussuhete osas võrreldamatult vähem tundlikud. Vist. --kanakukk (arutelu) 12. märts 2018, kell 22:59 (EET).

Et kui võtta näide Andrus Ansipi lehelt, siis kuidas seal on laste ja eraelu kohta üllataval kombel palju infot, mida teistel ei lubata aga Ansipil lubatakse, seletus oleks tore.

Mina küll ei ole Andrus Raissare artiklit revideerinud ega ole üldse miski ülemus siin, aga püüdes pakkuda teoreetilist abi, siis ütleksin, et pinnapealse otsingu järel ma ei suutnud leida avalikke allikaid, kes Andrus Raissare järeltulijad on. Näiteks andmeid Andrus Ansipi lähedaste kohta võib leida väga hõlpsalt. Asjaolu, et keegi on Andrus Raissare lähituttav ja tema teab, kes Andruse lapsed on, ei anna alust neid andmeid igaühele avalikustada. Kui keegi teab oma tuttava kodust aadressi või telefoninumbrit, siis ei ole see seaduslik alus neid andmeid igaühega jagada. Teiseks, Vikipeedia puhul on ka veel nõue, et kõik väited peavad olema viidatud. Kui andmeid on võimalik viidata, siis võib arvata (seaduses on olemas ka paragrahv (IKS § 11 lg 2), et juhul, kui asjas on ülekaalukas avalik huvi, siis võib ka ilma nõusolekuta avaldada), et isik on ise andnud nõusoleku nende andmete avaldamiseks. Niisiis, kui Andrus Raissar kirjutab ise oma laste kohta, siis ta peaks need andmed kõigepealt väljaspool Vikipeediat avaldama. Samas, arvestades, et Vikipeedia on alles algusjärgus, mida tõendab kasvõi asjaolu, et Andrus Ansipi artiklis ei ole andmed tema lähedaste kohta viidatud, siis minu meelest ei ole ka midagi väga hullu, kui Andrus Raissar iseenda kohta artiklit kirjutades jätab oma järeltulijate andmed viitamata.
Mis puutub nüüd sellesse, et Andrus Raissare artiklist on väljavõetud ka andmeid tema eraelu kohta, siis ma julgeksin arvata, et arvatavasti on põhjus selles, et andmed ei olnud viidatud. Võib-olla on ka asi selles, et mõni kaastööline on arvanud, et mingid andmed ei ole entsüklopeedilised, st siia kirjutamise väärilised. Minu isiklik seisukoht on, et ei tohiks väga vahet olla, kas me kirjutame Stalini kohta, et ta käis vaimulikus seminaris õppimas või keegi Andrus oli turvatöötaja ja lukksepp mingil perioodil oma elust. Neid andmeid avaldatakse ju selleks, et saada aru inimese loomusest. Aga las need kirjutavad, kes neid andmeid sealt kustutavad. --kanakukk (arutelu) 4. märts 2018, kell 13:17 (EET).

Minu meelest on nii, et kui Vikipeedias on andmed laste vms kohta, mida guugeldades pole võimalik leida, siis võib need kustutada. Andres (arutelu) 4. märts 2018, kell 13:28 (EET)

Minu meelest võib kõik viitamata väited kustutada, kui need ei ole üldtuntud. Enamasti andmed kellegi laste kohta ei ole üldtuntud, ja isegi kui on, siis parem on viidata ikka pigem rohkem, mitte pigem vähem. --kanakukk (arutelu) 4. märts 2018, kell 13:32 (EET).
Jah, kuid siin tuleks lisaks olla ka allikakriitiline: sopalehes või propagandakanalis ilmunud infot (isegi kui see vastab tõele) ei tohiks kergekäeliselt viitena kasutada.--Andrus Kallastu (arutelu) 4. märts 2018, kell 18:08 (EET)

Jäin ka lugema seda arutelu, minuarust on määratlematta suhteliselt palju, mida võib ja mida mitte. Lugesin ka teemaks oleva lehe mahakustutatud teksti, ilmselgelt on seal palju mis niisama prügikasti on tõstetud. Võtsin suvaliselt lahti persooni lehti mis vikipeedias kajastatud ja paraku ei ole paljudes info viidetega. Seega on selgelt inimese lehelt pool tekstist kustutatud lihtsa nupule vajutusega. Kuidas lahendada, seda peab see kustutaja lahendama, seda peaks ju olema näha, kes see asjapulk teil seal on.

