Pauluse kiri roomlastele: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
Toim
6. rida: 6. rida:


== Autorlus ==
== Autorlus ==
Kirja autor on apostel Paulus ja kiri on saadetud [[Rooma]] kristlikule kogudusele. Pauluse autorluses on kindlat praktiliselt kõik Uue Testamendi teadlased<ref>Donald A. Hagner (2012). The New Testament: A historical and theological introduction. Grand Rapids, Michigan: Baker Academics. Lk.537</ref> Paulus dikteeris oma kirjad ja roomlaste kirja puhul on teada ka tema kirjutaja - Tertius<ref>Donald A. Hagner (2012). The New Testament: A historical and theological introduction. Grand Rapids, Michigan: Baker Academics. Lk.537</ref>
Kirja autor on apostel Paulus ja kiri on saadetud [[Rooma]] kristlikule kogudusele. Pauluse autorluses on kindlad praktiliselt kõik Uue Testamendi teadlased<ref>Donald A. Hagner (2012). "The New Testament: A historical and theological introduction." Grand Rapids, Michigan: Baker Academics. Lk.537</ref> Paulus dikteeris oma kirjad ja roomlaste kirja puhul on teada ka tema kirjutaja - Tertius<ref>Donald A. Hagner (2012). "The New Testament: A historical and theological introduction." Grand Rapids, Michigan: Baker Academics. Lk.537</ref>


== Tekkelugu ==
== Tekkelugu ==
[[Paulus]] kirjutas kirja roomlastele oma kolmandal misjonireisil. Ta veetis kolm kuud [[Kreeka]]s<ref>Ap 20:2-3</ref>, kus kohtus [[Kenkrea]] diakonissi [[Foibe]]ga, kes arvatavasti viis kirja Rooma<ref>Donald A. Hagner (2012). The New Testament: A historical and theological introduction. Grand Rapids, Michigan: Baker Academics. Lk.538</ref>. Kiri kirjutati tõenäoliselt Korintoses, 57/58 aasta talvel<ref>Raymond E. Brown (1997). An introduction to the New Testament. New Haven and London: Yale University Press. Lk.560</ref><ref>Donald A. Hagner (2012). The New Testament: A historical and theological introduction. Grand Rapids, Michigan: Baker Academics. Lk.521</ref>.
[[Paulus]] kirjutas kirja roomlastele oma kolmandal misjonireisil. Ta veetis kolm kuud [[Kreeka]]s<ref>Ap 20:2-3</ref>, kus kohtus [[Kenkrea]] diakonissi [[Foibe]]ga, kes arvatavasti viis kirja Rooma<ref>Donald A. Hagner (2012). "The New Testament: A historical and theological introduction." Grand Rapids, Michigan: Baker Academics. Lk.538</ref>. Kiri kirjutati tõenäoliselt Korintoses, [[57]]/[[58]]. aasta [[talv]]el<ref>Raymond E. Brown (1997). "An introduction to the New Testament". New Haven and London: Yale University Press. Lk.560</ref><ref>Donald A. Hagner (2012). "The New Testament: A historical and theological introduction." Grand Rapids, Michigan: Baker Academics. Lk.521</ref>.
Viide "Roomas" (1:7) puudub mõningates käsikirjades. Eeldatavasti on see välja jäetud rõhutamaks kirja tähtsust ja paikapidavust kõigi kristlaste jaoks.<ref>Eduard Schweizer (1991). A theological introduction to the New Testament. Nashville: Abingdon Press. Lk.83</ref>
Väga väike osa teadlastest usub, et roomlaste kiri ja selle 16. peatükk on algselt olnud kaks erinevat kirja. Natuke suurem osa teadlaseid peab 16. peatükki lihtsalt hiljem lisatuks. Mõningad teadlased leiavad ka, et peatükid 9-11 ei ole tõeliselt pauliinlikud.<ref> Raymond E. Brown (1997). An introduction to the New Testament. New Haven and London: Yale University Press. Lk.560</ref>
Viide "Roomas" (1:7) puudub mõningates käsikirjades, mistõttu teoloogid on arvamusel, et sõna on välja jäetud rõhutamaks kirja tähtsust ja paikapidavust kõigi kristlaste jaoks.<ref>Eduard Schweizer (1991). "A theological introduction to the New Testament". Nashville: Abingdon Press. Lk.83</ref>


