Vikipeedia:Keelenõuanne

See lehekülg on esitatud kustutamiseks. Lisateavet võid leida arutelu- või ajalooleheküljelt. Vaata ka: Vikipeedia:Artiklite kustutamise kord. Kustutamisettepaneku saad vaidlustada arutelulehel.

Siia lehele on koondatud Vikipeedia koostamise käigus Keelenõuandele saadetud küsimused ning vastused küsimustele. Artiklite arutelud toimuvad artiklite arutelulehekülgedel. Keelenõuandele saadab küsimuse ning siia lisab vastuse Vikpeedia kasutaja.

Vajalikud lingid:

• Keelenõu meili teel

---

Küsimused-vastused

Cent või Tsent

Küsimus: "Kuidas tõlkida eesti keelde muusikatermin cent? Cent (i.k - sent, sada), ka "tsent" (Leo Semleki tõlge eesti keelde), on muusikalise intervalli 
ühik. 1200 centi = oktaav. Võrdtempereeritud häälestuses 100 centi = pooltoon, 200 centi = tervetoon jne. Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Cent. 
Arutelu: http://et.wikipedia.org/wiki/Arutelu:Cent" --Andrus Kallastu 14. oktoober 2007, kell 00:52 (UTC)

Vastus: "Lugupeetud Andrus Kallastu, 

[Kirjutasite meile: Kuidas tõlkida eesti keelde muusikatermin cent? Cent (i.k - sent, sada), ka "tsent" (Leo Semleki tõlge eesti keelde), on muusikalise 
intervalli ühik. 1200 centi = oktaav. Võrdtempereeritud häälestuses 100 centi = pooltoon, 200 centi = tervetoon jne. Allikas: 
http://et.wikipedia.org/wiki/Cent. Arutelu: http://et.wikipedia.org/wiki/Arutelu:Cent]

Selle muusikatermini eestikeelne vaste võiks olla pigem tsent (tsendi : tsenti). Ladina häälduse pärane mugand "tsent" (centum) sobib muusikakeelde vast 
paremini kui inglispärane "sent", mis tekitaks ka tarbetut homonüümiat mündinimetusega.

Kirjakuju "cent" sobib kasutada ainult tsitaatsõnana, mida käänatakse ülakoma abil ja muutumatuna: selle /cent/'i, seda /cent/'i, need /cent/'id 
(kaldkriipsud märgivad minu kirjas kursiivi).

Tuuli Rehemaa, EKI, Mon, 15 Oct 2007 16:03:55 +0300 [16:03:55 EEST]"

Vastuse lisanud: --Andrus Kallastu 15. oktoober 2007, kell 18:08 (UTC)

-kord või -hord

Küsimus on helide arv helireas - trihord, tetrahord, pentahord, heksahord, heptahord. ÕS on ühtlustanud nad -kord lõpuga sõnaks. Mina tegin ettepaneku muuta tagasi -hord lõpuga, sest muusikas on akordid -kord lõpuga.

Vastus: ÕSi koostajad pole siin praegu pädevad muutma, kuid enne järgmise trüki valmimist tasub asja tõepoolest arutada. Vastas Maire Raadik

Vastuse lisanud --Tiuks 27. oktoober 2007, kell 01:34 (UTC)

Link, hüperlink või hüperseos

Saatsin Rahvusraamatukogule järgmise kirja: "Tere! Paluks Teie arvamust mõiste "hyperlink" tõlkimisel. Millist vastet tuleks eesti keeles eelistada, kas "hüperseos" või "hüperlink"?"--Hendrix 1. märts 2008, kell 13:05 (UTC)

Kas küsimus sai vastuse? Võib-olla peaks küsima Keelenõuandest?--Andrus Kallastu 22. juuli 2008, kell 22:31 (UTC)

Ole korrektne ikka!

English Eesti hyperlink (=hypermedia link) — An oriented logical connection between discrete units of data in a hypermedia application, which allows for hypermedia navigation . (33 Hypermedia and multimedia; 33.02 Hypermedia document; 33.02.01) hüperlink (=hüpermeediumlink) — Hüpermeediumnavigatsiooni võimaldav orienteeritud loogiline ühendus hüpermeedium rakenduse diskreetsete andme üksuste vahel. (33 Hüpermeedium ja multimeedium; 33.02 Hüpermeediumdokument; 33.02.01)

http://www.keeleveeb.ee/dict/speciality/itstandard/dict.cgi?word=hyperlink&lang=en

Kes on sündinud, kes sündis?