Kuna vastuseid enam ei laeku, siis kirjutan eelpool kirjutatule, kes küsis erinevusi, mida Ansipi lehel on ja mida teistel ei lubata. Tervet Ansipi lehte ei viitsinud hakata lugemagi, jäi koheselt silma sõjaväe teenistuse jutt, mis näiteks mureteemaks olevalt Raissari lehelt kustutati. Kindlasti on seal veel Teiepoolt niinimetatud vahtu, mida kustutatud on. Ahjaa, lappasin veel Tanel Padari pesrooni lehte ja seal jäi silma samuti vahtu, milliseid autosid on omanud ja millise autoga jäi purjuspeaga vahele. Kas Teie arvates on see siis mitte kollase ajakirjanduse jutt, mida Teiemeelest ei tohiks vikipeedias olla. Vaadake nüüd ise, kas on kõik ikkagi võrdne, ühe inimese persooni lehelt kustutatakse infot, nimetades seda vahuks, teisel persoonil aga on seda niinimetatud vahtu lubatud kajastada. Järeldused siin tehke ise, kes te vikipeediat üritate paremaks muuta !

Lugupeetud anonüümne kirjutaja. Erinevalt teistest internetiallikatest võimaldab Vikipeedia kaastööd. Nii et kus vahtu näed, palun roogi see välja. See ei ole kellegi teise ülesanne rohkem kui Sinu oma. --Andrus Kallastu (arutelu) 6. märts 2018, kell 14:27 (EET)
Loomulikult on avaliku kaastööd lubavad paigakesed nagu Vikipeedia ka teatava sisse ehitatud konfliktiga. See, mida eri inimesed vahuks peavad, erineb. On detaile, mis on vaieldava väärtusega ja siin tekibki viitamise küsimus. Kui on ära näidatud, et teemat on kajastatud, siis on see teatav inimgrupi jaoks olnud oluline informatsioon - ja selliste asjade kustutamisel vabale portaalile väga rangeid reegleid lihtsalt ei saa ette kirjutada (muidu oleks tegemist poolvaba ehk modereeritava süsteemiga nagu vikipeedia eellane nupeedia seda oli. - Melilac (arutelu) 6. märts 2018, kell 21:23 (EET)

Lgp. mitteanonüümne kirjutaja, mina lihtsalt sattusin siia huvipärast lugema ja proovisin asja kulgu süveneda, kuna näen et Teil on siin probleeme mida lahendada, siis hea on näha, et inimene või siis kasutaja kes andmeid kustutas, ei ole üldsegi kaasatud siia vestlusesse, et omapoolseid arvamusi siin teistega jagada. Seega soovin Teile jõudu selle vikipeediaga.


Juhtusin ka lugema seda arutelu, no kena kollane ajakirjandus. See Teie teemaks olev kasutaja kes andmeid teil siin kustutab, kas ei soovigi teemal olevast murest rääkida ? Lasteaed!