Mõned teoloogid arvavad, et roomlaste kiri ja selle 16. peatükk on algselt olnud kaks erinevat kirja. Teised peavad 16. peatükki lihtsalt hiljem lisatuks. Mõningad teadlased leiavad ka, et peatükid 9-11 ei ole tõeliselt pauliinlikud.<ref> Raymond E. Brown (1997). "An introduction to the New Testament". New Haven and London: Yale University Press. Lk.560</ref>
⚫
Rooma oli riigi pealinn. Rooma kristliku koguduse rajas eeldatavasti apostel [[Peetrus]]<ref>Bart D. Ehrman (2000). The New Testament: A historical introduction to the early christian writings. New York: Oxford University Press. Lk.320</ref>.

⚫
Rooma oli riigi pealinn. Rooma kristliku koguduse rajas eeldatavasti apostel [[Peetrus]]<ref>Bart D. Ehrman (2000). "The New Testament: A historical introduction to the early christian writings." New York: Oxford University Press. Lk.320</ref>.


Kirja varasemad säilinud katkendid sisalduvad Papüürus 27, Papüürus 40 ja Papüürus 46 [[manuskript]]idel [[3. sajand]]ist.
Kirja varasemad säilinud katkendid sisalduvad Papüürus 27, Papüürus 40 ja Papüürus 46 [[manuskript]]idel [[3. sajand]]ist.


== Eesmärk ==
== Eesmärk ==
Kiri roomlastele erineb kõigist teistest Pauluse kirjadest: see on kirjutatud kogudusele, millele ta ise alust ei pannud, linnas, mida ta ise külastanud ei ole. Samuti on teiste Pauluse kirjade eesmärgiks adresseerida probleeme, mis on tema loodud kogudustes üles kerkinud. Kirjas roomlastele ei nähtu aga kuskil, et Paulus oleks teadlik ühestki probleemist, mis oleks Rooma koguduses tekkinud. <ref>Bart D. Ehrman (2000). The New Testament: A historical introduction to the early christian writings. New York: Oxford University Press. Lk.319</ref>
Kiri roomlastele erineb kõigist teistest Pauluse kirjadest: see on kirjutatud kogudusele, millele ta ise alust ei pannud, ega mida ta ise külastanud polnud. Samuti on teiste Pauluse kirjade eesmärgiks adresseerida probleeme, mis on tema loodud kogudustes üles kerkinud. Kirjas roomlastele ei nähtu aga kuskil, et Paulus oleks teadlik ühestki probleemist, mis oleks Rooma koguduses tekkinud. <ref>Bart D. Ehrman (2000). "The New Testament: A historical introduction to the early christian writings." New York: Oxford University Press. Lk.319</ref>

Esmalt soovis Paulus teada anda oma soovist Rooma kogudust külastada. Samuti kirjutab ta oma plaanidest laiendada misjonitööd läände, nimelt Hispaaniasse. Teel sinna loodabki ta Roomas vahepeal peatuda. Tõenäoliselt soovis Paulus rajada Rooma ka oma lääne poole suunatud misjonitöö baasi. Samuti loodab ta Rooma koguduse moraalsele ja rahalisele toele.<ref>Bart D. Ehrman (2000). The New Testament: A historical introduction to the early christian writings. New York: Oxford University Press. Lk. 319-320</ref> Paulus kirjutab ka väga põhjalikult sellest, kuidas tema näeb ja mõistab evangeeliumi, et roomlastele, kes teda otseselt ei tunne, oleksid tema seisukohad arusaadavad.<ref>Donald A. Hagner (2012). The New Testament: A historical and theological introduction. Grand Rapids, Michigan: Baker Academics. Lk. 521</ref>
Paulus soovis esmalt teada anda oma soovist Rooma kogudust külastada. Samuti kirjutab ta oma plaanidest laiendada misjonitööd läände, täpsemalt Hispaaniasse. Teel sinna loodabki ta Roomas vahepeal peatuda. Tõenäoliselt soovis Paulus rajada Rooma ka oma lääne poole suunatud misjonitöö baasi. Samuti loodab ta Rooma koguduse moraalsele ja rahalisele toele.<ref>Bart D. Ehrman (2000). "The New Testament: A historical introduction to the early christian writings." New York: Oxford University Press. Lk. 319-320</ref> Paulus kirjutab ka väga põhjalikult sellest, kuidas tema näeb ja mõistab evangeeliumi, et roomlastele, kes teda otseselt ei tunne, oleksid tema seisukohad arusaadavad.<ref>Donald A. Hagner (2012). "The New Testament: A historical and theological introduction." Grand Rapids, Michigan: Baker Academics. Lk. 521</ref>


