Sloveenia: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
61. rida: | 61. rida: | ||
Sloveenia on olnud [[Rooma riik|Rooma riigi]], [[Karantaania]] vürstiriigi, [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]], [[Austria-Ungari]], [[Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik|Sloveenide, Horvaatide ja Serblaste Kuningriigi]], [[Jugoslaavia Kuningriik|Jugoslaavia Kuningriigi]] ja lõpuks [[Jugoslaavia|Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi]] osa. |
Sloveenia on olnud [[Rooma riik|Rooma riigi]], [[Karantaania]] vürstiriigi, [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]], [[Austria-Ungari]], [[Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik|Sloveenide, Horvaatide ja Serblaste Kuningriigi]], [[Jugoslaavia Kuningriik|Jugoslaavia Kuningriigi]] ja lõpuks [[Jugoslaavia|Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi]] osa. |
||
[[23. detsember|23. detsembril]] [[1990]] hääletas üle 88% valijaskonnast iseseisva ja sõltumatu Sloveenia poolt. [[25. juuni]]l [[1991]] sai Sloveenia vajalike õiguslike dokumentide |
[[23. detsember|23. detsembril]] [[1990]] hääletas üle 88% valijaskonnast iseseisva ja sõltumatu Sloveenia poolt. [[25. juuni]]l [[1991]] sai Sloveenia vajalike õiguslike dokumentide vastuvõtmise järel iseseisvaks, mispeale järgmisel päeval [[Sloveenia iseseisvussõda|tungisid riiki Jugoslaavia väed. Järgnes 10-päevane sõda]], mille käigus langes 18 ja sai haavata 182 Sloveenia võitlejat. Jugoslaavlasi langes 44, haavata sai 146 ning vangi võeti 4944. Lisaks hukkus 12 teiste riikide esindajat, peamiselt ajakirjanikud ja Bulgaaria veoautojuhid. 2. juulil tegi Sloveenia relvarahuettepaneku. 7. [[juuli]]l allkirjastati [[Brijuni lepe]], rakendus relvarahu ja kolmekuuline ooteaeg Sloveenia iseseisvuse jõustumiseni. Sloveenia lubas Jugoslaavia vägedel taganeda kasarmutesse ja lahkuda Horvaatiasse. [[26. oktoober|26. oktoobril]] [[1991]] lahkusid Sloveeniast viimased Jugoslaavia väed. |
||
1991. aasta detsembris võeti vastu uus [[põhiseadus]], seejärel, [[1992]]. aastal, [[denatsionaliseerimine|denatsionaliseerimise]] ja [[privatiseerimine|privatiseerimise]] seadused. [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmed tunnustasid Sloveeniat iseseisva riigina [[15. jaanuar]]il 1992. [[ÜRO]] liikmeks võeti Sloveenia [[22. mai]]l 1992. |
1991. aasta detsembris võeti vastu uus [[põhiseadus]], seejärel, [[1992]]. aastal, [[denatsionaliseerimine|denatsionaliseerimise]] ja [[privatiseerimine|privatiseerimise]] seadused. [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmed tunnustasid Sloveeniat iseseisva riigina [[15. jaanuar]]il 1992. [[ÜRO]] liikmeks võeti Sloveenia [[22. mai]]l 1992. |
||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
||
*[[Sloveeni kirjandus]] |
*[[Sloveeni kirjandus]] |
Redaktsioon: 7. september 2014, kell 10:36
Sloveenia Vabariik | |
Riigihümn | Zdravljica |
---|---|
Pealinn | Ljubljana |
Pindala | 20 273 km² |
Riigikeel | sloveeni |
Rahvaarv | 2 050 200 (2011) |
Rahvastikutihedus | Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?) |
Riigikord | parlamentaarne vabariik |
President | Borut Pahor |
Peaminister | Alenka Bratušek |
Iseseisvus | 25. juuni 1991 |
SKT | 48,77 mld $ (2017)[1] |
SKT elaniku kohta | 23 601 $ (2017)[2] |
Rahaühik | euro (EUR) |
Ajavöönd | Kesk-Euroopa aeg |
Tippdomeen | .si |
ROK-i kood | SLO |
Telefonikood | 386 |
Sloveenia, ametlikult Sloveenia Vabariik (sloveeni keeles Republika Slovenija), on riik Kesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul. Maa põhiosa jääb Ida-Alpide piirkonda. Sloveenia piirneb Itaaliaga läänes, Austriaga põhjas, Ungariga kirdes ning Horvaatiaga lõunas ja idas.