Igaks juhuks kleebin siia ühe EKI keelenõuande: "Elus inimese kohta sobib kirjutada „Ta on sündinud .. ” (täisminevikus), surnud inimese kohta „Ta sündis .. ” (lihtminevikus)."" Kuriuss (arutelu) 28. juuli 2014, kell 19:10 (EEST)

Kas Rowlingi teosed või Rowlingu teosed?

Kuidas käänata võõrnime, mis lõpeb tähejärjendiga -ing? Kas tüvevokaal on -i või -u?

Paljud võõrkohanimed saavad käänamisel tüvevokaaliks -i, nt Rootsi linnad Jönköping : Jönköpingi, Linköping : Linköpingi, Norrköping : Norrköpingi ja Nyköping : Nyköpingi. i-ga käänatakse ka nt nimesid Darling : Darlingi, Darjeeling : Darjeelingi, Lotring : Lotringi. Kõigi nende kohanimede käänamist saab vaadata ÕSi kohanimevalimikust.

Mida aga teha selliste ing-võõrnimedega, mille käänamist ei saa sõnaraamatust uurida?

Ester Kindlam on raamatus „Meie igapäevane keel“ (1976, lk 139) öelnud, et keel püüab teatavatel juhtudel vältida sama täishääliku kordumist. Kui i on tüves juba olemas, on igati loomulik soov käänata nime u-ga. Seetõttu võiks ing-lõpuga nimede puhul aktsepteerida võõrnimele omase i-ga käänamise kõrval ka u-ga käänamist, nt Boeing : Boeingi ~ Boeingu, Empire State Building : Empire State Buildingi ~ Empire State Buildingu, Hawking : Hawkingi ~ Hawkingu, Holding : Holdingi ~ Holdingu, Elling : Ellingi ~ Ellingu, Fielding : Fieldingi ~ Fieldingu, Golding : Goldingi ~ Goldingu, Hafting : Haftingi ~ Haftingu, Harting : Hartingi ~ Hartingu, Lessing : Lessingi ~ Lessingu, Rolling : Rollingi ~ Rollingu, Rowling : Rowlingi ~ Rowlingu.

Allikas: EKI keelenõuanne, 19.02.2018 Kuriuss 15. märts 2018, kell 21:22 (EET)

Minu meelest see nõuanne on vastuoluline. Kui nimi on sõnaraamatus sees, siis i, aga kui sees ei ole, siis võib ka u. Andres (arutelu) 4. september 2018, kell 22:29 (EEST)

Kas eesti keeles on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi lühendnimi Suurbritannia või Ühendkuningriik?

„[Kirjutasite meile: Palun teil võtta selge seisukoht! Kas eesti keeles on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi lühendnimi väikekodanlikult Suurbritannia või ikkagi selgelt Ühendkuningriik? Te olete viidanud erialakirjandusele, te ei võta muudatusi enne arvesse, kui need on levinud tunnustatud allikates. Euroopa Liidu ametlikes dokumentides kasutatakse eesti keeles nime Ühendkuningriik. Palun teilt ametlikku vastust, mille saan esitada Vikipeediale. Suurbritannia on kogu minu teadmuse juures pelgalt suursaar (millel asuvad maad: Inglismaa, Wales ning Šotimaa) või iganenud kuningriik (tänase eelkäija). Tänapäeval räägime me Ühendkuningriigist. Kui te viimast kinnitate, siis palun muuta vastavad märkmed KNABis ja kogu Eesti Keele Instituudi süsteemis. Kuidas teie arvate, kas ellu saab uuesti kutsuda kirjaviisi 'Suur-Britannia' (Great Britain) kasutamise? Mulle tundub kunagine keelekasutus rohkem põhjendatuna. 'Suurbritannia' näib kui sovetlik keelend. Mõelgem, milliseid nimetusi peaks kasutama meie vabariik ning diplomaatia?]

Olen Teiega nõus, et täpsem nimetus on Ühendkuningriik ja kirjapildilt sobiks paremini kirjutada Suur-Britannia, ent juba väljakujunenud nimekujusid niisama lihtsalt muuta ei õnnestu. Seda ei otsusta ka Eesti Keele Instituut, maanimede loendi on heaks kiitnud Emakeele Seltsi keeletoimkond koostöös mitmete asutustega, sh välisministeeriumiga (http://www.eki.ee/knab/mmaad.htm).

