Kaarlo Julius Kalpa
Kaarlo Julius Kalpa (varem Karl Julius Sandbäck; 2. aprill 1867 Kristiinankaupunki – 13. veebruar 1918 Suodenniemi) oli soome ja Eesti vaimulik.
Kalpa Pori lütseumis ja aastatel 1887–1892 Helsingi Ülikooli usuteaduskonnas. Ordineeriti 16. veebruaril 1892 õpetajaks.
Ta oli aastal 1892 Nakkilas (asub Satakunta maakonnas) vikaarõpetajaks. Aastatel 1892–1896 oli ta (introdutseeriti 13. augustil/25. augustil 1892) oli ta Ruhnu Püha Magdaleena koguduse õpetaja. Seejärel oli ta aastatel 1897–1899 Hakkila koguduse õpetaja, aastal 1899 oli ta veel Vampula (asub Satakunta maakonnas) koguduse õpetaja. Aastal 1900 oli ta kaplaniks Perniös (asub Päris-Soome maakonnas), aastatel 1901–1902 Lietos (asub Päris-Soome maakonnas) ja aastatel 1902–1903 Vetelis (asub Kesk-Pohjanmaa maakonnas). Lisaks teenis ta aastatel 1903–1907 vikaarina Ruhnu kogudust. Aastatel 1904–1916 teenis ta kaplanina ja aastatel 1916–1918 koguduseõpetajana (kirkkoherra) Suodenniemis (asub Pirkanmaa maakonnas)[1].
Kalpa tapeti 13. veebruaril 1918 Suodenniemis punaste poolt.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Eelnev: Adolf Fredrik Dreijer |
Ruhnu Püha Magdaleena koguduse õpetaja 1892–1896 |
Järgnev: Oskar Ferdinand Sevelius |