1918: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 25. september 2015, kell 23:28

Sündinud 1918 • Surnud 1918 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1880. aastad | 1890. aastad | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1914 | 1915 | 1916 | 1917 | 1918 | 1919 | 1920 | 1921 | 1922 | ► | ►►

1918. aasta (MCMXVIII) oli 20. sajandi 18. aasta.

Sündmused Eestis

Pikemalt artiklis 1918. aasta Eestis

10. jaanuar^[küsitav] – Maanõukogu otsustas kuulutada Eesti iseseisvaks kohe, kui Saksa vägede sissetungi oht muutub vahetuks. Maanõukogu otsusega otsustati moodustada välisdelegatsioon, tutvustamaks maailmale Eesti olusid ning hankimaks ka rahvusvahelist tunnustust Maanõukogule.
12. jaanuar^[küsitav] – 22. oktoobril^[küsitav] 1917 loodud ning 3 päeva hiljem Tallinnas võimu haaranud Sõja-Revolutsioonikomitee eesotsas Viktor Kingissepa ja Ivan Rabtšinskiga lõpetas tegevuse kõrgema täidesaatva organina.
13. jaanuar (vkj 31. detsember) – Paul Kulbuschist sai Tallinna ja kogu Eestimaa õigeusu kiriku piiskop^[1]. Tema uueks, pühitsetud nimeks saab Platon^[1].
20. jaanuar (vkj 7. jaanuar) – Tallinnas algas teine eesti sõjaväelaste kongress, mis kestis 26. jaanuarini^[2].

9. veebruar (vkj 27. jaanuar) – algasid valimised Eesti Asutavasse Kogusse.
14. veebruar (vkj 1. veebruar) – Venemaa võttis kasutusele uue kalendri (ka Eestis)^[1]. See tõi kaasa selle, et 1. veebruar loeti 14. veebruariks^[1].
19. veebruar – moodustatakse Eestimaa Päästmise Komitee^[3].
23. veebruar – Pärnu teatri rõdult loeti avalikult ette Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest.
24. veebruar – kuulutati välja Eesti Vabariik ja määrati ametisse eesti Ajutine Valitsus.
25. veebruar – Keskpäeval sisenesid Tallinna Saksa väeosad. Õhtuks lahkusid sadamast viimased Vene sõjalaevad.

4. märts – Saksa vägede pealetung peatus Narva jõe joonel.

15. aprill – mindi üle suveajale.

1. mai – Tartus avas äsjaasutatud kunstiühing Pallas esimese näituse^[4].
3. mai – Suurbritannia valitsus teatas de facto tunnustusest Eesti Maapäevale.
4. mai – loodi Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Tallinna Osakond (ÜENÜTO)^[5].
13. mai – Prantsusmaa valitsus teatas de facto tunnustusest Eesti Maapäevale.
29. mai – Itaalia valitsus teatas de facto tunnustusest Eesti Maapäevale.

18. juuni – alustas ilmumist Tallinna Päevaleht.

5. august – Tallinnas lõppesid Eesti teised meistrivõistlused kergejõustikus^[5].

17. september – Tallinnas alustas Eesti Tehnika Seltsi erikursus (hilisem Tallinna Tehnikum)^[3].

11. november – Eesti Ajutine Valitsus taasalustas oma tegevust.
11. november – asutati Eesti vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon Kaitseliit.
24. november – lasti müügile esimesed Eesti Vabariigi postmargid.
28. november – Punaarmee koos Eesti punaväelastega vallutas Narva (Vabadussõja algus).
29. november – moodustati Eesti Töörahva Kommuun (bolševike nukuvalitsus). Eesti kuulutas välja üldise sundmobilisatsiooni.

30. november – Eesti rahaühikuks sai Eesti mark, mis võrdus 100 penniga^[3]. Paralleelselt jäävad käibima ka mitmed teised rahaühikud, nt tsaarirubla, duumarubla^[3].

8. detsember – Punaarmee vallutas Võru. Venemaalt jõudis Soome kaudu Eestisse Johan Laidoner.
16. detsember – moodustati Kalevlaste Malev^[5].
18. detsember – eraisikutele keelati raudteedel sõitmine.
20. detsember – Soomes moodustati Eesti Abistamise Peatoimkond^[3].
21. detsember – Punaarmee vallutas Tartu.
23. detsember – asutati Eesti Vabariigi kaitsevägede ülemjuhataja koht. Sellele asus Johan Laidoner.
27. detsember – loodi Eesti Vabariigi Riigikontroll^[3].
30. detsember – Jäälõhkujal Suur Tõll jõudsid Tallinna esimesed Soome vabatahtlikud.
30. november – Eesti rahaühikuks kinnitati Eesti mark.

Sündmused maailmas

Jaanuar

8. jaanuar – USA president Woodrow Wilson kandis ette oma "14 punkti programmi" Esimese maailmasõja järgse maailmakorralduse kohta.
28. jaanuar Bolševikud hõivavad Helsingi.

Veebruar

14. veebruar - Bolševikud andsid Nõukogude Venemaal välja dekreedi maa-, vee- ja loodusvarade eraomandi tühistamise kohta.
16. veebruar – Leedu kuulutas end iseseisvaks.
18. veebruar – saksa armee alustas Esimeses maailmasõjas pealetungi Venemaa vägedele ning vallutas nädalaga Balti riigid.