== Ülesehitus ==
== Ülesehitus ==
Pauluse kiri roomlastele koosneb 16 peatükist, mis jagunevad 433 salmiks. Kirja jagas peatükkideks Inglise Rooma Kiriku kardinal Stephen Langton (1150 – 1228) 13. sajandil ja salmideks Prantsuse trükkal ja õpetlane Robert Estienne (1503 - 1559) 1551. aastal.
Pauluse kiri roomlastele koosneb 16 peatükist, mis jagunevad 433 salmiks. Kirja jagas peatükkideks inglise [[kardinal]] [[Stephen Langton]] ([[1150]]–[[1228]]) [[13. sajand]]il ja salmideks Prantsuse trükkal ja õpetlane [[Robert Estienne]] ([[1503]]-[[1559]]) [[1551]]. aastal.


== Sisu ülevaade ==
== Sisu ülevaade ==
* 1:1–1:17 – Sissejuhatus
* 1:1–1:17 – Sissejuhatus
* 1:18–8:39 Kirja õpetuslik peaosa - inimkonna süü, Jumala õiglane kohus, patuse õigeksmõistmine usu läbi, Seaduse tegudest sõltumata, Vaimu loodav uus elu, vabadus patust ja seaduse orjusest.
* 1:18–8:39 Kirja õpetuslik peaosa
⚫
* 9:1–11:36 Jumala päästeajalooline plaan - Jumala päästeplaanis on Iisrael ja paganrahvad võrdse staatusega, pääste on mõeldud kõigile, Iisraeli pääsemine, Jumal ei ole hüljanud oma rahvast.
Inimkonna süü, Jumala õiglane kohus.
⚫
* 12:1–15:13 Usk ja elu - Usk annab jõudu elada Jumala tahte kohaselt.
Patuse õigeksmõistmine usu läbi, Seaduse tegudest sõltumata.
* 15:14–16:27 Lõppsõnad ja tervitused - apostel kirjeldab oma ülesannet; uued reisiplaanid, lõputervitused Rooma kogudusele.
Vaimu loodav uus elu, vabadus patust ja seaduse orjusest.
* 9:1–11:36 Jumala päästeajalooline plaan
⚫
Jumala päästeplaanis on Iisrael ja paganrahvad võrdse staatusega, pääste on mõeldud kõigile.
Iisraeli pääsemine, Jumal ei ole hüljanud oma rahvast.
* 12:1–15:13 Usk ja elu
⚫
Usk annab jõudu elada Jumala tahte kohaselt.
* 15:14–16:27 Lõppsõnad ja tervitused
Apostel kirjeldab oma ülesannet; uued reisiplaanid.
Tervitused Rooma kogudusele.


== Õpetus==
== Õpetus==
46. rida: 41. rida:
* pühitsus
* pühitsus


Kirja keskne teema on [[Jeesus Kristus|Jeesuse Kristuse]] [[evangeelium]]: <ref>Rm 1:16-17.</ref>
Kirja keskne teema on [[Jeesus Kristus]]e [[evangeelium]]: <ref>Rm 1:16-17.</ref>
{{cquote|"Sest ma ei häbene evangeeliumi, see on ju Jumala vägi päästeks igaühele, kes usub, juudile esmalt ja siis kreeklasele. Sest Jumala õigus on ilmunud evangeeliumis usust usku, nii nagu on kirjutatud: "Aga õige jääb usust elama"."}}
{{cquote|"Sest ma ei häbene evangeeliumi, see on ju Jumala vägi päästeks igaühele, kes usub, juudile esmalt ja siis kreeklasele. Sest Jumala õigus on ilmunud evangeeliumis usust usku, nii nagu on kirjutatud: "Aga õige jääb usust elama"."}}


