Eesti Abistamise Peatoimkond

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Eesti Abistamise Peatoimkond

Asutatud 1918
Laiali saadetud 1919
Eesmärk Eesti abistamine Vabadussõjas
Peakorter Helsingi

Eesti Abistamise Peatoimkond ka Eesti Avitamise Peakomitee (soome Viron Avustamisen Päätoimikunta (Pääkomitea), rootsi Centralkomittén för Estlands Undsättning) oli 20. detsembril 1918 asutatud Soome Eduskunna erakondade esindajatest ja ühiskonnategelastest moodustatud vabatahtlike organisatsioon, mis tegeles Eesti abistamisega Vabadussõja ajal.

Martin Wetzer 1919. aastal

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Carl Axel Mothander

Aasta vanuse iseseiseva Soome Eduskunta ei soovinud riiklikult Eestit sõjaväeliselt abistada, kuid anti luba värvata lepingu alusel vabatahtlikke koos varustuse ja relvadega. Soome lehtedes hakkasid ilmuma juba detsembri algul pastor Kajanderi, toimetaja Yrjö Koskelaineni ja keeleteadlase Lauri Kettuneni ja teiste üleskutsed Eesti abistamiseks, mille tulemusena algatati üleriiklik rahakorjandus ja Soome naised alustasid sanitaarabi organiseerimist. Senaator Oskari Wilho Louhivuori 15. detsembri 1918 "Uusi Suomettar"-i ajalehes avaldatud artikli järelkajana loodi Eduskunna erakondade esindajatest ja ühiskonnategelastest moodustatud vabatahtlike organisatsioon "Eesti Abistamise Peatoimkond".[1]

Paetoimkonna kantselei asus endise keiserliku palee ehk praeguse Presidendilossi ruumides.[2]

Organisatsioon suutis värvata lahingtegevusteks ligi 3700 vabatahtlikku, koos Abistamise Peatoimkonna ja värbamispunktide personaliga osales missioonis ligi 4000 inimest. Soomlastest moodustati kaks väeüksust, Martin Ekströmi juhitav Soome Vabatahtlike Pataljon (soome I Suomalainen Vapaajoukko) ja Hans Kalmi Põhja Poegade rügement (soome Pohjan Pojat). Riigi juhtkond nõudis väeüksustele ka ühist väepealikku, kelleks sai kindralleitnant Martin Wetzer.

Lisaks nendele korraldas komitee ka Rootsi vabatahtlike korpuse (rootsi Svenska frivilligkåren i Estland) moodustamist, mille komandöriks sai Carl Axel Mothander (1886–1965).

Abistamis Toimkond lõpetas aktiivse ja organiseeritud tegevuse 1919. aasta suvel.

Autasustatud liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

(NB! Loend ei ole täielik)

Sõjalise alamkomitee tegelased
  • Dr. phil. Yrjö Oskar Ruuth (1887–1956) VR I/2 (14. mai 1920), Eesti Punase Risti teenetemärk III järk (4. mai 1923)
  • Mag. phil. Toivo Kaukoranta (1888–1968) VR I/2 (14. mai 1920), Eesti Punase Risti teenetemärk III järk (4. mai 1923)
Liikmed

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Oskari Wilho Louhivuori". Estofilia, 2018. Tallinn: Soome suursaatkond. Kasutatud 1.07.2018.
  2. Pekka Linnainen. "Presidentinlinnan ”Viro-keskus” 100 vuotta". Estofennia, 11.07.2018. Kasutatud 12.07.2018. Soome.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]