Suveaeg

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kella keeramine suveaja kasutamisel
Kevadel: üleminek suveajale Sügisel: üleminek vööndiajale
Kevadel: üleminek suveajale Sügisel: üleminek vööndiajale

Suveaeg on vööndiajast ühe tunni võrra edasi nihutatud kellaaeg. Suveajale minnakse Euroopas märtsi viimasel pühapäeval kell 01:00 UTC (Eestis 3:00) ja tagasi vööndiajale minnakse oktoobri viimasel pühapäeval kell 01:00 UTC (Eestis 4:00). Siis keeratakse ajanäitajad tund aega tagasi. Mitteametlikult nimetatakse vööndiaega ka talveajaks.

Suveaja kasutamist põhjendatakse loodusliku valguse ratsionaalsemast kasutamisest saadava elektrienergia kokkuhoiuga. Ekvatoriaalvöötmes suveaeg majanduslikku efekti ei anna ning seda seal ei kasutata.

Suveaja idee pakkus naljana välja Benjamin Franklin 1784. aastal. Ajalehele Journal de Paris saadetud satiirilises anonüümkirjas soovitas Franklin prantslastel hommikul varem tõusta, et küünalde pealt kokku hoida. Kuna 18. sajandil polnud veel mõtet täpsest ajaarvamisest rääkida, oli tegemist naljaga. Sellele viitab ka see, et Franklin kutsus kirjas üles aknasirme maksustama ja inimesi hommikuti kahuripaukudega äratama.[1]

Enamasti peetakse suve- ja talveaja mõtte välja töötajaks Uus-Meremaa entomoloogi George Hudsonit. Vahetustega töötanud Hudson väärtustas valget aega, kuna see võimaldas tal tegeleda oma hobi - putukakogumisega. 1895. aastal koostas teadlane dokumendi, kus soovitas oktoobris kella kaks tundi tagasi keeramist ja märtsis uuesti kaks tundi edasi keeramist. Kuigi mees koostas veel ühe kellakeeramist käsitleva soovitusteksti, ei leidnud tema ettepanekud esialgu toetust. [1]

Eraldiseisvalt jõudis sarnase mõttekäiguni inglasest ehitaja William Willet. Golfihuvilisest Willet tahtis rohkem valget aega golfi mängimiseks - tema ettepaneku kohaselt oleks keeratud igal aprilli pühapäeval keeratud kella 20 minuti võrra edasi ning septembrikuu pühapäevadel uuesti sama loogika järgi tagasi. Willeti ettepanekust kuulis Ühendkuningriigi parlamendi liige Robert Pearce, kes tegi sellest seaduseelnõu, mille esitas 1908. aasta 12. veebruaril parlamendi alamkojale. Seal lükati see tagasi, nagu ka mitu järgmist sarnase sisuga eelnõud, mis järgnevate aastate jooksul parlamendile esitati. Willet üritas oma mõtet Ühendkuningriigis populariseerida kuni oma surmani 1915. aastal.[1]

Suveaja kasutamine maailmas[muuda | muuda lähteteksti]

     Piirkonnad, kus kasutatakse suveaega.
     Piirkonnad, kus on suveaega kasutatud, kuid enam ei kasutata.
     Piirkonnad, kus suveaega ei ole kunagi kasutatud.

Esimesena maailmas hakkasid suveaega kasutama Kanadas asuva Port Arthuri elanikud 1908. aastal. Tegemist oli vaid regionaalse nähtusena ning üleriiklikku kellakeeramispoliitikat ei sündinud. Üleriigiline suveaeg kehtestati esimest korda Saksamaal ning Austria-Ungaris 30. aprillil 1916. Kella keeramise eesmärgiks oli kokku hoida kivisütt, mida parajasti Esimeses maailmasõjas osalenud riikidel nappis.[1]

Pärast sõda aga vajus mõte taas unustusehõlma ning kellakeeramine lõpetati taas. Mõte sai taas populaarseks ning saavutas ka ülemaailmse tunnustatuse Teise maailmasõja ajal. Mõningate suvekuude vältel kasutas Ühendkuningriik Teise maailmasõja ajal isegi topelt-suveaega, ehk kella keerati lausa kahe tunni võrra. Standardiseeritud ülemaailmne kellakeeramine sai veelgi populaarsust juurde 1970. aastate energiakriisi ajal, mil kella keerajatega ühinesid peaaegu kõik Põhjapoolkeral asuvad riigid.[1]

Tänapäeval kasutavad suveaega põhjapoolkeral Kanada, Ameerika Ühendriigid ja Euroopa riigid (välja arvatud Island, Valgevene ja Venemaa) ning lõunapoolkeral Austraalia, Uus-Meremaa, Paraguay, Tšiili ja Brasiilia. Venemaa loobus 2011. aastal talveajale üleminemisest.

Suveajale lähevad üle kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, kuna siseturu ühtse toimimise huvides kehtib kogu Euroopa Liidus ühine kuupäev ja kellaaeg suveaja alguse kohta.

Ameerika Ühendriikides ja Kanadas on osariike ja piirkondi, kus ei kasutata suveaega või kus elavad inimesed ignoreerivad kaks korda aastas toimuvat kellaaja muutmist.

Venemaal on suveaeg vööndiajast kaks tundi ees, sest Venemaa territooriumil kehtib dekreediaeg, mis lisab aastaringselt vööndiajale ühe tunni.

Suveaja kasutamisest Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis mindi esimest korda suveajale 14. juulil 1917 (hiljem veel mõlema Saksa okupatsiooni ajal ja siis üle hulga aja 1. aprillil 1981). Aastatel 1989–1996 ja 2000–2001 Eestis suveaega ei kasutatud.

Alates 2001. aastast on Eesti läinud suveajale üle märtsi viimasel pühapäeval kell 03:00 (01:00 GMT) ning kellaosutid tuleb nihutada ühe tunni võrra edasi. Suveaja lõpp on olnud oktoobri viimasel pühapäeval kell 04:00 öösel (01:00 GMT) ning siis tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra tagasi.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Jan-Matthias Mandri. "Kelle mahitusel ja miks hakati kellasid suveajale sättima?". Delfi Forte, 09.08.2018. Kasutatud 28.10.2018.
  2. Tarbijakaitse