== Tähendus ajaloos ==
== Tähendus ajaloos ==
Pauluse kirjal roomlastele on [[kiriku ajalugu|kiriku ajaloos]] olnud suur mõju. Lugedes kirjakohta Rm 13:13-14 pöördus [[kristlus|kristlusse]] [[Augustinus]], kes Rm 5:12 alusel rajas õpetuse [[pärispatt|pärispatust]]. Olulisel kohal oli Rooma kiri [[reformatsioon]]i ajal. [[Martin Luther]] tõdes Rooma kirja lugedes, et [[Jumal]]a ees võib inimene õigeks saada üksnes [[arm]]ust ja mitte heade tegude tõttu. [[Melanchton]] nimetas Rooma kirja [[kristlus|kristliku]] [[teoloogia]] kokkuvõtteks. Sarnase hinnangu andis ka [[Jean Calvin]]. Üks [[metodism]]i rajajaid, [[John Wesley]] elas läbi usulise ärkamise, kui ta luges Lutheri kirjutatud eessõna kirjale roomlastele. Samuti oli Rooma kirjal eriline tähendus [[Karl Barth]]ile ja väga paljudele teistele teoloogidele.<ref>Bruce, F.F(2012). Pauluse kiri roomlastele.Tallinn: Logos. Lk.51-53</ref>
Pauluse kirjal roomlastele on [[kiriku ajalugu|kiriku ajaloos]] olnud suur mõju. Lugedes kirjakohta Rm 13:13-14 pöördus [[kristlus]]esse [[Augustinus]], kes Rm 5:12 alusel rajas õpetuse [[pärispatt|pärispatust]]. Olulisel kohal oli Rooma kiri [[reformatsioon]]i ajal. [[Martin Luther]] tõdes Rooma kirja lugedes, et [[Jumal]]a ees võib inimene õigeks saada üksnes [[arm]]ust ja mitte heade tegude tõttu. [[Melanchton]] nimetas Rooma kirja kristliku teoloogia kokkuvõtteks. Sarnase hinnangu andis ka [[Jean Calvin]]. Üks [[metodism]]i rajajaid, [[John Wesley]] elas läbi usulise ärkamise, kui ta luges Lutheri kirjutatud eessõna kirjale roomlastele. Samuti oli Rooma kirjal eriline tähendus [[Karl Barth]]ile ja väga paljudele teistele teoloogidele.<ref>F. F. Bruce (2012). "Pauluse kiri roomlastele." Tallinn: Logos. Lk.51-53</ref>

Pauluse kiri roomlastele on Uue Testamendi kõige täielikum ja selgem Kristuse ja tema tegude kirjeldus - kaanon kaanonis, mis on kristluse tuuma klassikaline seletus. Paulus on kiriku ülim Jeesuse interpreteerija.<ref>Donald A. Hagner (2012). The New Testament: A historical and theological introduction. Grand Rapids, Michigan: Baker Academics. Lk.539</ref>
Pauluse kiri roomlastele on Uue Testamendi kõige täielikum ja selgem Kristuse ja tema tegude kirjeldus - kaanon kaanonis, mis on kristluse tuuma klassikaline seletus. Mõned teoloogid peavad Paulust kiriku ülimaks Jeesuse interpreteerijaks.<ref>Donald A. Hagner (2012). "The New Testament: A historical and theological introduction." Grand Rapids, Michigan: Baker Academics. Lk.539</ref>


