Sloveenia meedia

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Sloveenia meediasüsteem on Sloveenias toimiv massimeedia süsteem.

Trükiajakirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Sloveenia ajalehetööstus on postsotsialistlike riikide seas üsna unikaalne. Alates sotsialismi langusest 1990. aastal puudusid Sloveenias erinevalt Ungarist, Tšehhist ja Poolast pea igasugused välisinvesteeringud. Kogu trükiajakirjandus erastati Sloveenia firmade poolt. Samas polnud enamiku trükiajakirjanduse ostmise juures ainsatki välisfirmat või -eraisikut. Kuigi 1990. aastate algul näidati huvi (Robert Maxwelli ja mõnede Saksamaa kirjastuste poolt) ei tehtud Sloveeniasse välisinvesteeringuid, leiti, et Sloveenia turg on jõudnud küllastuseni – uusi edukaid ajalehti polnud võimalik asutada ja vanad ajalehed tõid piisavalt tulu, kasumit ja majanduslikku tugevust ja ei vajanud seega välisinvestoreid. Samas ei olnud erastamine jõudnud päris lõpuni, riiklikus omandis trustid ja firmad omavad endiselt olulist osa aktsiatest ning seega avaldab mõju juhtimisele kui ka toimetusele.[1]

Põhilised tunnusjooned[muuda | muuda lähteteksti]

  • Sloveenias on kokku kaheksa päevalehte kogutrükiarvuga umbes 263 000;
  • Pärast sotsialismi langust puudusid pea terve kümnendil Sloveenia meedias välisinvestoreid;
  • Pärast 2000. aastat tulid Sloveenia turule oluliste tegijatena Bonnier AG, Dagens Industri (Rootsi), Styria Verlag, Leykam (Austria) ja Burda (Saksamaa).[2]

Ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

Sloveenias tegutseb neli suurt päevalehte. Kaks suurima trükiarvuga päevalehte on kvaliteetleht Delo [3] (keskmine trükiarv 93 000) ja tabloid Slovenske novice [4] – mõlema omanik on sama ettevõte, Delo d.d. Oma kahe ajalehega on tema käes 3/5 Sloveenia päevalehtede turust. Ülejäänud kaks suurt päevalehte on regionaalsed, kumbki kontrollib 22% turust: pealinnas Ljubljanas ilmub ajaleht Dnevnik [5] (trükiarv 65 000, annab ka välja populaarset tabloidnädalalehte Nedeljski dnevik [6] keskmise trükiarvuga 250 000 ja nädalatabloidi Hopla) ja kirde-Sloveenias Mariboris ilmuv ajaleht Večer [7] (trükiarv 67 000). Kõik need lehed peale tabloidi Slovenske novice ilmusid ka sotsialistlikus Sloveenias. [1]

Välisinvestorid saabusid alles pärast 2000. aastat, mil Rootsi kontsern Bonnier AG ja selle partner Dagens Industri investeerisid ajalehe Finance taaskäivitamisse kolm miljonit eurot. 2000. aastal sai Austria firma rohkem kui 27 protsendiga Leykam Maribori ajalehe Večeri suuromanikuks, samal ajal ostis samuti Austriast pärit firma Styria Verlag 25 protsenti Ljubljana ajalehest Dnevnik. 2005. aasta mais otsustas Leykam müüa oma osaluse Večerist, ostjaks osutus kirjastus Delo.

Ajakirjad[muuda | muuda lähteteksti]

Peamine ajakirjade väljaandja on Sloveenias Delo Revije, kellel on märgatav osa kõrge loetavusega ajakirju – enamik naisteajakirjad ja tabloidajakirjad. Teine oluline ajakirjade väljaandja on Solomon.

Loetumad naisteajakirjad (ilmumissagedusega kord kuus)[muuda | muuda lähteteksti]

  • Viva (trükiarv 21 000)
  • Eva (trükiarv 20 173)
  • Našq žena (trükiarv 17 667)
  • Elle (trükiarv 10 015)

Loetumad naisteajakirjad (ilmumissagedusega kord nädalas)[muuda | muuda lähteteksti]

  • Lady (trükiarv 57 662)
  • Nova (trükiarv 33 764)
  • Lisa (trükiarv 17 137)
  • Lea (trükiarv 21 004)

Üldhuviajakirjad[muuda | muuda lähteteksti]

  • National Geographic (trükiarv 19 917)
  • Gea
  • Reader's Digest
  • Svet in Iljudje

Laste- ja teismeliste ajakirjad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Smrklja (trükiarv 22708)
  • Cicban
  • Pil
  • Cicido
  • Cool
  • Bravo (trükiarv 14 662)
  • Pil plus
  • National Geographic Junior (trükiarv 12 872)

Äri-/finants-/uudisteajakirjad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Moje finance
  • Podjetnik
  • Kapital
  • Manager
  • Marketing Magazin [8]

Ringhääling[muuda | muuda lähteteksti]

Põhilised tunnusjooned[muuda | muuda lähteteksti]