Ühendkuningriik on siiski pigem diplomaatilisse suhtlusse sobiv nimi, tal puudub n-ö pärisnimeline osa, mis teda eristaks teistest riikidest. Kõige täpsem on muidugi täispikk nimetus Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik. Paljudes keeltes on tavaks seda lühendada, piirdudes vaid esimese poolega (Suurbritannia). Wikipedia erikeelsete väljaannete pilt on siin päris kirev. Selle üle võib kindlasti vaielda, aga muidugi ametlikesse tekstidesse pelgalt Suurbritannia nime küll ei soovitaks, sest ta on selleks liiga ebatäpne. Olen näinud soomlaste soovitust kasutada maanimena (siinkohal eesti tõlkes) Suurbritannia ja Põhja-Iiri.

Mis puudutab Suurbritannia nime sidekriipsu, siis praegustel andmetel on see, jah, Nõukogude aja looming, esinedes esimest korda 1960. a ÕSis, kasutuses tõenäoliselt 1950. aastatest. Kuna tegemist on nii igapäevase nimega, siis selle muutuse tagasipööramine oleks üsna vaevaline.

Lugupidamisega

Peeter Päll

Eesti Keele Instituut“

80.235.30.93 3. september 2018, kell 23:52 (EEST)

Muusikateoste pealkirjade ja nimetuste kirjutamine

EKI selleteemaline artikkel • Kas muusikateoseid sobib vormistada ilma jutumärkideta ja suure algustähega, näiteks Beethoveni Sonaat d-moll op. 31/2 või Schumanni Klaveritrio d-moll?

Ei sobi. Muusikateostel on kas pealkirjad või nimetused.

Pealkirjad kirjutatakse jutumärkides ja esisuurtähega, näiteks

• Schuberti „Ekspromptid“ op. 90 ja „Muusikalised momendid“ op. 94
• Berliozi sümfoonia „Romeo ja Julia“
• Telemanni kogumik „Harmooniline jumalateenistus”

Nimetused kirjutatakse ilma jutumärkideta ja väikese tähega, näiteks

• Bachi missa h-moll
• Chopini etüüd nr 5 op. 25
• Rossini duo tšellole ja kontrabassile

Võõrkeelsed pealkirjad kirjutatakse jutumärkidega ja püstkirjas, näiteks

• koraal „Allein Gott in der Höh sei Ehr“
• Arnold Schönbergi „Ode to Napoleon Bonaparte“ op. 41
• Onutė Narbutaitė „Was there a Butterfly?“

Nimetuse võõrkeelsed osad tuleb vormistada teises kirjas, näiteks kursiivis:

• Eino Tambergi concerto grosso
• Tomaso Albinoni adagio g-moll
• Schuberti moderato C-duur

• Kas pealkiri või nimetus? Kuidas valida sobivam vormistus?

Nimetus on kirjeldav ja sisaldab enamasti muusikažanrile viitavat sõna, nt etüüd, masurka, sümfoonia, koraal, fuuga. Pealkiri on enamasti loomingulisem ega pruugi avada, mis žanris muusikateosega tegu on, nt Tšaikovski „Luikede järv“ või Arvo Pärdi „Tabula rasa“, ent ka pealkirjas võib esineda žanrile viitav sõna, nt Berliozi „Fantastiline sümfoonia“. Paljusid muusikateoseid sobibki vormistada nii pealkirja kui ka nimetusena, nt Tubina „Üheteistkümnes sümfoonia“ ~ Tubina üheteistkümnes sümfoonia ~ Tubina XI sümfoonia, Mozarti „Reekviem“ ~ Mozarti reekviem.

Tuuli Rehemaa 2016 aprill Postitas Kuriuss 21. august 2019, kell 12:45 (EEST)

---

Pildiallkirjade lõpumärk

EKI keelenõuannete järgi pildiallkirja lõpus punkti ei käi – isegi mitte siis, kui pildiallkirjaks on lause. Kui pealkiri koosneb mitmest lausest, jääb punktita üksnes viimane. Vt http://keeleabi.eki.ee/pdf/ks5_079.pdf (Imestajatele: see ei ole mingi uus reegel.) Kuriuss (arutelu) 1. märts 2020, kell 11:06 (EET)

Vaata ka

• Keelenõuanne