== Kiri eesti keeles==
== Kiri eesti keeles==
63. rida: 59. rida:
== Kirjandus ==
== Kirjandus ==
*[[F.F. Bruce]]: "Pauluse kiri roomlastele". MTÜ Allika, 2013
*[[F.F. Bruce]]: "Pauluse kiri roomlastele". MTÜ Allika, 2013
*[[Donald Guthrie]]: “New Testament introduction” Itervarsity Press, 1990
*[[Donald Guthrie]]: "New Testament introduction". Itervarsity Press, 1990
*[[Bart D Ehrman]]: “The New Testament. A Historical Introduction to the Early Christian Writings.” Oxford University Press, 2000
*[[Bart D Ehrman]]: "The New Testament. A Historical Introduction to the Early Christian Writings." Oxford University Press, 2000
*[[Eduard Schweizer]]: “A Theological Introduction to the New Testament” Abindon Press, 1991
*[[Eduard Schweizer]]: "A Theological Introduction to the New Testament". Abindon Press, 1991
*[[Donald A. Hagner]]: “The New Testament : a historical and theological introduction Grand Rapids”.Baker Academic, 2012
*[[Donald A. Hagner]]: "The New Testament : a historical and theological introduction Grand Rapids". Baker Academic, 2012
*[[Helmut Koester]]: “Introduction to the New Testament. Volume one, History, culture, and religion of the Hellenistic Age” Paperback ed, 1987
*[[Helmut Koester]]: "Introduction to the New Testament. Volume one, History, culture, and religion of the Hellenistic Age". Paperback ed, 1987
*[[Helmut Koester]]: “Introduction to the New Testament. Volume two, History and literature of early Christianity” Paperback ed, 1987
*[[Helmut Koester]]: "Introduction to the New Testament. Volume two, History and literature of early Christianity". Paperback ed, 1987
*[[Raymond Edward Brown]]: “ An introduction to the New Testament” Yale University Press, 2010
*[[Raymond Edward Brown]]: "An introduction to the New Testament". Yale University Press, 2010


== Välislingid==
== Välislingid==

Redaktsioon: 9. august 2018, kell 10:15

Uue testamendi raamatud
Papüürus 46 manuskript, üks vanimaid säilinud uue testamendi manuskripte
Evangeeliumid
Matteuse · Markuse · Luuka · Johannese
Teod
Apostlite teod
Kirjad
Roomlastele
1. korintlastele · 2. korintlastele
Galaatlastele · Efeslastele
Filiplastele · Koloslastele
1. tessalooniklastele · 2. tessalooniklastele
1. Timoteosele · 2. Timoteosele
Tiitusele · Fileemonile
Heebrealastele · Jaakobuse
1. Peetruse · 2. Peetruse
1. Johannese · 2. Johannese · 3. Johannese
Juuda kiri
Apokalüpsis
Johannese ilmutus

Pauluse kiri roomlastele on üks Uue Testamendi raamat Piiblis (lühend Rm). See on Uue Testamendi 6. raamat, millele eelnevad Apostlite teod ja järgneb Pauluse esimene kiri korintlastele. Kirja koostas apostel Paulus Korintoses. Kiri kuulub seitsme Pauluse kirja hulka, mille autorsuses ei kahelda. Kiri koosneb 16 peatükist ja 433 salmist. Kiri on kirjutatud koinees. Pauluse kirjadest on salmide arvult pikem vaid esimene kiri korintlastele.

Nimetus

Pauluse kirjad polnud algselt pealkirjastatud. Traditsiooni järgi nimetati esimeste sajandite jooksul Pauluse kirja roomlastele kreeka keeles Επιστολή πρὸς Ῥωμαίους. Vulgatas on kiri kui Epistola ad Romanos.

Autorlus

Kirja autor on apostel Paulus ja kiri on saadetud Rooma kristlikule kogudusele. Pauluse autorluses on kindlad praktiliselt kõik Uue Testamendi teadlased[1] Paulus dikteeris oma kirjad ja roomlaste kirja puhul on teada ka tema kirjutaja - Tertius[2]

Tekkelugu

Paulus kirjutas kirja roomlastele oma kolmandal misjonireisil. Ta veetis kolm kuud Kreekas[3], kus kohtus Kenkrea diakonissi Foibega, kes arvatavasti viis kirja Rooma[4]. Kiri kirjutati tõenäoliselt Korintoses, 57/58. aasta talvel[5][6].

Viide "Roomas" (1:7) puudub mõningates käsikirjades, mistõttu teoloogid on arvamusel, et sõna on välja jäetud rõhutamaks kirja tähtsust ja paikapidavust kõigi kristlaste jaoks.[7]

Mõned teoloogid arvavad, et roomlaste kiri ja selle 16. peatükk on algselt olnud kaks erinevat kirja. Teised peavad 16. peatükki lihtsalt hiljem lisatuks. Mõningad teadlased leiavad ka, et peatükid 9-11 ei ole tõeliselt pauliinlikud.[8]

Rooma oli riigi pealinn. Rooma kristliku koguduse rajas eeldatavasti apostel Peetrus[9].