  • Sloveenias on viis telekanalit (sh erakanalid ja avalikud kanalid), mida on võimalik näha 75 protsendil Sloveenia elanikkonnast, kuid kokku on võimalik Sloveenias näha 39 telekanalit.
  • Erinevalt trükiajakirjandusest mängivad välisomanikud Sloveenia erakanalite tegevuses suurt rolli. Kolme suurimat erakanalit omavad välisfirmad.
  • Keskmiselt vaatab 2004. aasta andmetel televisiooni iga päev 11 protsenti elanikkonnast (221 500 inimest). Keskmiselt vaadatakse televisiooni 249 minutit päevas (ühe vaataja kohta).
  • televisiooni käes oli 54,6 protsenti reklaamimüügist (2006. aasta esimesel poolel). Kuid puuduvad usaldusväärsed andmed raadiokuulajate meediatarbimise ja reklaamitulu kohta.
  • Sloveenias on kokku 81 raadiojaama (8 kuuluvad avalik-õiguslikku Sloveenia raadio-televisiooni ringhäälingusse, 73 on eraomandis).
  • Raadio digiteerimine algas 1998. aastal. Televisiooni järkjärguline digiteerimine algas 1999. aastal. Samas ei ole Sloveenias saadaval digitaalplatvorme ega plaane nende hankimiseks tulevikus.

Televisioon[muuda | muuda lähteteksti]

Televisioon jõudis Sloveeniasse 1958. aastal. Praeguseks on umbkaudu 98 protsendil Sloveenia majapidamistest üks või rohkem televiisorit. Sloveenias on kokku umbes 650 000 majapidamist. Sloveenia telereklaami kulutuste kohta puudub usaldusväärne info.

Sloveenias on neli suuremat avalik-õiguslikku telekanalit (Slovenia 1, Slovenia 2, Television Koper ja Television Maribor) ja 35 erakanalit, mida omavad 31 telejaama. Viit kanalit näeb rohkem kui 75 protsenti elanikkonnas: Slovenia 1, Slovenia 2, POP TV, Kanal A ja TV 3. Teised telekanalid on regionaalsed. Paljud kanalid on erihuvisuunitlusega: Čarli Television (pomuusika), Television Petelin (folkmuusika).

TV Sloveenia on suurim telejaam ja ka kõige tähtsam, kui arvestada mitmekesisust ja omasaadete hulka. 2004. aastal oli selle vaatajate osakaal 37,6 protsenti. Ajalooliselt domineerib SLO1 esimese avalik-õigusliku kanalina turgu. Teine avalik-õiguslik kanal SLO2 pakub täiendavat programmi: SLO1 on rohkem pühendunud uudiste, päevakajalise, lastesaadete, prime-time meelelahutuse ja filmide edastamisele. SLO 2 näitab sporti, dokumentaalfilme ja kunstivaldkonda. SLO1 jõuab kõikidesse ja SLO2 97 % televiisorit omavatesse majapidamistesse.

Erinevalt trükimeediast mängivad välisomanikud kommertsjaamades väga suurt rolli. Välisfirmad omavad kolme suurimat telejaama: Pop TV, Kanal A ja TV 3. Pop TV ja Kanal A-d omab sama Ameerika firma, Central European Media Enterprises (CME), samas TV 3 asutas Sloveenia Katoliku Kirik, kes hiljem müüs kanali Horvaatia ettevõtja Ivan Ćaletale, kes omakorda müüs kanali suvel 2006 Rootsi firmale Modern TImes Group MTG AB. [2]

Raadio[muuda | muuda lähteteksti]

Avalik-õiguslikus ringhäälingus on kaheksa raadiokanalit: Radio 1, 2 ja 3, Radio Koper, Radio Maribor, Radio Capodistria (suunatud Sloveenias elavatele itaallastele), Pomurska-Hungarian Radio (Sloveenias elavatele ungarlastele) ja Radio Slovenia International. Radio Ljubljana, mis on Radio Slovenia eelkäija, läks esimest korda eetrisse 28. oktoobril 1928.

73 raadiojaama on eraomandis. Üle kogu riigi levib ainult kolm raadiojaama (kõik avalik-õiguslikud): Radio Sovenija 1, 2 ja 3.

Sloveenia raadioringhääling on alates 1991. aastast üsna reguleerimata. Sloveenia raadios ei ole ainustki välisinvestorit, seda vähemalt mitte avalikult. Samas märgatava hulga raadiojaamade omanikeks on samad või seotud inimesed. Kuna ükski kommertsjaam ei lähe levi üle kogu riigi, ei küündi ühegi jaama reiting üle 5 protsendi. [1]

Internet[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2006. aastal oli Internet 54 protsendil majapidamistest, mis on veidi vähem kui Euroopa Liidu keskmine
  • kõikidel Sloveenia päevalehtedel on veebiväljaanded
  • RTV Slovenia ja POP TV lühiuudised on saadaval WAP tehnoloogia läbi mobiiltelefonis[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Milosavljevič, Marko (2006). Media in Slovenia. Kogumikus: Media markets in central and Eastern Europe : an analysis on media ownership in Bulgaria, Czech Republic, Estonia, Hungary, Latvia, Lithuania, Poland, Romania, Slovakia and Slovenia, koost. Silvia Huber. London: Global.
  2. 2,0 2,1 Milosavljevič, Marko (2007). The Slovenian Media Landscape. Kogumikus: European media governance: national and regional dimensions, toim. Georgios Terzis. Chicago: Intellect
  3. Ajalehe Delo veebileht
  4. Ajalehe Slovenske novice veebileht
  5. Ajalehe Dnevik veebileht
  6. Ajalehe Nedeljski dnevik veebileht
  7. Ajalehe Večer veebileht
  8. World Magazine trends 2009/2010