Ma ei märganudki, et siin selline arutelu on tekkinud. Aga mis siin ikka öelda, kui inimesed ei viitsi endale selgeks teha, mis Vikipeedia on ja asuvad kõigepealt endast ilustavaid artikleid kirjutama, suutmata eristada olulist mitteolulisest. Kavatsen ka edaspidi kustutada viitamata infot, mis minu meelest ei ole ka oluline või laiemat huvi pakkuv. --Metsavend 12. märts 2018, kell 14:23 (EET)
EKSS ütleb, et ilustamine tähendab mh "tegelikust kaunimana esitama v. kujutama, lakeerima". Ma ei suutnud sellest redaktsioonist leida midagi sellist, mis oleks Raissart kirjeldanud viisil, mis tegelikkust arvestades olnuks liialdus. Ma muidugi ei tea ka, millised faktid Raissare kohta tõele vastavad, aga seal ei ole ju kirjas, et ta on Eesti president, kindral jne, mis on hõlpsasti kontrollitavad väited ja ilmselgelt ilustamine.
Kui inimene kirjutab enda kohta ainult talle ja tema lähedastele teadaolevaid positiivseid fakte oma elust, siis see ongi ilustamine ja enesereklaam. Võib-olla on tõepoolest tegemist ideaalse inimesega, aga ma julgen kahelda selles. Seetõttu ma soovitan tungivalt mitte kirjutada artiklit iseenda kohta. Paraku paljud just sellest alustavad ja sageli sellega ka piirduvad (vt Eri:Kaastöö/Seida ja Eri:Kaastöö/Mangust. Nende jaoks on Vikipeedia üks enesereklaami vahend. Ma ei hakka sobimatult sõnastatud fraase ("otsustas teha kannapöörde elus", "Plaanitult edu saavutades asutas koos legendaarse manageri...", "Osales aastaid ka firma juhtkonna töös", "Otsustas jääda truuks toiduainete lainel", "valiti aastal 2000 esindusliku zürii otsusega Eesti aasta meesmodelliks") ümber sõnastama, kui need pole isegi viidatud. Oleksin pidanud seda arutelulehele kirjutama, aga ilmselt ununes. --Metsavend 13. märts 2018, kell 10:30 (EET)
Mis puutub olulise ja mitteolulise eristamist, siis ka selles osas jääksin ma eriarvamusele. Sedavõrd tühine asi, nagu liinibussi sõiduplaan, võib ka esmapilgul olla ebaoluline tarbetekst. Aga teisalt on sellest võimalik välja lugeda teavet ühiskonna jõukusest, ühiskonna elukorraldusest jne. Kui ikka aastal 2050 kell 3 öösel käib buss iga 5 minuti tagant, aga 2010 ei sõidagi sel kellaajal, siis minu meelest see asjaolu sisaldab küll olulist teavet. Ta võib-olla ei ole oluline teave Metsavenna jaoks, aga Metsavend tegelikult ei peagi ju hommikut alustama sellest, et ta loendab mitu bussi mingil ajahetkel väljus. Millest, muide, selline arvamus, et Stalini elulugu pakub laiemat huvi? Minul ei ole küll sellist veendumust, et Kaubamaja iluosakonna kliendid muud ei teegi, kui et loevad diktaatorite elulugusid. Mina tahan küll Vikipeediast teada saada, et Taavi Rõivas oli lehepoiss, ja sedagi, et ta arvas, et kui ei küsi (kas soovitakse ajalehte), siis on vastus alati ei. Võib-olla soovib keegi sedasama teada saada Andrus Raissare kohta, et kas ta on olnud turvatöötaja. Need asjaolud tegelikult kõnelevad inimesest.
Venelastel on selle kohta hea võrdlus, mida ma siinkohal kirja ei hakka panema. Aga liinibussi sõiduplaanile Vikipeedias kindlasti kohta ei ole. --Metsavend 13. märts 2018, kell 10:30 (EET)
See on muidugi õige, et väiteid tuleb viidata, ja et Andrus Raissare artiklis on neid kasinalt. Aga samamoodi on ka õige, et administraator peab olema teiste kaastööliste suhtes viisaka ja abivalmis hoiakuga. Rääkimata siis postulaadist "Minu meelest administraatorid peaksid tegema kvaliteetsemat tööd, sest nende järgi otsustatakse Vikipeedia üle" (Andres, 28.05.2014). Väga sageli kohtan ma erinevate administraatorite poolt etteheiteid, et üks v teine asi pole tähelepanuväärne, ei ole entsüklopeediline jne, aga mitte keegi neist ei vaevu seejuures kuigivõrd täpsustama (see on mõnevõrra utreering ja ülekohtune, aga taevas päris sinine siiski ei ole), et kus ja kui kõrgel siis latt ikkagi on, kuigi võiks arvata, et kui 10-15 aastat kaastööd teha, siis niisuguste suuniste esitamine oleks 2 sekundi kopeerimise-kleepimise vaev, et seda on võimalik (uuele!!!!!11111oneone) kaastöölisele heatahtlikult ja delikaatselt selgitada. Seda enam olukorras, mil tegutsemisaastaid juba 16, ja mil meil tegelikult ei ole vertikaalset käsuliini ega ka selgust selles, mis on tähelepanuväärne ja "laiemat huvi pakkuv". --kanakukk (arutelu) 12. märts 2018, kell 22:59 (EET).
Tähelepanuväärsus ongi subjektiivne, selles võib mingid reeglid kokku leppida, aga minu üle 10-aastane kogemus siin näitab, et see on väga raske. Seetõttu lähtun oma kõhutundest ja avalikult kättesaadavast infost. Muidugi võin eksida, aga selleks ongi meil siin terve hulk admine, kes saavad vajadusel mind parandada. --Metsavend 13. märts 2018, kell 10:30 (EET)