Kirja varasemad säilinud katkendid sisalduvad Papüürus 27, Papüürus 40 ja Papüürus 46 manuskriptidel 3. sajandist.

Eesmärk

Kiri roomlastele erineb kõigist teistest Pauluse kirjadest: see on kirjutatud kogudusele, millele ta ise alust ei pannud, ega mida ta ise külastanud polnud. Samuti on teiste Pauluse kirjade eesmärgiks adresseerida probleeme, mis on tema loodud kogudustes üles kerkinud. Kirjas roomlastele ei nähtu aga kuskil, et Paulus oleks teadlik ühestki probleemist, mis oleks Rooma koguduses tekkinud. [10]

Paulus soovis esmalt teada anda oma soovist Rooma kogudust külastada. Samuti kirjutab ta oma plaanidest laiendada misjonitööd läände, täpsemalt Hispaaniasse. Teel sinna loodabki ta Roomas vahepeal peatuda. Tõenäoliselt soovis Paulus rajada Rooma ka oma lääne poole suunatud misjonitöö baasi. Samuti loodab ta Rooma koguduse moraalsele ja rahalisele toele.[11] Paulus kirjutab ka väga põhjalikult sellest, kuidas tema näeb ja mõistab evangeeliumi, et roomlastele, kes teda otseselt ei tunne, oleksid tema seisukohad arusaadavad.[12]

Ülesehitus

Pauluse kiri roomlastele koosneb 16 peatükist, mis jagunevad 433 salmiks. Kirja jagas peatükkideks inglise kardinal Stephen Langton (1150–1228) 13. sajandil ja salmideks Prantsuse trükkal ja õpetlane Robert Estienne (1503-1559) 1551. aastal.

Sisu ülevaade

  • 1:1–1:17 – Sissejuhatus
  • 1:18–8:39 Kirja õpetuslik peaosa - inimkonna süü, Jumala õiglane kohus, patuse õigeksmõistmine usu läbi, Seaduse tegudest sõltumata, Vaimu loodav uus elu, vabadus patust ja seaduse orjusest.
  • 9:1–11:36 Jumala päästeajalooline plaan - Jumala päästeplaanis on Iisrael ja paganrahvad võrdse staatusega, pääste on mõeldud kõigile, Iisraeli pääsemine, Jumal ei ole hüljanud oma rahvast.
  • 12:1–15:13 Usk ja elu - Usk annab jõudu elada Jumala tahte kohaselt.
  • 15:14–16:27 Lõppsõnad ja tervitused - apostel kirjeldab oma ülesannet; uued reisiplaanid, lõputervitused Rooma kogudusele.

Õpetus

Pauluse kirjas roomlastele on 4 peamist teemat:

  • Jumala õigus ja inimese õigus
  • inimese õigeksmõistmine Jumala ees
  • Kristuse koguduse ja Iisraeli vahekord
  • pühitsus

Kirja keskne teema on Jeesus Kristuse evangeelium: [13]

„ "Sest ma ei häbene evangeeliumi, see on ju Jumala vägi päästeks igaühele, kes usub, juudile esmalt ja siis kreeklasele. Sest Jumala õigus on ilmunud evangeeliumis usust usku, nii nagu on kirjutatud: "Aga õige jääb usust elama"." “

Tähendus ajaloos

Pauluse kirjal roomlastele on kiriku ajaloos olnud suur mõju. Lugedes kirjakohta Rm 13:13-14 pöördus kristlusesse Augustinus, kes Rm 5:12 alusel rajas õpetuse pärispatust. Olulisel kohal oli Rooma kiri reformatsiooni ajal. Martin Luther tõdes Rooma kirja lugedes, et Jumala ees võib inimene õigeks saada üksnes armust ja mitte heade tegude tõttu. Melanchton nimetas Rooma kirja kristliku teoloogia kokkuvõtteks. Sarnase hinnangu andis ka Jean Calvin. Üks metodismi rajajaid, John Wesley elas läbi usulise ärkamise, kui ta luges Lutheri kirjutatud eessõna kirjale roomlastele. Samuti oli Rooma kirjal eriline tähendus Karl Barthile ja väga paljudele teistele teoloogidele.[14]