Sloveenia on 2004. aastast Euroopa Liidu, 1993. aastast Euroopa Nõukogu ja 2004. aastast NATO liige. Jaanuaris 2007 võttis Sloveenia kasutusele Euroopa Liidu ühisraha euro. Jaanuarist juulini 2008 oli Sloveenia Euroopa Liidu eesistujariik.
Riik
Sloveenia on unitaarne parlamentaarne vabariik. Parlament koosneb kahest kojast: alamkotta (Riigikogu ehk Državni zbor) valitakse otse proportsionaalse süsteemi järgi 88 saadikut, kellele lisanduvad ühemandaadilistes ringkondades valitud ungari ja itaalia vähemuse esindajad. Valimiskünniseks on 4%, volitused kestavad normaaloludes neli aastat.
Ülemkoda: Sloveenia Riiginõukogu ehk Državni svet koostatakse omapärasel korporatiivse esindatuse põhimõttel. Sinna kuulub 40 inimest, kes valitakse:
- tööandjate poolt — 4 esindajat
- töövõtjate poolt — 4 esindajat
- talupidajate, kaupmeeste ja vabakutseliste poolt — 4 esindajat
- "mittemajanduslike" tegevusalade poolt — 6 esindajat
- regioonidest — 22 esindajat
Selle koja liikmete volituste pikkus on viis aastat.
Sloveenia President valitakse otse, kuid täita on tal peamiselt vaid esindusroll. Volituste tähtaeg on viis aastat.
- Pikemalt artiklis Sloveenia riigipeade loend
Riigivalitsemine
Valimised
Enne iseseisvumist, 1990. aasta Sloveenia parlamendivalimised
Pärast iseseisvumist, 1992. aasta, 1996. aasta, 2000. aasta, 2004. aasta ja 2008. aasta Sloveenia parlamendivalimised
Valitsused
Alates Sloveenia iseseisvumisprotsesist on Sloveeniat juhtinud Alojz Peterle valitsus (1990–1992), Janez Drnovšeki esimene valitsus (1992–1993), Janez Drnovšeki teine valitsus (1993–1997), Janez Drnovšeki kolmas valitsus (1997–2000), Andrej Bajuki valitsus (2000), Janez Drnovšeki neljas valitsus (2000–2002), Anton Ropi valitsus (2002–2004), Janez Janša esimene valitsus (2004–2008), Janez Janša teine valitsus (2012–2013).
Ajalugu
Sloveenia on olnud Rooma riigi, Karantaania vürstiriigi, Saksa-Rooma riigi, Austria-Ungari, Sloveenide, Horvaatide ja Serblaste Kuningriigi, Jugoslaavia Kuningriigi ja lõpuks Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi osa.
23. detsembril 1990 hääletas üle 88% valijaskonnast iseseisva ja sõltumatu Sloveenia poolt. 25. juunil 1991 sai Sloveenia vajalike õiguslike dokumentide vastuvõtmise järel iseseisvaks, mispeale järgmisel päeval tungisid riiki Jugoslaavia väed. Järgnes 10-päevane sõda, mille käigus langes 18 ja sai haavata 182 Sloveenia võitlejat. Jugoslaavlasi langes 44, haavata sai 146 ning vangi võeti 4944. Lisaks hukkus 12 teiste riikide esindajat, peamiselt ajakirjanikud ja Bulgaaria veoautojuhid. 2. juulil tegi Sloveenia relvarahuettepaneku. 7. juulil allkirjastati Brijuni lepe, rakendus relvarahu ja kolmekuuline ooteaeg Sloveenia iseseisvuse jõustumiseni. Sloveenia lubas Jugoslaavia vägedel taganeda kasarmutesse ja lahkuda Horvaatiasse. 26. oktoobril 1991 lahkusid Sloveeniast viimased Jugoslaavia väed.
1991. aasta detsembris võeti vastu uus põhiseadus, seejärel, 1992. aastal, denatsionaliseerimise ja privatiseerimise seadused. Euroopa Liidu liikmed tunnustasid Sloveeniat iseseisva riigina 15. jaanuaril 1992. ÜRO liikmeks võeti Sloveenia 22. mail 1992.
Vaata ka
- Sloveeni kirjandus
- Sloveenia Eurovisiooni lauluvõistlusel
- Sloveenia jalgpallikoondis
- PrvaLiga Telekom Slovenije
- Sloveenia meedia
- Sloveenid
- Sloveenia iseseisvussõda
- Sloveenia euromündid
Välislingid
Vikisõnastiku artikkel: Sloveenia |
- Slovenia.si. Your gateway to information on Slovenia.
- Government of the Republic of Slovenia
- Turism Sloveenia
- Sloveenia interaktiivne kaart
- Sloveenia riigiportaal
- InfoSlovenia.be
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 17.10.2018.
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.