Märts

3. märts – Saksamaa, Austria-Ungari Bulgaaria, Türgi ja Nõukogude Venemaa sõlmisid Brest-Litovski rahu.
23. märts – Saksamaa tunnustas esimese riigina Leedu iseseisvust.
23. märts – Saksa "Pariisi Kahur" pommitas Pariisi enam kui 100 kilomeetri kauguselt.
25. märts – Valgevene kuulutas end iseseisvaks.

Aprill

...

Mai

26. mai – Gruusia kuulutas end iseseisvaks vabariigiks.

Juuni

...

Juuli

16. juuli – Bolševikud hukkasid Jekaterinburgis endise Venemaa keisri Nikolai II ja tema perekonna.

August

30. august – pärast kõnepidamist ühes Moskva tehases tehti Vladimir Iljitš Leninile nurjunud atentaat.

September

...

Oktoober

3. oktoober – Poola kuulutas end iseseisvaks.
28. oktoober – Tšehhoslovakkia kuulutas end iseseisvaks.

November

11. november – lõppes Esimene maailmasõda.
12. november – Austria deklareeris liitumist Saksamaaga.
12. november – Joseph Weissenberger aadeldati.
16. november – Ungari kuulutas end iseseisvaks Austriast.
18. november – Läti kuulutas end iseseisvaks.
19. november – Riias sõlmiti Üleandmise leping Eesti ajutise valitsuse ja Saksamaa peavoliniku vahel.
29. november – Montenegro liideti Serbiaga.

Detsember

1. detsember – Island sai iseseisvaks riigiks.

Sündinud

Pikemalt artiklis Sündinud 1918

26. jaanuar – Nicolae Ceaușescu, Rumeenia diktaator
22. veebruar – Robert Wadlow, maailma pikim inimene
3. märts – Silvia Rannamaa, eesti noorsookirjanik ja novellist
20. aprill – Lucian Pulvermacher, vastupaavst ("Pius XIII")
14. juuli – Ingmar Bergman, rootsi filmirežissöör ja teatrilavastaja
18. juuli – Nelson Mandela, Lõuna-Aafrika Vabariigi president
5. oktoober – Heikki Siren, soome arhitekt
21. november – Mihhail Gluzki, Vene näitleja
11. detsember – Aleksandr Solženitsõn, Vene kirjanik ja dissident, Nobeli kirjandusauhind 1970
17. detsember – Woizlawa Feodora, Mecklenburgi hertsoginna
21. detsember – Kurt Waldheim, Austria poliitik
25. detsember – Anwar Sadat, Egiptuse poliitik, Nobeli rahuauhind 1978
31. detsember – Gunder Hägg, rootsi kergejõustiklane

Surnud

Pikemalt artiklis Surnud 1918

8. jaanuar – Johannes Pääsuke, eesti filmioperaator
6. veebruar – Gustav Klimt, austria maalikunstnik ja graafik
10. veebruar – Ernesto Teodoro Moneta, itaalia patsifist, Nobeli rahuauhind 1907
13. veebruar – Kaarlo Julius Kalpa, soome vaimulik
23. veebruar – Adolf Friedrich VI, Mecklenburg-Strelitzi suurhertsog
25. märts – Claude Debussy, prantsuse helilooja
27. märts – Martin Sheridan, USA kergejõustiklane
5. aprill – George Tupou II, Tonga kuningas
13. aprill (ametlik kuupäev) – Jüri Vilms, Eesti riigimees
13. aprill – Lavr Kornilov, vene kindral
17. aprill – William Hope Hodgson, inglise kirjanik
20. aprill – Carl Ferdinand Braun, saksa füüsik, Nobeli auhind 1909
21. aprill – Friedrich II, Anhalti hertsog
17. juuli – Nikolai II, vene keiser
10. august – Aleksander Uurits, eesti kunstnik
13. september – Eduard, Anhalti hertsog
29. oktoober – Rudolf Tobias, eesti helilooja
19. november – Christian Hermann Ludwig Stieda, baltisaksa arstiteadlane

Nobeli auhinnad

füüsika – Max Karl Ernst Ludwig Planck
keemia – Fritz Haber
meditsiin – auhinda välja ei antud
kirjandus – auhinda välja ei antud
rahu – auhinda välja ei antud

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 187-188
↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 188
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 ^3,4 ^3,5 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 188
↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 189
↑ ^5,0 ^5,1 ^5,2 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014) Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt; nime "ESBL" on määratud mitu korda erineva sisuga.

[Kronoloogia,_2007-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 187-188

[Kronoloogia,_2007:188-2] Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 188

[Kronoloogia,_2007:_188-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 ^3,4 ^3,5 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 188

[Kronoloogia,_2007:_189-4] Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 189

[ESBL-5] 5,0 ^5,1 ^5,2 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014) Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt; nime "ESBL" on määratud mitu korda erineva sisuga.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

@@ 28. rida: / 28. rida: @@
 * [[13. mai]] – [[Prantsusmaa]] [[valitsus]] teatas ''de facto'' tunnustusest [[Eesti Maapäev]]ale.
 * [[29. mai]] – [[Itaalia]] [[valitsus]] teatas ''de facto'' tunnustusest [[Eesti Maapäev]]ale.
+* [[18. juuni]] – alustas ilmumist [[Tallinna Päevaleht]].
 * [[5. august]] – Tallinnas lõppesid [[1918. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|Eesti teised meistrivõistlused kergejõustikus]]<ref name="ESBL">ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)</ref>.