Pauluse kiri roomlastele on Uue Testamendi kõige täielikum ja selgem Kristuse ja tema tegude kirjeldus - kaanon kaanonis, mis on kristluse tuuma klassikaline seletus. Mõned teoloogid peavad Paulust kiriku ülimaks Jeesuse interpreteerijaks.[15]

Kiri eesti keeles

Georg Mülleri jutlustest 17. sajandi algusest on säilinud varasemad teadaolevad eestikeelsed kirjakohad Pauluse kirjast roomlastele.

Tekst ilmus esmakordselt tervikuna eesti keeles 1686 "Wastses Testamendis" kui "Pahwli se Apostli Rahmat Romalistille". 1694 Müncheni käsikirjas on kiri pealkirjastatud "Pühha Paulusse Ramat neie Romalistele." ja 1739 Piiblis "Apostli Paulusse Ramat Roma-rahwale kirjotud."

Viited

  1. ↑ Donald A. Hagner (2012). "The New Testament: A historical and theological introduction." Grand Rapids, Michigan: Baker Academics. Lk.537
  2. ↑ Donald A. Hagner (2012). "The New Testament: A historical and theological introduction." Grand Rapids, Michigan: Baker Academics. Lk.537
  3. ↑ Ap 20:2-3
  4. ↑ Donald A. Hagner (2012). "The New Testament: A historical and theological introduction." Grand Rapids, Michigan: Baker Academics. Lk.538
  5. ↑ Raymond E. Brown (1997). "An introduction to the New Testament". New Haven and London: Yale University Press. Lk.560
  6. ↑ Donald A. Hagner (2012). "The New Testament: A historical and theological introduction." Grand Rapids, Michigan: Baker Academics. Lk.521
  7. ↑ Eduard Schweizer (1991). "A theological introduction to the New Testament". Nashville: Abingdon Press. Lk.83
  8. ↑ Raymond E. Brown (1997). "An introduction to the New Testament". New Haven and London: Yale University Press. Lk.560
  9. ↑ Bart D. Ehrman (2000). "The New Testament: A historical introduction to the early christian writings." New York: Oxford University Press. Lk.320
  10. ↑ Bart D. Ehrman (2000). "The New Testament: A historical introduction to the early christian writings." New York: Oxford University Press. Lk.319
  11. ↑ Bart D. Ehrman (2000). "The New Testament: A historical introduction to the early christian writings." New York: Oxford University Press. Lk. 319-320
  12. ↑ Donald A. Hagner (2012). "The New Testament: A historical and theological introduction." Grand Rapids, Michigan: Baker Academics. Lk. 521
  13. ↑ Rm 1:16-17.
  14. ↑ F. F. Bruce (2012). "Pauluse kiri roomlastele." Tallinn: Logos. Lk.51-53
  15. ↑ Donald A. Hagner (2012). "The New Testament: A historical and theological introduction." Grand Rapids, Michigan: Baker Academics. Lk.539

Kirjandus

  • F.F. Bruce: "Pauluse kiri roomlastele". MTÜ Allika, 2013
  • Donald Guthrie: "New Testament introduction". Itervarsity Press, 1990
  • Bart D Ehrman: "The New Testament. A Historical Introduction to the Early Christian Writings." Oxford University Press, 2000
  • Eduard Schweizer: "A Theological Introduction to the New Testament". Abindon Press, 1991
  • Donald A. Hagner: "The New Testament : a historical and theological introduction Grand Rapids". Baker Academic, 2012
  • Helmut Koester: "Introduction to the New Testament. Volume one, History, culture, and religion of the Hellenistic Age". Paperback ed, 1987
  • Helmut Koester: "Introduction to the New Testament. Volume two, History and literature of early Christianity". Paperback ed, 1987
  • Raymond Edward Brown: "An introduction to the New Testament". Yale University Press, 2010

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Pauluse_kiri_roomlastele&oldid=5069075"